Meie maailm on rahvusvahelise pinge, alalise rõhumise, keskkonnakaose, sagedase terrorismi ja korduvate sõjaliste üleskutsete paik. Niisugune vaen ja ebakindlus ohustab selle planeedi rahu ning tsivilisatsiooni. See tõstab takistusi kristlike tunnistajate teele, kes soovivad riigipiire ületada, ja kipub evangeeliumitööd pidurdama. See võib viia usuvabadust vähendavate piiranguteni.
Seistes vastamisi sellise tormise ja segaduses maailmaga, virgub adventistide südametunnistus. Peakonverentsi viiekümne kolmanda koosoleku delegaadid kutsuvad Jumala rahvast kõigis maades üles palvetama siiralt rahu pärast, et hoitaks tagasi vaenu- ja sõjatuuli. Adventistid peavad, nii neile antud juhiste kui ka eeskuju tõttu, jääma kindlaks ning töötama inimestevahelise rahu ja hea tahte nimel – olles niiviisi tuntud rahutegijate ja sillaehitajatena.
Me kutsume üles kõiki seitsmenda päeva adventiste ja teisi heasoovlikke inimesi, nii palju kui nad suudavad, aitama luua koostöö ja vendluse õhkkonda, mis tooks endaga kaasa eri kultuurist ja ideoloogilisest süsteemist pärit inimeste läbikäimise ning parema mõistmise kõigi rasside, uskkondade ja poliitiliste vaadete esindajate vahel.
Aega on vähe ning pidades silmas loendamatuid võimalusi, mida Jumala rahvas saab kasutada tunnistamiseks ja evangeeliumi edasiviimiseks, kuni lõpp veel kätte jõudnud pole, kutsume iga Jumala last innukalt üles osalema ühises evangeeliumitöös, mis on alanud kõigis maailmajagudes ja juhitud Tema Vaimust.
See seisukoht võeti vastu peakonverentsi koosolekul 1980. aasta aprillil Dallases Texases.