Usaldusest prohvetluse vaimu suhtes

Meie, Seitsmenda Päeva Adventistide 56. Peakonverentsi istungi delegaadid, väljendasime Utrechtis oma ülistust ja tänu Jumalale Tema armulise anni – prohvetluse vaimu eest.

Ilmutuseraamatu 12. peatükis identifitseerib Johannes viimastepäevade kogudust kui "ülejäänuid... kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus" (s 17). Me usume, et selles lühikeses prohvetlikus kaadris kirjeldab Johannes Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudust, kes mitte ainult ei hoia "Jumala käske", vaid kellel on ka "Jeesuse tunnistus", mis on "prohvetluse vaim" (Ilm 19:10).

Ellen G. White´i (1827-1915) elus ja teenistuses näeme Jumala tõotuse tätumist õnnistamaks ülejäänute kogudust "prohvetluse vaimuga". Kuigi Ellen G. White ei kasutanud enda kohta sõna "prohvet", usume, et ta oli rohkemgi kui prohvet. Ta ütles: "Minu kohustus hõlmab prohveti tööd, kuid see ei lõpe seal" (Selected Messages, Book One, lk 36); "Kui mind kutsutakse selle sõnaga [prohvetess], siis ma ei hakka vastu vaidlema" (ibid., lk 34); "Minu töö sisaldab palju rohkemat kui selle nimega on võimalik tähistada. Ma pean ennast sõnumitoojaks, kes on kutsutud Issanda poolt viima Tema rahvale sõnumit" (ibid., lk 36).

Ellen G. White´i peamine kohustus oli juhtida tähelepanu Pühakirjale. Ta kirjutas: "Vähe on pööratud tähelepanu Piiblile. Seetõttu on Jumal andnud väiksema valguse, et juhtida inimesi suurema valguse juurde" (Review and Herald, January 20, 1903). Ta uskus, et kuigi tema kirjutised on "väiksem valgus", on need ikkagi valgus ja et selle valguse allikas on Jumal.

Seitsmenda Päeva Adventistidena usume, et "oma Sõna kaudu on Jumal andnud inimestele pääsemiseks vajalikud teadmised ning meil tuleb Pühakiri vastu võtta Jumala tahte autoriteetse ja eksimatu ilmutusena. See on iseloomu mõõdupuu, tõdede teada andja ja läbielude katsekivi" (Suur võitlus, lk 7). Me käsitleme Pühakirja kui suletud kaanonit. Kuid me usume, nagu uskusid ka Ellen G. white´i kaasaegsed, et tema kirjutised kannavad jumalikku autoriteeti niihästi praktilise kristluse kui koguduse põhiuskumuste suhtes. Seepärast me soovitame:

1) et kogudusena me otsime Püha Vaimu väge rakendamaks täielikumalt ellu inspireeritud nõuandeid, mida sisaldavad Ellen G White´i kirjutised, ja

2) me teeme jõupingutusi, et publitseerida ja levitada neid kirjutisi ülemaailmselt.

See seisukoht hääletati ja kinnitati Peakonverentsi sessioonil Utrechtis Hollandis 30. juunil 1995.