Areng modernses meditsiinis on lisanud probleemseid olukordi surijate eest hoolitsemisel. Mineviku aegadel suudeti inimese elu pikendamiseks teha väga vähe. Kuid tänapäeva meditsiini võime edasi lükata surma on tekitanud mitmeid raskeid moraalseid ja eetilisi küsimusi. Milline seisukoht on kristlikul usul sellise võimu kasutamise kohta? Millal peaks surma edasilükkamise eesmärk andma teed kannatuste lõpetamisele inimese eluõhtul? Kes võib korrapäraselt neid otsuseid vastu võtta? Milliseid piire, kui üldse, peaks kristlik armastus asetama tegudele, millega oleks võimalik katkestama surija kannatused?
On muutunud tavaliseks arutleda eutanaasia küsimuse üle. Selle väljendi ümber on hulgaliselt segadust. Selle termini originaalne ja literaalne tähendus oli “hea surm”. Nüüd kasutatakse seda terminit kahes väga tähtsas punktis erineval moel. Tihti viitab eutanaasia “armutapmisele” või sihilikult patisendi elu võtmisele juhul, kui surija on kannatustes. Seda nimetatakse aktiivseks eutanaasiaks.
Kuid mõistet “eutanaasia” kasutatakse ka kontekstis, mis ei ole kooskõlas Seitsmenda Päeva Adventistide vaadetega, viitamaks sellise meditsiinilise vahelesekkumise ärahoidmisele või sellest loobumisele, mis kunstlikult pikendaks inimese elu, lastes inimesel seega surra loomulikult. See on nii-öelda passiivne eutanaasia. Seitsmenda Päeva Adventistid usuvad, et lastes patsiendil surra ilma eelnevate meditsiiniliste vahelesekkumisteta, mis ainult pikendavad kannatusi ning lükkavad edasi surmahetke, on moraalselt teistsugune tegudest, mille peamiseks sihiks on otsene elu võtmine.
Seitsmenda Päeva Adventistid usuvad, et inimese elu on loodud Jumala poolt imelise kingitusena, mis on väärt kaitsmist ja säilitamist. 1.Moosese 1-2 Samuti usuvad nad ka Jumala lunastusse, mis tagab igavese elu neile, kes usuvad. Joh. 3:15;17:3 Seega toetavad nad tänapäevase meditsiini kasutamist elu hoidmiseks siin maailmas. Kuid seda jõudu peaks kasutatama kaastundlikul viisil, mis ilmutaks Jumala armu, vähendades kannatusi. Kuna meil on tõotus igavesest elust uueks loodud maal, ei pea kristlased liigselt klammerduma selle elu külge siin maal. Ning samuti ei ole ka vajalik vastu võtta ega pakkuda kõiki võimalikke meditsiinilisi vahendeid, mis vaid pikendaksid suremiseprotsessi.
Oma pühendumise tõttu hoolitseda kogu inimese eest, muretsevad adventistid surija füüsilise, emotsionaalse ning vaimuliku heaolu pärast. Sellest tulenevalt järgivad nad järgmisi piibellikke põhimõtteid:
1) Isik, kes läheneb oma maise elu lõpule ning kes on võimeline mõistma, väärib tõde oma olukorra, ravivõimaluste ning nende võimalike tulemuste kohta. Tõde ei peaks varjatama, vaid jagatama kristlikus armastuses, arvesse võttes patsiendi isiklikke ning kultuurist tulenevaid eripärasid. Ef.4:15
2) Jumal on andnud inimesele valikuvabaduse ning palub, et ta kasutaks seda vastutustundega. Adventistid usuvad, et see vabadus laieneb ka meditsiini puudutavatele valikutele. Peale seda, kui inimene on otsinud Jumala juhtimist ning võtnud kuulda nii arstide kui ka nende inimeste arvamusi, kes on sellest otsusest kõige rohkem mõjutatud (Rooma 14:7), peaks valikuvõimeline inimene otsustama, kas ta võtab vastu või lükkab tagasi elu pikendavad meditsiinilised vahelesekkumised. Sellistele inimestele ei tohiks peale sundida meditsiinilist abi, mis on neile vastuvõetamatu.
3) Jumala plaan on, et inimene elaks perekonna ning vaimuliku ühiskonna liikmena. Parimad otsused inimelu suhtes saavad tehtud, kui neid on kaalutud arvesse võttes oma perekonna ning arstide nõuandeid. 1.Moos.2:18; Mark 10:6-9; 2Moos 20:12; Ef.5-6 Kui surija ei ole võimeline väljendama oma eelistusi meditsiinilise vahelesekkumise suhtes, peaks need otsused saama tehtud isiku poolt, kes on surija poolt selleks määratud ja valitud. Kui kedagi ei ole valitud, peaks otsustama keegi tema lähedastest. Parim on, kui inimese soovid ja otsused oleksid väljendatud kirjalikult ning oleksid vastavuses kehtivate legaalsete nõuetega.
4) Kristlik armastus on praktiline ning vastutustundlik. Rooma 13:8-10; 1 Kor. 13; Jak. 1:27; 2:14-17 Selline armastus ei eita usku ega kohusta meid pakkuma või vastu võtma meditsiinilisi vahelesekkumisi, mille koormad ületavad eeldatava kasu. Näiteks, elu alahoidvad meditsiinilised meetodid võib peatada, kui nad ainult lisavad patsiendile kannatusi või pikendavad mõttetult tema suremise protsessi. Kõik teod peavad aga olema vastavuses seadusandlusega.
5) Kuigi kristlik armastus võib suunata meditsiinilistest vahelesekkumistest loobumisele, ei praktiseeri adventistid “armumõrva” ega aita kaasa enesetapule. 1.Moos 9:5-6; 2 Moos. 20:13; 23:7 Nad on aktiivse eutanaasia vastu.
6) Kristlik kaastunne kutsub kannatuste vähendamisele. Matt. 25:34-40; Luuka 10:29-37 Hoolitsemisel surijate eest on kristlase kohustus vähendada valu ja kannatusi nii palju kui võimalik, mitte aga kasutades aktiivset eutanaasiat. Kui on selge, et meditsiiniline abi ei ole võimeline patsienti tervendama, peaks olema peamine eesmärk kannatuste vähendamine.
7) Piibellik õigluse printsiip kinnitab, et abistama peab neid, kes on kaitsetud ja sõltuvad. Psalm 82:3-4; Õp. 24:11-12; Jes. 1:1-18; Miika 6:8; Luuka 1:52-54 Nende haavatava olukorra tõttu peab nende eest eriliselt hoolitsetama, kindlustades, et tegemist ei oleks mingisuguse diskrimineerimisega. Surija eest hoolitsemine peaks rajanema nende vaimulikel ja meditsiinilistel vajadustel ning nende poolt väljendatud valikutel, mitte aga nende sotsiaalsel väärtusel. Jak. 2:1-9
Kui Seitsmenda Päeva Adventistid püüavad järgida neid põhimõtteid, ammutavad nad lootust ja julgust faktist, et Jumal vastab oma laste palvetele ning võib nende heaolu nimel teha ka imesid. Psalm 103:1-5; Jak. 5:13-16 Järgides Jeesuse eeskuju, otsivad nad kõigis asjades ka Jumala tahet. Matt. 26:39
Nad on kindlad, et võivad otsida Jumala abisurijate kannatuste ning valude eest hoolitsemisel. Nad on veendunud, et Jumala arm on piisav igasuguses ebaõnnes. Psalm 50:14-15 Nad usuvad, et igavene elu on Jumala armastusest tagatud igaühele, kes usub Jeesusesse.
See konsensuslik seisukoht kiideti heaks 9. oktoobril 1992 Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse täitevkomitee aastakoosolekul Silver Springsis, Marylandis.