Hasartmängud* mõjutavad üha rohkem inimesi üle kogu maailma. Soov võita teiste arvelt on muutunud üheks suurimaks needuseks tänapäeval. Ühiskond kulutab üha rohkem programmidele mis on seotud elukvaliteedi languse peatamise ja kuritegevuse vähendamisega - nagu näiteks ohvriabile ja perekonna kaitsele. Seitsmenda päeva adventistid on järjekindlalt astunud välja hasartmängurluse vastu, kuna see on vastuolus kristlike põhimõtetega. Hasartmängurlus ei ole kristlastele vastuvõetav meelelahutus või vahend rahaliste vahendite hankimiseks.
Hasartmängud rikuvad kristlike põhimõtete aluseid nagu teiste aitamine ja teenimine. Jumala plaani kohaselt inimene peab töötama eluks vajalike vahendite saamiseks, mitte mängima õnnemänge unistades suurest võidust, mis saadakse teiste mängijate arvelt. Hasartmängudel on tohutu mõju ühiskonnale. Hasartmängude mängimise tulemusena tekib hasartmängu sõltuvus, millega kaasneb suurenev kuritegevus ja toimepandud kuritegudega seotud rahalised kulutused - suurenenud kulud politseitööle ja muud juriidilised kulud. Samuti kasvav narkokuritegevus ja prostitutsioon. Hasartmängud ei regenereeri uut tulu, vaid raha võetakse neilt, kes sageli ei saa kaotamist endale lubada ja annab selle paarile võitjale, kellest suurim võitja loomulikult on hasartmängude korraldaja. Idee, et hasartmängud on positiivsed majanduslikule kasvule on illusioon. Lisaks hasartmängurlus vähendab vastutustunnet perekonna, naabrite vastu, rääkimata vaestele ja kirikule antavatest annetustest. Vaata ka- 1Ts 4:11; 1 Ms 3:19; Mt 19:21; At 9:36; 2Kr 9:8, 9.
Hasartmängurlus kujundab ebareaalsed lootused. Hasartmängurite unistus “suurest võidust” asendab tõelisuse ebarealistliku arusaamaga statistilisest teooriast “võiduvõimalusest”. Kristlased ei peaks panema oma lootuse maisesse rikkusesse. Jumal on tõotanud, et kristlaste lootus on “kindel veendumus” - erinevalt hasartmängurite unistusele. Piibel viitab suurele rikkusele, mis on “vagadus ja rahulolu”- vaata 1 Tim 6:17; Heb 11:1; 1 Tim 6:6
Hasartmängud tekitavad sõltuvust. Selline sõltuvus on selgelt vastuolus kristliku eluviisiga. Kirik püüab aidata, mitte süüdistada neid, kes kannatavad hasartmängurluse või mõne muu sõltuvuse tõttu. Kristlased mõistavad, et nad vastutavad Jumala ees oma vahendite ja eluviisiga. (1Kr 6:19, 20)
Seitsmenda Päeva Adventistide Kirik ei toeta loosimisi või loteriide korraldamist, et koguda raha ja kutsub koguduseliikmeid mitte osalema mistahes sellisel tegevusel, ükskõik kui heade kavatsustega on need korraldatud. Samuti ei toeta adventkirik riiklikult toetatud hasartmänge. Seitsmenda Päeva Adventistide Kirik kutsub üles kõiki ametiasutusi vähendama üha kasvavat hasartmängude kättesaadavust seoses selle kahjuliku mõjuga inimestele ja ühiskonnale.
Seitsmenda Päeva Adventistide Kiriku jaoks on hasartmängud-hasatmängurlus sellisel kujul nagu määratletud eespool vastuvõtmatu ning kirik ei taotle ega võta vastu rahastamist, mis on ilmselgelt saadud hasartmängududest.
See seisukoht võeti vastu Peakonverentsi Administratiivnõukogu poolt Peakonverentsi istungil Torontos, Kanadas, 29. juunist kuni 9. juulini 2000. aastal.
* Hasartmäng on mäng, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures hasartmängus mängija riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse. (Hasartmänguseadus §3)
In English