Laste- ja noorteorkestri IV pillilaager oli Jõhvis

27. kuni 30. juulini oli Jõhvis laste- ja noorteorkestri neljas pillilaager, lisaks Eesti lastele lõid kaasa sõbrad Lätist.

Orkestrilaagri korraldaja Hans Soosaar meenutas laupäevase kontserdi eel orkestri sündi, kui paar Tallinna tüdrukut ei soovinud üksinda kiriku jumalateenistusel osaleda ning sellest kasvas neil välja mõte teised ka muusikategemisse kaasata. Mõne aja pärast kutsuti kokku esimene pillilaager, mis nüüd on saanud juba traditsiooniks. Läti noored osalesid pillilaagris teist korda. Orkestri puhul on palju muutunud selle suurus. Kui kõige alguses oli tegu pigem suurema ansambli mõõtu koosseisuga, siis vahepeal on mängijaid aina juurde tulnud. Ka repertuaaris olevate lugude arv on aja jooksul kasvanud. Esialgu nimetati orkestrit lasteorkestriks, aga kuna kõige vanemad mängijad ei ole ammu enam lapsed, on praeguseks hakatud rääkima pigem laste- ja noorteorkestrist.

Lisaks pillimängudele koos ja individuaalselt pakuti lastele ja noortele muidki huvitavaid tegevusi. „Mulle meeldisid väga kõik kohad, kus me väljasõitudel käisime – Toila rand ja lossipark, Kohtla kaevandusmuuseum ning Narva linnus. Park oli tohutult ilus ja kaevandus oma pikkade hämarate käikudega tekitas kohati sellise tunde, nagu oleksime sattunud mõne muinasjutulise maa-aluse päkapikulinna lävele,” rääkis I viiulit mänginud Ly Kaasik.

„Lisaks teeb alati väga head meelt see, kui mõni lugu, mis mulle proovis raskusi valmistab, esinedes üle ootuste hästi välja tuleb. See tekitab tunde, et nüüd on kontsert tõeliselt korda läinud,” lisas ta.

Laste- ja noorteorkestri dirigent Raeli Florea ütles, et võrreldes eelmiste aastatega on orkestri koosmängu kvaliteet tõusnud. „Üks orkester harjutab aastaid koos ja läheb oma dirigendi nägu,” ütles Raeli. „Esiteks nad tunnevad üksteist inimestena palju paremini. Nad on pillimänguliselt nelja aasta jooksul väga palju arenenud. Ja nagu ma ikka olen öelnud: orkestrimängijal peab olema kolm kõrva – kaks kõrva kõrvalmängijale, üks iseendale – see oskus on tulnud juurde,” lisas ta.

„Ühest küljest on nende nelja aasta jooksul palju lapsi orkestriga liitunud ning kõige värskemate tulijate jaoks on asi kindlasti veel üsna uus. Samas tundub, et tervikuna on orkester tõesti omavahel tuttavaks saanud ja koos mängima harjunud. Ma ise ei oska seda päris nii hästi hinnata, aga kuna Raeli annab meile üha huvitavamaid ja keerulisemaid lugusid, võib sellest järeldada, et meil tuleb kokkumäng aina paremini välja,” lisas Ly Raeli jutule.

Nagu ikka, lõppes ka seekordne laager kirikukontserdiga. Enne veel aga anti vabaõhukontsert Narva linnuse hoovis ja Jõhvi raekoja platsil. „Reedene esinemine Narvas oli väga kasulik, oli näha, mis tahab veel koos proovi, hingamispäevasel mägimisel teadsime seda tähele panna. Tänaval mängimine, kui heli hajub teises suunas, õpetab kuulama. Orkestris on väga tähtis, et sa ei ole üksi, vaid mängid teistega koos,” rääkis Raeli.

Pärast hingamispäeva kontsertjumalateenistust, millel sõna jagas Susanna Soosaar, ütles orkestri sõber Konstantin Reznikovs Lätist, et kuna järgmisel aastal on orkestril väike juubel, siis oleks kohane mõelda plaadi väljaandmise peale. Raeli arvas, et see pole üldse vale mõte ja sellele tasub mõelda. „Kui Hans ja Konstantin jaksavad selle käima lükata – meie orkester on üks osa sellest, mis meil kogudusena on, ja minu meelest täitsa võib,” ütles Raeli.

Orkestri seaded on kirjutanud Rein Kalmus. Raeli sõnade kohaselt ei oleks kontserdid nii ilusad, kui Rein ei oleks seadeid kirjutanud. „Need ei ole rasked, aga nad tekitavad koos kõla. Suur tänu Reinule, et ta meil olemas on ja viitsib lastele igal aastal midagi uut teha, see on suur õnn!”

Pärast kontserti ja laagri lõpetamist sai iga laps piiblisalmiga tänukaardi ning maiustusi.