Praegune maailm seisab silmitsi tõsiste eetiliste, meditsiiniliste ja sotsiaalsete probleemidega, mis tulenevad üha kasvavast seksuaalsest kõikelubavusest ja sellega kaasnevast ohjeldamatusest. Kuna kristlased on osa suuremast ühiskondlikust kogukonnast, on vastavad suhtumised ja kombed tunginud ka Seitsmenda Päeva Adventistide kogudusse ning nendega peab tegelema.
Seksuaalselt edasikanduvate haigustega (suguhaigustega) seonduvad väljakutsed on nii tõsised, et ÜRO koos enamiku riikide valitsustega, tervishoiuühingutega ning religioossete, poliitiliste ja majanduslike juhtidega on algatanud mitu suuremahulist uuringut ja terviseharidusprogrammi, mis keskenduvad ennetamisele ja ravimisele. Eesmärgiks on nende haiguste mõjusid ennetada, ravida ja vähendada või vähemasti nende levikut aeglustada.
Eriline riskirühm on noored, kelle murdeiga algab üha varem. Neid mõjutab väga tugevalt eakaaslaste surve ning sõnumid meediast ja eakaaslastelt, mis käsitlevad juhuseksi väljaspool abielu kui vastuvõetavat ja loomulikku. Paljud noored on juba varases teismeeas seksuaalselt aktiivsed ning nende seksuaalkäitumise mustrid kujunevad peatselt välja.
Koos suurenenud seksuaalse aktiivsusega on tähelepanuväärselt kasvanud ka suguhaiguste hulk, mida seostatakse tõsiste füüsiliste ja emotsionaalsete probleemidega.
Edusamme on tehtud mitmel rindel:
- uuringutest on selgunud täpsemad andmed;
- on täheldatud kondoomide tarvitamise kasulikkust soovimatu raseduse vähendamiseks ja suguhaiguste leviku tõkestamiseks;
- on märgatud liiga vaba seksuaalkäitumise ohte;
- tõhusam ravi on vähendanud paljude suguhaiguste levi ja arengut;
- on märgatud pikaajalise emotsionaalse kahju riski, mida juhuseks endaga kaasa toob;
- toetatakse varasemast rohkem seisukohta, et abieluvälisest seksist hoidumine kaitseb seksuaalset ja emotsionaalset tervist.
Need edusammud, hoolimata nende piiratusest, on tõestanud oma kasulikkust ja neile peaks positiivsete mõjude tõttu kaasa aitama. Seitsmenda päeva adventistidest hooldajaid tuleks õhutada neid põhimõtteid edendama ja nad väärivad oma töös koguduseliikmete toetust. Pragmaatilist lähenemist neile tõsistele probleemidele ja sobivat sekkumist ei tohiks mingil juhul mõista kui heakskiitu või toetust abieluvälisele seksuaalsele aktiivsusele või abielutruudusetusele. Selle asemel peaks neid pingutusi nägema kui kaastundlikke katseid ennetada või vähendada kahjuliku seksuaalkäitumise negatiivseid tagajärgi.
Mõnikord võivad pereliikmed, pastorid, õpetajad, nõustajad, arstid ja teised abiandjad leida end töötamas inimestega, kes, hoolimata tungivast soovitusest, keelduvad pöördumast seksuaalse allakäigu teelt ja elamast Jumala kõrge moraalistandardi järgi. Sellistel juhtudel võivad need, kelle kätte on vastav töö usaldatud, soovitada niisugustele inimestele viimase abinõuna rasedusvastaste vahendite ja ennetavate meetodite, näiteks kondoomide kasutamist, et hoida ära rasedust ja vähendada eluohtlike suguhaiguste levikut. Sellise sekkumise korral peab kõnealustele inimestele ja olukorda kaasatud kogukonnaliikmetele tegema väga hoolikalt selgeks, et niisugused ekstreemsed meetmed ei tähenda mingil juhul, nagu oleks seksuaalne intiimsus väljaspool abielu piibellikult lubatud. Professionaalid peaksid sellist sekkumist pidama ajutiseks ja kasutama ainult üksikutel juhtudel. Kuigi niisugused meetmed võivad anda armule veidi rohkem aega inimsüdames tööd teha, ei taga nad elujõulist pikaajalist lahendust. Kogudus peab jätkuvalt pühenduma iga võimaluse maksimaalsele kasutamisele, et kinnitada Jumala tarkust inimese seksuaalsuse kujundamisel ning kutsuda mehi ja naisi üles pidama kinni moraaliseaduse kõrgeimast standardist.
Piibellikud põhimõtted
Kuigi ülalkirjeldatud pingutused toovad mitmel viisil kasu, on nad ainult vastus praegusele olukorrale, mille on endaga kaasa toonud patu mõju. Pühakirjas on Jumal pannud paika kõrgema plaani, et juhtida meid Tema antud seksuaalsuse kasutamisel. See on üles ehitatud juhendavate põhimõtete seeriale ning esitab praktilisel viisil Jumala ideaali oma rahva jaoks, kes peavad elama patust rikutud maailmas.
1. Seksuaalne intiimsus on mõeldud abielu jaoks. Seksuaalsus on Looja armastav kink inimkonnale (1Ms 1:26, 27). Pühakiri kutsub usklikke üles oma seksuaalsust väärtustama ja kasutama seda kooskõlas jumalike eesmärkidega (1Kr 3:16, 17; 6:13–20; Ef 5:1–8; Fl 1:27; 1Ts 4:3–7). Jumala plaanis on seksuaalne lähedus mõeldud mehe ja naise jaoks, keda seob abieluleping (1Ms 2:24, 26; 2Ms 20:14; Õp 5; Ül 4:12; 8:8–10; 2:6, 7; 3:5; 8:3, 4; Ho 3:3; Hb 13:4). Seksuaalne truudus abielus on väga oluline selleks, et anda täiel määral edasi Jumala metafoori abielust kui Tema suhtest oma rahvaga (Js 54:5; Ho 2:14–23; 2Kr 11:2; Ilm 19:6–9; 21:9).
2. Seksuaalne lähedus väljaspool abielu on ebamoraalne ja kahjulik. Sellisel lähedusel on kahjustav mõju nii inimestele (3Ms 18:6–3; Rm 1:24–27; 1Kr 6:18) kui ka abielusuhtele (Õp 5:1–23). Seda kirjeldatakse Piiblis osana patusest elust (Gl 5:19; Kl 3:5).
3. Jumal mõistab inimeste nõrkust. Tema jumalik tahe inimeste jaoks ja Tema loomisideaal on muutumatud (Ml 3:6; Mt 5:17–20; Ap 20:27). Tema täielik armastus inimolevuste vastu ja Tema lunastussoov on samuti muutumatud (Jh 3:16; Rm 5:8; 8:35–39;, Ef 1:1–14; 3:14–19; 1Jh 4:7–10). Evangeeliumisõnum, mille keskmes on Jeesus Kristus, seob need tõed üheks (Ps 85:10; 1Jh 2:1, 2).
Jumala arm on langenud inimkonna ainus lootus (Rm 3:23, 24; 5:1, 2, 20; Ef 2:1–5). Ta on inimliku nõrkusega kannatlik ja pikameelne (4Ms 14:18, 19; Ps 86:15; 103:13, 14; Ho 11:8, 9; Jn 3:1; 4:10, 11; Mt 23:37; 1Tm 1:15, 16). Kuigi Jumala arm ei vabanda pattu (Rm 6:1, 2), viib Jumal oma armu kaudu täide enda lunastusplaani neis tingimustes, mida patt on põhjustanud (Rm 5:12–21). Jumala praktiline tegutsemine lahutuse puhul (5Ms 24:1–5; Esr 10:10, 11; Mt 19:7, 8), polügaamia korral (2Ms 21:10; 5Ms 17:17; 21;15–17; Mt 19:4, 5), lihatoite tutvustades (1Ms 1:11, 12, 29, 30; 9:3; 3Ms 3:17; 11:47) ja maist valitsejat lubades (1Sm 8:7; 10:19; Ho 13:11) on näited sekkumistest, mis ei vasta Jumala ideaalile. Selliste juhtumite kaudu näeme Tema armu ja halastust patust moondunud maailmas töötades.
4. Kogudus teeb misjonitööd langenud maailmas. Valitsevad tingimused on teravas vastuolus Jumala ideaaliga. Nii usklikke kui ka uskmatuid ohustab seksuaalne ebamoraalsus kui üks patu traagilisi tagajärgi (Jh 17:15; 1Jh 2:15). Kogudust on kutsutud üles teenima ühtmoodi usklikke ja uskmatuid, minema patuste juurde ja tooma neid tagasi (Mt 28:19; Mk 2:17; 2Kr 5:20, 21), hoolitsema usklike kasvamise eest (Ef 2:19–22; 4:11–13, 15; 1Ts 5:11; 2Pt 3:18), rõhutama iga inimese lõpmatut väärtust (Js 43:3, 4, 7;, Mt 12:12; Lk 12:7; 15:1–32; 1Pt 1:18, 19), kaitsma nõrku ja haavatavaid (Rm 15:1; 1Ts 5:14; Hb 13:3), edendama ja hoidma elu ja tervist (Jh 10:10; 1Kr 6:19; 3Jh 2) ning kutsuma mehi ja naisi üles asuma oma kõrgele positsioonile Jumala valitud ja pühade inimestena (Ef 4:1; 5:8;
1Pt 1:15, 16; 2:5, 9). Koguduse töö on nii inimeste kohtamine seal, kus nad on (1Kr 3:1, 2; 7:1–28) kui ka nende kutsumine kõrgemale standardile (Lk 19:5–10; Jh 8:3–11; Ap 17:18–34).
5. Kristlase elus võib oodata vaimset arengut. Kristlaseks saamine hõlmab endas nii pöördumist (Jh 3:3, 7; Ap 3:19; Rm 12:2; 2Kr 5:17) kui ka kasvu (Õp 4:18; Lk 2:52; Ef 3:17–19; 4:11–15; 2Pt 3:18). Pöördumisel võtavad usklikud Kristuse täiusliku elu usus vastu enda omana ja kogevad Pühast Vaimust juhitud väärtushinnangute muutumist (Jh 3:5; Gl 2:20). Nii välised kui ka sisemised jõud võivad endaga kaasa tuua tagasilangusi mõttes või käitumises (Gl 5:16–18; 1Jh 3:20), aga pühendumine armust juhitud arengule kristlikus elus (1Kr 15:19; Fl 3:12–14; Kl 1:28, 29) ja toetumine Jumala antud jõule (Rm 8:5–7; Gl 5:24, 25) toovad kaasa kasvu Kristuse sarnasuse poole (Gl 5:22–25; Ef 5:1).
Pühakiri kutsub inimolendeid üles kogu elu kestel moraalselt ja vaimulikult arenema (Lk 2:52; 1Kr 13:11; 14:20). Sellise kasvu planeerimine ja sellele kaasa aitamine käib lahutamatult kaasas misjonikäsu täitmisega (Mt 28:20; Ef 3:14–24). Vaimuliku hariduse ülesanne on isiksuse arengule kaasa aidata ja esitada tõde viisil, mida kuulajad suudavad mõista (Mt 11:15), pannes neid välja sirutuma, aga mitte komistama (Rm 14:1–21; 1Kr 8:9–13). Kuigi õppimata või ebaküpsetele inimestele võib mööndusi teha (Mt 13:34; Jh 16:12; Ap 17:30; 1Kr 3:1, 2), peaksid inimesed aja jooksul arenema täielikuma arusaamise poole Jumala tahtest (Jh 16:13) ning väljendama terviklikumalt oma armastust Jumala ja teineteise vastu (Mt 22:37–39; Jh 13:35; 8:9; 13:11; 1Jh 3:14; 4:11, 12). Jumala õnnistuste toel kannab evangeeliumi selge esitamine ja hoolikas tähelepanu jüngriteks tegemise protsessile vaimu vilja isegi nende hulgas, kes on toime pannud seksuaalpatu
(1Kr 6:9–11).
Järeldused
1. Kogudus kinnitab piibellikku vaadet seksuaalsusest kui inimolemuse loomulikust osast, mille Jumal on loonud, et seda nauditaks ja kasutataks vastutustundlikult abielus osana kristlikust jüngerlusest.
2. Kogudus on pühendunud jagama piibellikku vaadet inimese seksuaalsusest kavatsuslikul ja kultuuri sobival viisil. Rõhku pannakse inimese keha ja selle toimimise väärtustamisele ja mõistmisele, seksuaalse puhtuse hoidmisele väljaspool abielu ja truudusele abielus olles, otsuste tegemiseks vajalike oskuste arendamisele ja seksuaalkäitumise üle arutlemisele. Kogudus annab pühendunult edasi tõde, et kellegi seksuaalsuse väärkasutamine ja võimu kuritarvitamine suhetes on vastuolus Jumala ideaaliga.
3. Kogudus kutsub inimesi üles pühendama end Jumalale, et hoiduda seksuaalsest läbikäimisest väljaspool abielulepingut ja olla ustavad oma abikaasale. Abielusisese tervisliku seksuaalse intiimsuse väljendamise kõrval on karskus kristlase jaoks ainus turvaline ja moraalselt õige tee. Igas teises kontekstis on seksuaalne läbikäimine nii ohtlik kui ka ebamoraalne. See kõrge standard esindab Jumala kavatsust Tema kingituse kasutamiseks ja usklikke kutsutakse üles sellest ideaalist kinni hoidma, hoolimata neid ümbritsevas kultuuris valitsevatest standarditest.
4. Kogudus arvestab inimkonna patususega. Inimesed teevad vigu, võtavad vastu valesid otsuseid ja võivad sihilikult valida selliste seksuaalsete tegevuste praktiseerimise, mis on vastuolus Jumala ideaaliga. Teised ei pruugi teada, kuhu abi saamiseks pöörduda, et elada seksuaalselt puhast elu. Miski ei saa aga selliseid inimesi säästa jumalikust plaanist kõrvalekaldumise tagajärgede eest. Emotsionaalsetest ja vaimsetest haavadest, mis on tekkinud Jumala plaani rikkuva seksuaalse tegevuse tõttu, jäävad paratamatult armid. Aga kogudus teeb Kristuse armutööd, pakkudes Jumala andestust, paranemist ja taastavat väge. Kogudus peab andma isiklikku, vaimulikku ja emotsionaalset abi, mis võimaldaks haavatutel haarata kinni evangeeliumi rikkustest. Samuti peab kogudus aitama üksikisikutel ja perekondadel leida ja kasutada kõigi võimalike professionaalsete ressursside täit võrgustikku.
5. Kogudus peab moraalselt vastuvõetavaks rasedusvastaste vahendite, sealhulgas kondoomide kasutamist abielus olevate inimeste hulgas, kes soovivad rasedust planeerida. Kondoomid võivad abielusuhtes mõningates olukordades kasuks tulla – näiteks siis, kui üks partneritest on kokku puutunud mõne seksuaalselt edasikanduva haigusega või sellesse nakatunud, pannes oma abikaasa niiviisi suurde nakatumisohtu.
Teisest küljest tõstatab abielueelne või -väline kondoomide kasutamine – ükskõik, kas soovimatu raseduse vähendamise või seksuaalselt edasikanduvate haiguste ennetamise eesmärgil – moraalseid probleeme. Neid murekohti peab vaatlema jumaliku plaani kontekstis inimeste seksuaalsuse kohta ning arvestama suhet Jumala loomisideaali ja Tema arusaamise vahel inimlikust nõrkusest, inimeste vaimulikku kasvu ja moraalset arengut ning koguduse missiooni olemust.
Kuigi kondoomid on osutunud üsna tõhusaks raseduse ennetamisel ja suguhaiguste leviku takistamisel1, ei muuda see seksi väljaspool abielu moraalselt vastuvõetavaks. Samuti ei kaitse see emotsionaalse kahju vastu, mis niisugusest käitumisest tuleneb. Koguduse soovitus nii noortele kui ka täiskasvanutele, usklikele ja uskmatutele on elada selle armu vääriliselt, mis meile Kristuses on antud, kasutades täiel määral jumalikke ja inimlikke vahendeid, et elada vastavalt Jumala ideaalile seksuaalsusest.
6. Kogudus kinnitab, et kui abielus olev inimene võib seksuaalselt edasikanduvat haigust, näiteks inimese immuunpuudulikkuse viirust (HIV), oma abikaasale edasi anda või tema kaudu sellega nakatuda, ei ole kondoomi kasutamine mitte ainult moraalselt sobilik, vaid lausa rangelt soovitatav, kui mees ja naine soovivad jätkuvalt vahekorras olla. Kondoomi kasutajaid peab teavitama sellest, kui oluline on kondoomi õigesti kasutada ning kui kõrge on kondoomi tõhusus HIV nakkuse ennetamisel.
Üleskutse
Me seisame silmitsi kriisiga, mis ähvardab paljude inimeste, sealhulgas koguduseliikmete elu ja heaolu. Ohus on nii noored kui ka täiskasvanud. Kogudus peab viivitamatult välja arendama igakülgse haridus ja ennetusstrateegia. Kasutusele peab võtma nii kogudusesisesed kui ka -välised ressursid tervise, sotsiaalteenuste, hariduse, teenimistöö ja teiste professionaalsete lähenemiste osas. Kriisile peab esmajärjekorras tähelepanu pöörama – kasutades iga seaduslikku ressurssi ja meetodit, mis koguduse käsutuses on, et tegeleda nii kodude, koolide, koguduste kui ka kogukondadega. Terve põlvkonna saatus on kaalul ja me jookseme ajaga võidu.
See seisukoht võeti vastu peakonverentsi nõukogu aastakoosolekul 27. septembril 1998 Iguacu Fallsis Brasiilias.
In English