Seitsmenda Päeva Adventistid toetavad Ühinenud Rahvaste avaldust, mis kuulutas 1995. aasta Tolerantsuse Aastaks. See avaldus tuleb õigeaegselt, mil sallimatus vohab kõikidel mandritel – kitsarinnaline religioosne äärmuslus, rassism, hõimude vaenulikkus, etniline puhastamine, keeleline vimm ja teised terrorismi ja vägivalla vormid. Kristlased kannavad selles ebainimlikkuse ja eelaarvamuste süüs oma osa.
Tolerantsus, võime taluda ebasoodsaid olukordi, on vaid mõiste üks külg. Kristlased ja kõik hea tahtega inimesed peavad minema kaugemale selle mõistes peituva negatiivse nägemisest ja arendama välja sümpaatia uskumuste ja tavade vastu, mis mitte vaid ei erine, vaid lähevad nende omadega vastuollu. Dialoog on kindlasti parem kui tiraad e sõnarünnak. Inimolendid peavad õppima nõustuma või olema erinevatel arvamustel ilma vägivallata. Nad peavad olema võimelised arutlema erinevatel teemadel ilma viha ja tigeduseta. See ei tähenda kuulekust või armetut alandlikkust, vaid partnerlust ja austust üksteise võrdsete õiguste suhtes. Igal isikul on õigus ja vastutus väljendada innustunult ja jõuliselt oma ideid ja ideaale, jõudmata seejuures vägivaldsete sõnade ja tegude piirini.
Lõpetuseks, tolerantsus oma parimas tähenduses ei ole vaid teiste inimeste vaadete aktsepteerimine, vaid ka liikumine heasoovlikkuse, vastutuse ja iga teise inimolendi mõistmise poole.
See seisukoht võeti vastu Seitsmenda Päeva Adventistide Peakonverentsi administartiivkomitee poolt (ADCOM) ja kirjutati alla president Robert S. Folkenbergi poolt Peakonverentsi sessioonil 29. juuni-8. juulil 1995. aastal Utrechtis.
In English