Võistluslikud tegevused

Sissejuhatus

Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus ja selle arvukad organisatsioonid soovivad oma mure tõttu võistluste ja rivaalitsemise pärast täpsustada enda seisukohta ning soovitada juhtnööre tegevuste osas, mis võivad sisaldada võistlusmomenti. Need soovitused on mõeldud suunama ja juhtima üksikliikmeid, kogudusi, ühinguid ning koguduse organisatsioone Piibli ja prohvetikuulutamise Vaimu vaatepunktist.

Jumala plaan

1. Parem viis. Jumala koguduse ideaal on koostöö ja ühtsus, nagu on kirjeldatud 1Kr 12:12–31, kus koguduse osad, mida sümboliseerivad kehaosad, töötavad koos terviku heaks. See on osavõtlik koostöö; seal ei ole rivaalitsemist.
2. Jumala plaan Tema töö heaks. „Isiksuse arendamine on kõige olulisem töö, mis on kunagi inimolenditele usaldatud, ja selle hoolikas uurimine pole kunagi olnud olulisem kui praegu... Mitte kunagi varem pole noored mehed ja naised seisnud vastu nii suurtele kiusatustele nagu tänapäeval... Jumala plaanis on koht iga inimolendi jaoks. Igaüks peab arendama oma talente kõrgeima astmeni; ja ustavus selles töös, olgu ande vähe või palju, toob kaasa au. Jumala plaanis ei ole kohta iseka rivaalitsemise jaoks.“ (Ed 225, 226)

Tasakaalustatud ellusuhtumine

Seitsmenda päeva adventistid usuvad, et inimene on ühtne olend, kelle füüsilised, vaimsed, vaimulikud ja sotsiaalsed vajadused on omavahel seotud ning üksteisest sõltuvad. Nad hoolivad iga üksikisiku täielikust arengust ja tunnevad, et iga inimene vajab püsivat ning kohaselt plaanitud füüsilist koormust. Eelmise sajandivahetuse paiku pakkusid seitsmenda päeva adventistide organisatsioonid, mis asusid enamasti maapiirkondades, selle vajaduse rahuldamiseks mitmesuguseid treeninguvõimalusi.

Tänapäeval tegutsevad organisatsioonid üha rahvarohkemas keskkonnas, kus on aina vähem võimalusi kasulikuks tööks vaba aja veetmise viisina. Maapiirkondadest lahkumise ja linnastumise tõttu leidub vähem elukutseid, kus oleks vaja füüsilist aktiivsust, inimeste elu on pingelisem ja vaba aega sisustatakse enamasti istuva meelelahutusega, näiteks raadio, televisiooni ja filmidega. Nende muutuste korvamiseks peab kogudus toetama hoolikalt tasakaalustatud lähenemist füüsilisele aktiivsusele oma koolides, kirikutes ja teistes organisatsioonides.

Igas koguduse või kooli tegevuses, kus on osa füüsilisel aktiivsusel, toovad tulemused kasu siis, kui valitsevad järgnevad ideaalid: koostöö, abivalmidus, isetus, südamlikkus, mängimine pigem meelelahutuse kui võidu pärast ja reeglite järgimine kogu südamega, mitte ainult kirjatähe põhjal.

„Puhkus, kui see on tõeliselt oma nime väärt, annab jõudu ja ehitab üles“ (Ed 207). See ei soodusta isekust, rivaalitsemist, vaenulikkust, tüli, võimujanu, lõbujanu ega ebatervet pinget.

Tõhus juhtimine tähendab vastutuse võtmist nende eesmärkide saavutamiseks.

Koguduse tegevuste mõte ja eesmärk

Kõik koguduse programmid ja tegevused peaksid toetama Kristuse-sarnase isiksuse arengut ning soodustama tunnistamist. Nad peaksid kaasa aitama järgnevate eesmärkide saavutamisele:

1. Kristliku armastuse ja isetu teistega arvestamise täielik areng (1Kr 13).
2. Vastastikune austus ja osadus usklike seas, mida kirjeldab näide kogudusest kui ühtsest ihust (1Kr 12).
3. Vabanemine isekast rivaalitsemisest ja arenemine koostöö suunas.
4. Tervisliku keha, meele ja vaimu areng.
5. Terviklike sotsiaalsete suhete juurutamine ja nende eest hoolitsemine.
6. Inimeste innustamine ja juhendamine Jumalale meelepäraseks ülistuseks.
7. Inimeste julgustamine, et nad pingutaksid kõigis väärilistes tegevustes kõrgeima ja parima nimel, milleks nad on võimelised.
8. Koguduse tohutu inimressursi kaasamine hingede võitmise töösse.

Kõik tegevused, mis takistavad neid põhieesmärke, tuleb kõrvale jätta.

Konkreetsed olukorrad

Koos eelmainitud suunistega on antud järgmised soovitused, et vähendada rivaalitseva võistluse kasutamist koguduses vahendina, mille abil inimesi tegutsema õhutada:

1. kokkupuudet kasumile suunatud, tugevalt võistluslike tegevustega ei tohiks julgustada;
2. otsima peaks rahuldavaid alternatiive, kus välditakse ebatervet võistluslikkust;
3. selleks, et ajendada inimesi koguduses isiklikult tegutsema ning koguduse töös osalema ja selle käigus edasi jõudma, peab programm olema niimoodi koostatud, et inimesi huvitaks pigem nende soorituse tase, mitte liikmete-, koguduste- ja organisatsioonidevaheline võistlus;
4. üksikisikute või rühmade pingutuste tunnustamise juures on tähtis, et kiitust jagataks viisil, mis toob au edu eest Jumalale, mitte ei ülistataks inimesi;
5. programm või tegevus peaks andma eduelamuse igale inimesele, hoides seejuures alal inimeste isikupära, identiteeti ja iseloomu ning rõhutama pidevat sõltumist Jumalast. Iga osalejat tuleks mingil määral tunnustada. Niisuguse tunnustamise juures peaks vältima liialdusi ja suurt vahetegemist;
6. saavutust tunnustades peaks pöörama tähelepanu sellele, et kiitus arendaks vastuvõtja võimekust ja tõhusust Jumala töös;
7. statistilisi näitajaid liikmeskonna kasvu kohta või majandusküsimuste osas tuleks kasutada liikmete õhutamiseks heale tööle, mitte võistlusliku vahendina, mille abil võrrelda organisatsioonide kasutegurit;
8. koolisisene hindamine peaks peegeldama iga õpilase isiklikku kasvu ja arengut ning oma ala nõudmiste meisterlikku valdamist, mitte õpilase suhtelist taset kaasõpilastega võrreldes;
9. iga tegevus, mis takistab mõne osaleja võimalikku edu, tuleks
   1. katkestada või
   2. piirata, nii et see toimuks ainult mõnikord vaba aja veetmise vahendina, või
   3. kasutada vajaliku vahendina põhioskuste hindamiseks, mida on vaja mõnele kindlale positsioonile kandideerimiseks, näiteks sobivustestid või kutsekooli sisseastumiseksamid;
10. kirikuhoonete ja koguduse ettevõtete rajamine ja laiendamine peaks toimuma vajadus- ja funktsioonipõhiselt, võttes seejuures arvesse head maitset, esteetilisi nõudeid ja arhitektuurse ilu lihtsust. Kõik püüded püstitada hooneid, mis ületaksid kaasorganisatsioonide ja -ühingute hoonete ilu või võistleksid sellega, ei sobi kokku seitsmenda päeva adventistide ideaalidega.„Mitte kunagi ei pea me toetuma ilmalikule tunnustusele ja auastmele. Mitte kunagi ei pea me oma asutusi rajades võistlema ilmalike asutuste suuruse ega säraga. Me ei pea võitu saavutama mitte tohutute hoonete püstitamise ega rivaalitsemisega, ... vaid Kristuse-sarnase vaimu, alandlikkuse ja tasaduse vaimu kalliks pidamisega“ (7T 100);
11. kuna rivaalitsemine ja paljud isekad käitumisjooned võivad alguse saada kodust, peavad vanemad arendama oma lastes hoiakut, mis väldiks hilisemas elus iseka rivaalitsemise mustrit.

Kiriku rahastatud võistluslikud tegevused

Edustandardeid ja neist tulenevat pinget ei peaks segi ajama hävitava rivaalitsemisega. On tähele pandud, et kõigil koguduse tegevusaladel võivad olla edustandardid, mille on seadnud organisatsioonid ja kontrollorganid. Ülaltoodud juhiseid peaks rakendama kõigi kirikute, ühingute ja organisatsioonide tegevuste ja programmide puhul, nagu näiteks:

1. kampaaniad,
2. võistlused: kooliviktoriinid, rajaleidjate tegevus, kõnevõistlused, piibliviktoriin, debatid,
3. meelelahutustegevus, sealhulgas spordiprogrammid,
4. hindamissüsteem*,
5. stipendiumid, akadeemilised autasud,
6. ametikohale püüdlemine,
7. hoonete kujundus, stiil ja mõõtmed,
8. koguduse eesmärkide saavutamine.

Motivatsiooniprogrammide kontrollimine

Kuna motivatsiooniprogrammide ellu viimiseks ja kontrollimiseks on hädasti vaja selgelt mõtlevat juhtkonda, on kohased järgnevad tähelepanekud:

1. Juhtkond. Juhtide valimisel koguduse programmide jaoks peaks rõhutama järgnevaid omadusi:
   1. vaimulikkus, pühendumine, kogemus ja organiseerimisvõime;
   2. suutlikkus võita õpilaste ja teiste juhtide austus ning rakendada sobivat autoriteeti ja distsipliini;
   3. pühendumine selles seisukohas välja toodud sihile ja eesmärkidele;
   4. suutlikkus osalejaid inspireerida ja kutsuda nad innukalt osa võtma, pidades samal ajal silmas siintoodud eesmärke;
   5. teadlikkus tegevustest, millesse ollakse kaasatud, ning nende füüsilisest, vaimsest, vaimulikust ja sotsiaalsest mõjust.
2. Kaitsemeetmed ja kontroll. Kogemus on näidanud vajadust asjakohaste kaitsemeetmete ja kontrolli järele koguduse tegevustes.

Ellurakendamine hõlmab järgnevat:

1. sobiva varustuse ja vahendite hankimine ja kasutamine, pöörates seejuures tähelepanu kõigile vajalikele turvanõuetele;
2. kogudusegruppide transpordi kavandamine vastutustundlike täiskasvanute juhtimise ja suunamise all;
3. hingamispäeva pidamine, hoidudes hingamispäeval reisimisest nii ilmalike kui ka võimaluse korral religioossete ettevõtmiste tarvis;
4. osalejatele ja transpordivarustusele vajaliku kindlustuse hankimine;
5. reisirühmade tervise ja turvalisuse eest hoolitsemine, vältides võimaluse korral öist reisimist, ebakorrapäraseid eineid ja viletsaid majutustingimusi.

Organiseeritud füüsilised ja meelelahutuslikud tegevused

Füüsiliste tegevuste eesmärk.

1. Soodustada osaleja füüsilist arengut ja keha toimimist.
2. Arendada osaleja närvi-lihaskontrolli põhiliste liigutuste, kogu keha mehaanika ja põhioskuste osas, mis on kooskõlas selles seisukohas rõhutatud põhimõtetega.
3. Kõrvaldada vead, mida saab korrigeerida, ja parandada inimese üldist füüsilist seisundit niivõrd, kuivõrd kohane treeningkava seda võimaldab.
4. Tagada vaimne ja intellektuaalne areng, kasutades strateegiat, pingeolukorras otsuste tegemist ja mõtete organiseerimist, mida läheb vaja edukaks toimimiseks.
5. Arendada isiksust, sealhulgas enesekontrolli, enesekindlust, emotsioonide kontrolli, teiste õiguste austamist ning moraalset ja eetilist käitumist, mis põhineb kristlikel ideaalidel.
6. Pakkuda sobivaid elamusi ja tunnustust, mis aitaks kaasa eneseavastamisele, emotsionaalsele tasakaalukusele ja koostöövalmis suhetele.
7. Arendada vaimulikke omadusi ja käitumisjooni, mis aitavad kaasa hea kodaniku tekkele, kes juhindub inimsuhetes kristlikest moraalinormidest ja eetikast.
8. Arendada vaba aja veetmise oskusi, millest on kasu kogu eluks.
9. Arendada ohutus- ja enesekaitseoskusi, mis suurendaksid võimekust iseenda kaitsmiseks ning teiste abistamiseks igapäevategemistes ja kriisiolukorras. Vältida tuleb võitluskunste ja füüsilisi tegevusi, mis rõhutavad agressiivsust ning võistluslikkust.
10. Kasvatada teadlikkust füüsiliste ja vaba aja tegevuste esteetilistest väärtustest.
11. Edendada armastust looduse ja vabaõhutegevuste vastu ning aidata inimesel märgata, kuidas ta saab elada õnnelikumalt ja külluslikumalt.
12. Arendada ellusuhtumist, mis sisaldab kohast hoiakut ja harjumusi oma keha eest hoolitsemiseks. Seda tasakaalustatud lähenemist füüsilisele, vaimsele, vaimulikule ja sotsiaalsele arengule on toetatud ja võib toetada järgnevate tegevuste kaudu:
    1. Looduses veedetud puhkus ja vabaõhutegevused, näiteks ujumine, jalgrattasõit, ratsutamine, suusatamine, paadisõit, võimlemine, aiapidamine, matkamine, telkimine, kivide kogumine, sukeldumine, koobaste uurimine ja muud puhkustegevused.
    2. Hobid, näiteks keraamika, kivilõikamine, automehaanika, põllumajandus, puutöö, nahakunst, nikerdamine ja fotograafia.
    3. Ametlikult organiseeritud ja korralikult juhendatud tegevused siseruumides, kus saavad kaasa lüüa kõik meeskonnaliikmed, kes soovivad.

Vaba aja veetmine siseruumides

Siseruumides tähendab „ruumis sees“. Sellised tegevused võivad piirduda ühe koguduse, kooli või organisatsiooni liikmetega või toimuda mitme asutuse liikmete vahel. Sobivalt juhendatuna kasvatavad need isiksust, füüsilist vormi ja terviklikku rühmatööd. Selleks, et siseruumides toimuv organiseeritud vaba aja veetmine tooks kasu, on antud järgnevad soovitused:

1. luua tuleks juhtide ja osalejate esindus, et kavandada ja kontrollida iga koguduse, kooli või organisatsiooni vaba aja tegevusi;
2. füüsiliste tegevuste korraldajad peaksid teadma, et osalejad vajavad tasakaalustatud programmi, mis peaks sisaldama ka teisi vaba aja veetmise võimalusi peale organiseeritud spordi;
3. osalejad peaks sobivalt rühmadesse jaotama, võttes arvesse näiteks nende suurust, vanust ja võimeid, ning osalemine tuleks võimalikuks teha kõigile soovijatele;
4. hoolt tuleks kanda sobiva varustuse ja hoonete eest ning pöörata tähelepanu tervisele ja turvalisusele;
5. organiseeritud füüsiliste tegevuste korral peaksid osalejad ja pealtvaatajad võtma arvesse selles seisukohas välja toodud mõtteviisi ja eesmärke;
6. vältida tuleks mõningate rühmaliikmete väljajätmist ja publiku reaktsiooni ning kvalifitseeritud juhid peaksid kõigile tagama meeldiva osavõtu;
7. liikmeid peaks meeskondade vahel aeg-ajalt vahetama, et vähendada rivaalitsemist.

Koolidevaheline sport

Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus ei toeta oma haridussüsteemis koolidevahelist liigamängu. Peamiseks põhjuseks on:

1. võistlusliku rivaalitsemise oht kipub organisatsioonidevahelistes üritustes kasvama tavapärasest suuremaks;
2. võistlusteks kulunud aeg, töömaht ja rahalised vahendid ei ole tavaliselt võrdsed võistlejate arvuga, kellel lubatakse osaleda.

Järeldused

1. Kristlased peaksid sportliku tipptaseme poole püüeldes pidama silmas kõige kõrgemaid motiive.
2. Juhuslikud sõprusmängud või organisatsioonide ühiskohtumistel toimuvad võistlused ei lähe arvesse siseruumides toimuvate või koolidevaheliste organiseeritud võistlustena.
3. Kõigil inimestel on talente – mõnel rohkem, mõnel vähem. Jumal ootab ustavust oma töös, vaatamata talentidele või tasule (Mt 20:1–16). Isegi kui talente on jaotatud erinevalt, ootab Jumal, et inimesed arendaksid seda, mis neil on, nii palju, kui võimalik; ning neile jagatakse vastutust kooskõlas nende ustavusega. Pühakiri meenutab meile: „Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele, teades, et te saate Issandalt palgaks pärisosa“ (Kl 3:23–24a).

* On tähele pandud, et paljudes haridussüsteemides toetub ühelt haridustasemelt teisele viimine kõrgetele tulemustele, mis on saadud võrdleval eksamineerimisel. Kutse- ja kõrgkoolidesse, mida on vaja teatud kutseoskuste omandamiseks, pääsevad need, kes ületavad niisugustel eksamitel oma eakaaslasi või on saanud koolis häid hindeid. Samuti pääsevad tiheda konkursiga töökohtadele ainult need, kelle saavutus on teiste omast parem. Kuna osa võistluslikke elemente on kaasaegses elus paratamatud, püüab siiras kristlane vähendada võistluslikkust nii palju kui võimalik. Loodame, et siin toodud juhised on abiks iseka rivaalitsemise ja ebaterve võistluslikkuse vähendamisel, mis kahjustab kristliku iseloomu arengut.

Selle seisukoha võttis vastu ja kiitis heaks Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse Peakonverentsi nõukogu iga-aastasel nõupidamisel 7. oktoobril 1988 Nairobis Keenias.