„Siis ma vaatasin ja võtsin kätte ning ütlesin suurnikele ja ülemaile ning muule rahvale: „Ärge kartke neid! Mõelge suurele ja kardetavale Issandale ja võidelge oma vendade, poegade ja tütarde, naiste ja kodade eest!““
Nehemja 4:8
Vanast Testamendist võib lugeda mitmeid juhtumeid, kui Baabüloni ja Pärsia kuningad võtsid Jeruusalemma elanikud vangi. Me ei tea kõigi nende nimesid, kes olid sunnitud lahkuma oma kodust, kuid teame, et Taaniel, Sadrak, Meesak ja Abednego olid nende seas, kes Baabüloni kuningas Nebukadnetsari poolt vangistati; Nehemja viidi Suusanisse Pärsia kuninga poolt.
Samuti teame, et need mehed olid valitud juhid oma uues elupaigas ja seda vaatamata sellele, et nad olid orjad ja vangid. Pole teada, kuidas või miks, kuid Nehemja määrati kuninga joogikallajaks. Kuningas pidi pidama teda usaldusväärseks vangiks.
Ühel päeval jõudis Hanani, Nehemja vend, kes oli jäänud elama Jeruusalemma, Suusanisse. Temaga kaasas oli veel mõned teised mehed, kes Nehemjat külastasid. Nehemja küsis, kuidas elu kodus, Jeruusalemmas, läheb ja vastus polnud kuidagi positiivne. Nad vastasid: „Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud.“ (Nehemja 1:3)
Nehemja armastas Jeruusalemma ja kurvastas selle uudise üle väga. Ta istus maha, nuttis ja leinas oma linna ja inimeste pärast. Ta paastus ja palvetas mitu päeva. Kunagi enne ei olnud Nehemja olnud kuninga juuresolekul kurb. Kui ta nüüd kuningat läks teenima, küsis kuningas: „Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ometi haige ole? See ei ole muud kui südame kurbus.“ (Nehemja 2:2)
Kui läbinägelik kuningas! Milline suurepärane and – märgata, kui keegi on kurb, ja julgustada teda oma muret jagama. Tihti on meil nii kiire, et me ei pane tähelegi, kui kellegi on paha olla. Me kiirustame mööda ja jätame valu tähelepanuta. Ütleme tere, kuid ei võta aega et märgata kurbust silmades, murekulme või valupisaraid. Peame paluma Jumala abi, et oleksime rohkem Pärsia kuninga moodi – et öelda haiget saanuile: “Sa oled kurb ja näib, et see ei tulene haigusest, paistab, et tegemist on südamekurbusega“, ja pakkuma sobivat lohutust ja toetust.
Kartuse ja värinaga räägib Nehemja kuningale olukorrast Jeruusalemmas, ja kuningas küsib, mida ta tahaks teha. Nehemja vastab, et ta tahaks tagasi Jeruusalemma minna ja Jeruusalemma üles ehitada. On üllatav, et kuningas lubas tal tagasi minna ja teha just nii! Samuti andis ta Nehemjale kaasa kirjad erinevate territooriumide valitsejatele, et garanteerida tema julgeolek, lisaks veel väepealikud ja ratsanikud kaitseks.
Nii suunduski Nehmja tagasi Jeruusalemma ja kolme päeva pärast võttis ta kaasa mõned mehed, et linn üle vaadata. Tema vendade raport osutus õigeks. Müürid olid varemeis ja mõnes kohas täiesti sisse kukkunud. Väravad oli põlenud ja kasutud. Kuid Nehemja ei muutunud araks ja julgusetuks. Ta käärib käised üles ja hakkab tööle! Ta kutsus linna juhid ja ütles: “Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür, et meid enam ei teotataks!“ (Nehemja 2:17) Ta rääkis neile Jumala armulikust juhtimisest Suusanis ja sellest, mida kuningas oli talle öelnud. Inimesed ütlesid: „Võtkem kätte ja ehitagem!“(Nehemja 2:18) Nehemja saab nende toetuse ja kaasab kõik perekonnad müüride ülesehitamisesse. Sektsioon haaval eemaldavad nad müüri rusud ja vahetavad selle välja kivide vastu.
Nehemja kolmandas peatükis leiame nimekirja paljudest nendest, kes liitusid väravate ja müüri ülesehitamisega. Ülempreester Eljasib oma vendadest preestritega läksid ülesehitama Lambaväravat (Nehemja 3:1). Senaa pojad taastasid Kalavärava (3:3). Harhaja poeg Ussiel, üks kuldseppadest, parandas järgmise lõigu, ja Hananja, salvisegaja liitus nendega. (Nehemja 3:8) 12. salmis nimetatakse Sallumit, Hallohesi poega, Jeruusalemma teise poole piirkonna ülemat, kes koos oma tütardega parandasid järgmise lõigu. Tõeline perekonna projekt! Ja nad töötasid fokusseeritult ja energiaga. Nehemja märgib, et “…rahvas oli südamega töö juures.“ (3:38)
On meeliülendav, kui ühise projekti kallal töötatakse koos perekondadena ja eriti kui seda tehakse südamega. Perekonnad, kes käsikäes teenivad armastuses ja armus kogukondi, toovad teistele muutusi ja arenevad tugevalt perekonna ühtsuses. Albert Schweitzer ütles: „Ma ei tea, mis sinu tulevik toob, kuid ühte tean: ainsad, kes teie seas saavad tõeliselt õnnelikuks on need, kes on otsinud ja leidnud, kuidas teenida.“ Ja John Wesley lisab imelise juhtnööri: „Tee kõike head, mida suudad, kõigi vahenditega, mis võimalik, igati, kuidas võimalik, igal pool, kus võimalik, alati, kui võimalik, kõigile inimestele, kellele võimalik, nii kaua kui võimalik.“
Meie kogudused õitseksid, kui kõik perekonnad töötaksid koos oma kogudustes südamega. Mõnda aega tagasi ütles üks koguduseliige mulle, et ta pole rahul oma kogudusega. Ta ütles, et kogudus peaks rohkem tegema abivajajate jaoks kogukonnas! Küsisin temalt: „Milline perekond või perekonnad peaksid kogukonna heaks rohkem tegema?“ Ta vaatas mind üllatunult, nii et kordasin küsimust: „Milline kindel perekond või perekonnad peaksid rohkem tegema?“ Ta mõtles hetke, siis naeratas ja ütles: „Küllap peaksin mina rohkem tegema.“ Kogudus on perekondadest koosnev perekond.
Meie kogudus koosneb kõikidest kokkutulnud perekondadest. Kogudus pole mingi ebamäärane asi, mis eksisteerib, et selle üle kurta või et seda naeruvääristada või et pidada seda vastutavaks kõige eest, mida mina peaksin saama! See on suur perekondade perekond! Sellepärast peaksime panustama aega ja energiat oma suhetesse ja tõeliselt pühenduma, et tugevdada ja rikastada abielusid ja perekondi. Kui meil on tugevad abielud, terved abielud, on meil ka terve kogudus. See on midagi, mida peame tegema kõigest südamest.
Aga, see müüriehtus Jeruusalemmas edenes hästi, kuniks Sanballat ja Toobija ja veel mõned kohalikud sellest kuulsid. Inimestele ei meeldinud see, mis nad nägid. Nemad ei tahtnud, et linn saaks taastatud. Nad tundsid ennast palju turvalisemalt kui linn oli varemetes. Nii hakkasid nad mässama. Nad hakkasid ehitajaid pilkama ja tegid arakstegevaid ja alandavaid märkusi. Ammonlane Toobija hüüdis: „Kui rebane peaks minema nende kivimüüri peale, ta kisuks selle maha!“ (3:35) Müüriehitajad hakkasid kartma. Nad hakkasid muretsema oma isikliku julgeoleku pärast. Nehemja võtab selle mure südamesse ja hakkab sellega tegelema. Pange nüüd tähele 4 ptk 8. salmi: “Siis ma vaatasin ja võtsin kätte ning ütlesin suurnikele ja ülemaile ning muule rahvale: „Ärge kartke neid! Mõelge suurele ja kardetavale Issandale ja võidelge oma vendade, poegade ja tütarde, naiste ja kodade eest!“
Mõelge Issandale
Nehemja pakub välja parima vastuse inimeste murele: „Mõelge suurele ja kardetavale Issandale...“ Me teenime suurt Jumalat. Me ei kummarda nõrka või abitut Jumalat. Me pole mingisuguse mulli või tuule või teeskleja jüngrid, ka ei teeni me tundmatut Jumalat. Meie Jumal on suur ja kardetav ja oleme Tema silmatera, kadunud talled, keda Tema enda käed on päästnud, tema kadunud pojad ja tütred, keda Tema näeb kaugelt, jookseb ja tervitab meid ning viib koju. (Luuka 15:20) Ta pole kauge, julm kohtunik ega ka kalk valitseja, kes vastu tahtmist annab välja mõned autasud vähestele valitutele. Meie Jumal on suur on meisse isiklikult panustanud.
Võitle oma suhete pärast
Pangem nüüd tähele, mida Nehemja inimestele ütleb. Pärast seda, kui ta oli osutanud Jumala suurusele, lausub ta: „Võidelge oma vendade, poegade ja tütarde, naiste ja kodade eest!“ (4:8)
Nehemja ültes inimestele: „Meie Jumal on suur ja kardetav. Nii et olge rahul ja ärge tehke midagi. Minge oma eludega edasi, nagu alati ja jätke kõik Tema hooleks!“ Ei, nii pole kirjutatud. Ta ütles: „Võidelge oma vendade, poegade ja tütarde, naiste ja kodade eest!“
Mitmeid kordi võime Pühakirjast lugeda olukordadest, kus Jumal kutsus oma rahvast paigal olema ja vaatama Tema väge tegutsemas. Ta ütles Moosesele: “Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!“ (2. Moosese 14:14) Kuid teistel juhtudel kutsus Jumal üles tegutsemisele. Kui Jeesus tervendas inimesi, kutsus ta neid endid liigutama: “siruta oma käsi“, “võta oma voodi“, “mine ja pese ennast tiigis“.
Nehemja ütles inimestele: „Käes on tõsised ajad. Tegemist on kriisiga! Mee peame seisma oma perede eest ja tegema kõik, mis võimalik, et neid kaitsta ja hoida tervetena! Me ei saa endile lubada logelemist ja loota parimat. On aeg tegutseda!“
Mäletan lapsepõlvest, kuidas mu ema ütles palju kordi: „Mis sa passid seal! Tee midagi!“ Nehemja kutsus oma perekondi tegutsemisele. „Ärge lihtsalt seiske ja muretsege! Vaata, teie Jumal on suur, ja siis tegudele.“ Nehemja ei saanud lubada inimestel hirmu tarduda ajal, mil pidi tegutsema.
Ehita ja kaitse
Vaata nüüd, mis on kirjas 4. peatükis salmides 10-11: „Ja sellest päevast alates tegid tööd ainult pooled minu noortest meestest ja pooled kandsid piike, kilpe, ambusid ja soomusrüüsid; ja vürstid seisid kogu Juuda soo taga, kes müüri ehitas. Ja koormakandjad kandsid, tehes ühe käega tööd ja hoides teisega viskoda.“
Nad ehitasid ühe käega ja kaitsesid teisega. Nehemja plaan on lihtne kuid julge – ehita ja kaitse. Ta ei keskendu vaid ehitamisele, jättes oma rahva haavatavaks, ka ei kuluta ta oma energiat ja ressurssi kaitsele ise rusuhunnikus elades. Ta ehitab ja kaitseb.
Kokkuvarisevad suhted
Meie ümber on palju abielusid ja perekondi, mis on kui lagunenud müürid ja põlenud väravad. Kahjuks on meie koguduses paare, kes tunnevad, et nende abielu on varisemas, ja võitlevad, et seda koos hoida. Pered võivad tunda endid põlenud väravatena, mis on kukkumas oma hingedelt. Jumala perekondadena – perekondadena, kes teenivad vägevat Jumalat – peame töötama koos ja võitlema selle eest, mida usume olulise olevat. Peame hoolikalt hindama kultuuri ja tavade mõju, ja mitte lubama endid muganduda teise maailmaga. Peame otsustama, kus läheb piir ja olema järjepidevad. Me ei saa lubada olesklemist kinniste silmadega ja loota parimat. Vana ütlus kehtib ka täna veel: „Ainult surnud kalad ujuvad pärivoolu, elusad vastuvoolu.“
Jumalanäolised abielud
Üks kõige kõnekamaid kujundeid, mis Jumala meelel abielus paaride jaoks, on kirjas efeslaste. Paulus kirjutab: „Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi, et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu. Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast. Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust, sest me oleme tema ihu liikmed.“ (Efeslaste 5:25-29)
Abielusuhe on sümbol Jumala armastusest oma rahva vastu. Abielupaar näitab maailmale, kui palju Jumal meid armastab! See on väga oluline väljakutse meile kõigile koguduses, kes oleme abielus. Kas poleks imeline, kui inimesed näeksid, kuidas me armastust üksteisele väljendame ja ütleksid: „Jumal armastab oma rahvast nii palju!“
Paulus julgustas mehi Efesose koguduses oma naisi armastama ja naisi oma abikaasasid austama. (Ef 5:33) Pole mingit vihjet sellele, et nad peaksid alla andma, kui ajad on rasked, või vaatama suhet nõnda lootusetuna, et edasi ehitada ja parandada. Mehed peavad armastama oma naisi ja naised austama oma abikaasasid.
Uurimused näitavad tugevate ja õnnelike abielude mitmekülgset kasu elu erinevates valdkondades. Õnnelikes perekondades on inimestel parem tervis, pikem eluiga, suurem isiklik õnnelikkuse tunne ja heaolu. Samuti parem elukvaliteet, vähem raskusi kooliskäivatel lastel, vähem alkoholi ja narkootikumiga seotud probleeme, lastel ja teismelistel on vähem probleeme käitumisega.
Meid on kutsutud ehitama ja kaitsma oma abielu ja perekonda. Meid julgustatakse võitlema vendade, õdede, vanemate, laste ja oma kodude eest. Tegemist on pasunahäälse kutsega panustada oma perekonda, olenemata selle kujust. Sinu perekond võib erineda minu omast. Mõned teist on läbi teinud muutused oma peres, mida te poleks ette kujutanud. Mõni teist on ehk kaotanud oma partneri ja te tunnete tast suurt puudust. Mõnel teist on pereliikmed, kes ei osale enam regulaarses perekonnaelus. Mõni teist on üksikvanem, või vanaemad-vanaisad, kes hoolitsevad täisajaga oma lastelaste eest. Mõni teist ehk unistab perekonnast ja loodab selle luua esimesel võimalusel! Mõni aga on õnnelik üksi ega tunne mingit vajadust olla jäädavas suhtes.
Kutse kehtib siiski kõigile: ehita ja kaitse! Me peame lubama teha kõik mis võimalik, kindlustamaks, et meie suhted on parimad. Tehkem kõvasti tööd, et need võiksid muutuda selliseks, nagu Jumal tahab, et need oleksid.
Abielus olijatele kostub sõnum Hart&Morrisilt (2003): „Jääda abielusse ja töötada oma abielu kallal on riskantne, kuid samuti on sellest eemaldumine. Uuesti proovimine paneb sind silmitsi haavatavaks olemisega, kuid sama juhtub, kui viskud tundmatusse vette...Lähedase emotsionaalse suhte tugevdamine ja tervema suhte nimel töötamine on väga võimalik, olenemata sellest, kui hull su abielu võib sulle näida. Jumal kuuleb sinu haiget saamise ja üksiku südame nuttu. Ning kohtub sinuga seal, kus sa oled.“
Pühakiri väljendab selgelt, et kuigi meie suhted võivad peegeldada tänapäeva katkiolemist, võivad need ka Jumala armu ja julgustamise kaudu maalida pildi Tema lõppematust ja kustumatust armastusest ja armust.
Kokkuvõte
Milline väljakutse meile, kirstlastele! Milline väljakutse meile kui Jumala inimestele – õppida olla ehtsad ja tõelised armastajad siin armastusenäljas maailmas. Õppida julgustamist ja üksteise tunnustamist maailmas, kus on vähe julgustust ja tunnustamist. Teada mis on on armastust ja mida tähendab olla armastatud. Teada, mida tähendab olla sõber ja hingesugulane ja leida uusi viise, et ehitada sidemeid teistega, mis näitaksid maailmale Jumala lõputu armastuse olemust.
Kas poleks meie suhete, abielude ja perede jaoks parim, kui oleksime tugevad tänapäeva ühiskonna Sanballati ja Toobijate jaoks, andes märku, et me plaanime siia mõneks ajaks jääda?
Kokkuvõtteks annab tark mees Saalomon järgmise nõuande: „Pane mind pitseriks oma südamele, pitseriks oma käsivarrele!... Armastust ei suuda kustutada suured veed ega uputada jõed.“ (Ülemlaul 8:6-7) Minu siiras soov on, et miski ei kustutaks sinu armastust suure Jumala ja üksteise vastu. Ärgu miski uputagu seda!
Trafford Fisher, DMin, on pereteenistuse osakonna juhataja SPA South Pacific Divisjonis, Sydney’s, Austraalias.
Hart, A.D.,&Morris, M. S. (2003) Safe have marriage; Building a relationship you want to come home to. Nashville, Tennessee: W. Publishing Group.
2016. aasta pereteenistuse aastaraamatust tõlkinud Marge Randlepp
In English