Tänapäeva üks suurimaid poliitilisi ja eetilisi murdepunkte on sõja ja rahu küsimus. See on komplitseeritud ja paljude tahkudega küsimus. Meie maailmas on palju meeleheidet, miljonid arvavad, et planeeti tabab tuumakatastroof ja neil puudub igavese elu lootus.
Tänaseks on maailmas tekkinud ainulaadne olukord. Inimesed on välja töötanud tehnoloogia ja vahendid, kuidas ennast hävitada, need vahendid muutuvad üha enam ja enam „efektiivseks“ ning täiustatuks“ – kuigi need ei ole kõige õigemad sõnad selles kontekstis. II maailmasõja ajast ei ole tsiviilelanikud enam juhuslik ohver, temast on saanud sihtmärk.
Kristlased usuvad, et sõda on patu tulem. Pärast pattulangemist on võimuvõitlusest saanud inimolemuse lahutamatu osa. „Saatan tunneb sõjast rõõmu... See on tema viis õhutada rahvaid üksteise vastu sõdima“ („Suur Võitlus“, lk 589). See diversioonitaktika on rakendatud evangeeliumikuulutamise segamisse. Viimased nelikümmend aastat on ennustatud ülemaailmset konflikti, selle aja sees on toimunud umbes 150 sõda erinevate rahvaste vahel või rahvaste sees, mille käigus on hukkunud miljoneid.
Kõik valitsused väidavad, et nad töötavad desarmeerimise ja rahu nimel. Sageli juhtub, et tuntud faktid viitavad hoopis erinevates suundades. Riigid kulutavad märkimisväärseid vahendeid, et soetada uut sõjalist varustust, tõhustada tuumatehnikat ja teisi sõjalisi materjale – kõik see on piisav, et hävitada tänapäeva tsivilisatsioon. Uudistes kajastatakse miljoneid mehi, naisi ja lapsi, kes kannatavad ja surevad sõdades või tsiviilkokkupõrgetes. Nad on sunnitud elama mustuses ja vaesuses. Armeede võidujooks, millega kaasneb inimkonna varude ja ressursside kolossaalne raiskamine, on tänapäeva ilmsemaid pöörasusi.
Kristlastel on õigus ja kohustus seista rahu eest. Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus kutsub iga rahvast taguma oma mõõkadest sahad ja piikidest sirbid (Js 2:4). Koguduse põhiuskumuste seitsmes uskumus (Inimese olemus) ütleb, et mees ja naine loodi Jumala auks ja on kutsutud armastama Teda ja üksteist ja kandma hoolt keskkonna eest, mitte hävitama või üksteisele haiget tegema. Kristus ütles: „Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik“ (Mt 5:9).
Kuigi kirikute ametlikest seisukohtadest ei leia rahusõnumit, töötab kristlaste kogudus maailmas selle nimel, et Jeesuse esimese ja teise tulemise vahel valitseks rahu. Siiski ei peaks Kristuse teise tulemise sõnum elama sotsiaalses vaakumis. Advendi lootus peaks imbuma iga inimese südamesse, innustades teiste eest hoolitsemisele. Tõsi on, et kristlik tegutsemine täna ja homme ei too kaasa rahuriiki, ainult Jumal üksi võib tuua lõpliku rahu oma Pojas.
Maailmas, mis on täidetud vihkamise ja hädaga, pideva ideoloogilise tüli maailmas, soovivad seitsmenda päeva adventistid olla tuntud kui rahutegijad, töötades ülemaailmse õigluse ja rahu nimel Kristuses, kes on uue ühiskonna juht.
See seisukoht avalikustati Peakonverentsi president Neal C. Wilsoni poolt pärast seda, kui ta oli konsulteerinud Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse 16 asepresidendiga kogu maailmas. Väljastamise aeg: 27. juuni 1985 Peakonverentsi Sessioonil Louisianas USAs.