Missioon
Pereteenistuse osakonna kõikehõlmavaks üldiseks eesmärgiks on tugevdada perekonda kui jüngrite kasvatamise keskset üksust. Perekond sai alguse jumaliku loomise läbi ja on kõige fundamentaalsem inimlikest ühendustest. Perekond on peamiseks kohaks, kus omandatakse väärtushinnangud ja kus kujuneb võime luua lähedasi suhteid nii Jumala kui teiste inimestega. Pereteenistuse sihiks on aidata peredel sirutuda jumalike ideaalide poole, andes samal ajal edasi head uudist Jumala päästvast armust ning tõotusest tagada meie kasvamine meis elava Vaimu läbi.
Keskendudes peresuhetes eelkõige inimestele, rõhutab ja julgustab Pereteenistus terviklike perekondade tähtsust, sest ainult need suudavad liikuda läbi erinevate elus ettetulevate arengufaaside ja võidelda ootamatute muutustega nende elus. Terviklikud perekonnad aitavad suurendada lootust ja pakuvad tuge ka neile, kes on saanud haavata või haiget väärkohtlemise, perekonna mittetoimimise või purunenud suhete läbi. Pereteenistuse osakond pakub võimalusi kasvamiseks läbi perede harimise, nende teadmiste-tunnete rikastamise ning julgustab nii üksikuid kui abielupaare ja perekondi otsima vajaduse korral abi professionaalsetelt nõustajatelt.
Pereteenistuse erinevate ülesannete hulka kuulub materjalide koostamine ja peretööalase tegevuse arendamine, mille eesmärgiks on varustada pastoreid ja lihtliikmetest töö juhte, kes oleksid oma piirkonnas valmis pakkuma abielueelset nõustamist, toetaks vanemate harimist ja perekondade tugevdamist. Tähelepanu tuleks pöörata ka laiendatud perede, üksikvanemate, kasuperede ja ka vallaliste vajadustele.
Eesmärgid
Mõista seda vastastikust jõudu ja tuge, mida kirik saab anda perekonnale ja perekond kirikule. Kui koguduse pereteenistusalane töö toimib praktiliselt, siis on Pereteenistus täitnud järgmised eesmärgid:
1. Kuulutada elustavat ja taastavat igavese evangeeliumi sõnumit pereelu kontekstis. Kristus on ja peab olema igas perekonnas tunnustatud nende Päästja ja perekonna Peana. Temas on pereliikmed rahus Jumala ja üksteisega. Kui neid tõmmatakse Tema poole, siis liiguvad nad ka üksteisele lähemale armastuses, andestuses, lepituses, taastamises ja uuenemises.
2. Kinnitada ja tugevdada iga Seitsmenda Päeva adventistide perekonda kui jüngrite kasvatamise peamist üksust. Pereteenistuse püüdeks on süvendada jüngriks olemise ja jüngriks kasvatamise protsessi mõistmist, mis põhineb eelkõige suhetel ning tugevdada seeläbi pereliikmeid kui jüngrite kasvatajaid perekonnas. Abielupaari vaadeldakse perekonna keskse üksusena. Pereteenistuse osakonna eesmärgiks on võimaldada abielupaaridel ja peredel end harida, rikastada oma kogemusi, saada nõu ja abi, et seeläbi täiustada nende suhtlemisoskuste arengut, mis omakorda aitab kaasa jüngriks kasvamisele ja hea kristliku abielu kujunemisele, samuti vanema-lapse ja laiendatud pere suhetele.
3. Õpetada vanemaid ja perekondi selleks, et suurendada Seitsmenda Päeva adventistide kristlike väärtuste edukat edasiandmist järgmisele põlvkonnale. Pereteenistus koostab materjale ja pakub võimalusi õppimiseks nii koguduse siseselt kui ka erinevates perevormides. Materjalid on mõeldud vanematele nõuandmiseks, kuidas muuta piibellikud väärtused lastele ja noortele kütkestavaiks. Osakond julgustab looma peredes ja koguduses atmosfääri, mis soodustaks küsimuste esitamist ning kestvaid vestlusi kristlike väärtuste ja usu põhimõtete üle vanemate ja laste, noorte ja vanade, juhtide ja liikmete vahel selleks, et edendada küpse usu kujunemist.
4. Luua kogemus “Jumala perekonnast” igas Seitsmenda Päeva adventistide koguduses. Pereteenistus väärtustab sellise atmosfääri loomist, mis peegeldab ja tähtsustab mitmekesisust kohalikus ja ülemaailmses koguduses, teadvustades, et ühtsus ei peitu mitte niivõrd ühetaolisuses, vaid Kristuses, kes on meie Pea. Läbi jagatud pühendumise ühtsele sõnumile ja missioonile, võivad vastastikune avatus, ausus, aga ka haavatavus suhetes üksteisega, samuti, mille oleme leidnud Kristuses saada meie reaalseks kogemuseks.
5. Anda perekondadele väge rõõmuküllaseks tunnistuseks. Lisaks põhisihile, milleks on kodu kui peamine misjonipõld, aitab Pereteenistus perekondadel avastada ja kasutada oma vaimulikke andeid neid ümbritseva ühiskonna heaks. Osakond julgustab ja õpetab perekondi hoidma hoolivaid suhteid oma mitteusklike pereliikmetega, looma kütkestavaid sõprussuhteid naabritega, jagama head uudist Kristuse elust ning toetama läbi palvete, annetuste ja oma teenistuse koguduse välismisjoni.
Pereteenistuse teoloogia
Mitmed põhieeldused, mille aluseks on piibliõppimine ja teoloogilised mõtisklused moodustavad kristliku pereteenistuse raamistiku:
1. Jumal on suhtlev olend, kes on loonud ka inimesed suhete jaoks (1Ms 1:26-28; 2:18; Ef 1:4-6; Ilm 4:11). Jumal tutvustab End sageli meile läbi pereterminite. Temalt õpime abielu (Js 54:5) ja vanemate-laste suhete kohta (5Ms 1:31; Jh 20:17).
2. Looja kavandas perekonna inimese esmaseks arenemise ja hoolitsuse üksuseks (1.Ms. 2, 18-25; Ps. 68,5-6). Kuna perekond on esmaseks kohaks, kus areneb meie võime armastada ja saavutada lähedust Jumalaga ning teiste inimestega, kus vaimulikud väärtused antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale – see on jüngrite kasvatamise protsess.
3. Jumala kuju väljendub inimestes mehe ja naisena. Looja seadis eeskuju abielule, kui Ta ühendas kaks võrdset poolt üheks monogaamseks ja heteroseksuaalseks liiduks. See ühendus pakub seltsi, rahulolu ja tagab perekonna kestvuse (1Ms 1:26-28; 2:18, 21-25). Sugudevaheline suhe abielus on küll patu poolt moonutatud (1Ms 3:16), kuid Kristuse poolt taastatud (Mt 20:26, 27; Ef 5:21-31). Kristus muudab kristlikke abielusid. Valitsevaks saab vastastikune austus, mis taastab Eedenliku ideaali. Mees ja naine on “koos eluarmuanni pärijad” (1Pt 3:7).
4. Vaatamata kõrgetele piibellikele perekonnaideaalidele ja jumalikule väele, mis on kõigile kättesaadav, et tagada abielutõotuse püsimajäämine, ei suuda mõned abielud siiski ellu jääda. Võib juhtuda, et meie abikaasa rikub abielu mõne teise partneriga (Mk 10:11, 12). Hoolimata südamevalust, kaotusest, lõhestumisest ja pikaajalistest tagajärgedest, mis kõik lahutusega kaasnevad, ei vaadelda lunastuse kontekstis lahutust ja uuesti abiellumist kellegi teisega kui andestamatut pattu, mille tagajärjel ei võiks inimesel enam olla mingit vaimulikku elu ja toimivat suhet. Läbi kahetsuse, ülestunnistuse ja korrektse vastutuse kandmise, võib arm tuua andestuse kindluse, paranduse ja uued algused (1Jh 1:9; 2:1).
5. Kui abielu on Jumala üldplaan, siis on ka vallalisus jumalikuks perevormiks. Mõnede kristlaste puhul on vallalisena elamine parimaks viisiks (1Kr 7:7). Jumala eriline tunnustus ja kaitse kuulub neile, kes oma valiku või olukordade sunnil peavad üksinda eluraskustega silmitsi seisma (Ps 68:5, 6; Jk 1:27). Sõprus on läheduse ja perekogemuse allikaks. Koguduse osadus ja Jumala kodakondsus on saadav kõigile, vaatamata nende perekonnaseisule (1. Jh. 1:3).
6. Seksuaalne lähedus on reserveeritud abielule (1Kr 7:2-6). Intiimsuhted väljaspool abielu on vastuolus jumaliku eesmärgiga (1Ms 2:24; Õp 5:1-18; 1. Kr 6:15, 16). Seksuaalsusel on abielus ühendav funktsioon, mis on märgatavalt erinev pelgalt sigimisfunktsioonist. Rõõm, nauding ja rahuldus kuuluvad abielu seksuaalsuse juurde (Kg 9:9; Õp 5:18, 19; Ül 4:16-5:1). Jumal soovib, et abielupaarid kogeksid kestvat seksuaalset ühendust, mitte ei kasutaks seda lihtsalt soo jätkamise eesmärgil (1Kr 7:3-5). See tugevdab ja kaitseb abielu sobimatute seoste eest kellegi teise kui oma abikaasaga (Õp 5:15-20; Ül 8:6, 7).
7. Laste sünnitamine on võimalus, mille läbi abielupaarid, kes on suutelised ja kes valivad seda teha, saavad osa Jumala õnnistusest, milleks Jumal on lapsed määranud (Ps 127:3-5). Kuigi abielus reeglina sünnivad järeltulijad (1Ms 1:28), siis ometi ei ole see mitte iga paari kohustus, selleks et Jumalale meelepärane olla. Jumal hindab lapsi (Mt 19:14). Lapsed aitavad vanematel mõista Jumala armastavat ja usaldavat loomust (Ps 103:13). Nad innustavad kaastunde, hoolivuse, alandlikkuse ja isekuse arengut perekondades (Ps 127:3-5; Lk 11:13). Vanemad kannavad hoolt, õpetavad ja juhatavad oma lapsi, et nad õpiksid tundma Jumalat, valiksid piibellikud väärtused ja valmistuksid vastutustundlikuks suhteks teistega (5Ms 6:6-25; Õp 22:6).
8. Jumala pühalik armastus Oma rahva vastu on pereelu aluspõhimõtteks (Ps 127: 3-5). Jumala pühaduse läbi kogeme armastust, andestust, seotust, heakskiitu, lähedust ja isegi ohvreid – nii et ka meie sügavaimad vajadused saavad rahuldatud. Peegeldades evangeeliumi meie peredes, vormitakse ka meie suhteid üksteisega sarnaselt Jumala suhtele inimkonnaga. Kristliku perekonna liikmeid kutsutakse üles armastama ja teenima üksteist ning andestama nii nagu Temagi armastab, teenib ja andestab meile. Kõigile on tõotatud Jumala vägi ja arm, mis aitab täita seda ülesannet, milleks Jumal meid on kutsunud (Jr 31:31-34; Mt 20:26-28; Ef 4:32; Hb 8:10-12; 1Jh 3:16).
9. Katkenud suhted Jumala ja oma kodakondsetega on patulangemise traagiliseks tagajärjeks (Js. 59: 2). Jeesuse töö taastas agape-armastusel põhinevad suhted (Mt 22: 37-40; Jh 13:35; 15:12). Tema kogudus on Tema töö pidevaks jätkajaks, et aidata taasluua katkenud suhteid. Kogudus põimib oma evangelisatsiooniprotsessi Jumala tervendava hääle kõla, mis kajab keset inimlikku tragöödiat ja eraldatust (Jh 10:10; 20:21; Gl 6:2; Jk 5:15)
In English