Liidu töötajate laagrist

26. kuni 28. juulini toimus Pärnumaal Samlikul Nõmme puhketalus liidu töötajate suvelaager. Korraldusmeeskonna jaoks algas laager teisipäeva hommikul, teiste osalejate jaoks kell üks päeval ühise lõunasöögiga.

Pärast lõunat avati laager ametlikult tuntud lauluga „Õnnelik olen, Jeesus mul on” ning Jaanus-Janari juhitud palvusega, mis julgustas meid kõiki mõtlema sellele, miks me otsustasime saada just adventistideks. Päeva harivaks osaks oli Marika Noorkõivu ettekanne, mille teema oli õige rühi olulisus. Ettekande lõpus otsustasime pidada ühe proovilepaneva plankinguvõistluse, mille võitjateks osutusid Mervi ja Ivo, kes suutsid plankingu asendis olla 2 minutit ja 15 sekundit. Et võistluspingeid maandada, esitas meile Marika kaaslane Matthew Lombart liigutavaid laule, mis olid vapustavad tänu tema sügavale madalale häälele.

Õhtu veedeti jõe ja kuuma sauna vahet seigeldes ja kellel soovi oli, võis end pärast arbuusi ja sidruniveega värskendada, kuni lõke üles tehti. Mina kasutasin seda pausi, et nautida vaadet: udu hiilis mööda põlde, paari meetri kaugusel jahtisid valged toonekured konni, justkui laagriplats ei olekski täis lärmakaid rõõmsaid laagerdajaid.

Leekide tantsu imetledes ning kõikidega lõkke ümber lauldes ja kogudustest erilisi lugusid jagades tundsin, kuidas tõeline rahu ja rõõm südames pesitses. Kõik oli ideaalne ja täiuslik, võiks lausa öelda, et see oli tükike paradiisist meie keskel.

Kolmapäev algas juba varahommikul jahedalt ja pilviselt, aga tegusalt toidu ettevalmistustega. Pärast kosutavat hommikusööki oli meil võimalus ka vaimselt kosutatud saada minu juhitud palvuse ja gruppides piibli uurimise kaudu. Meie teemaks oli 1. Korintlastele 3:10–15. Koos Piibli uurimine oli minu lemmikosa tervest päevast. Ühises piibliuurimises ja Jumala Sõna üle arutamises on midagi nii erilist ja lähendavat, sa kuuled vaateid, mida üksi poleks võib-olla märganudki, ja jagad entusiasmi Jumala Sõna suhtes inimestega, kes tunnevad samamoodi. Ainuüksi mälestus kolmapäevasest piibliuurimisest toob tagasi selle elevuse ja põnevuse, mida tundsin, kui koos oma grupikaaslastega ümber piknikulaua istusin ja Piibli kohale kummardusin.

Kui ilm soojaks läks, seadsime sammud Carl Roberst Jakobsoni talumuuseumisse Kurgjal, kus sai kuulda ja näha ääretult huvitavat ajalugu. Ma ei teadnudki, et Jakobson selline naljavend oli. Ekskursiooni ajal kadus ka viimane jahedus õhust, nii et laagriplatsile tagasi jõudes otsisid nii mõnedki kosutavat värskendust päikese lõõskava kuumuse eest jõe külmast voolust.

Kui olime kõhud jälle head-paremat täis söönud ja võtnud aega kes päevitamiseks, kes kettagolfi mängimiseks, kõneles Ivo üleilmse adventkoguduse visioonist ja missioonist ning selle jagamise vajadust rõhutas eriti Jaanus-Janari statistika esitlus küsimustikest, mis on kogudustes ringi liikunud ja mida soovitan kõigil, kes seda veel teinud ei ole, täita.

Õhtutunnid olid taas täidetud sauna ja ujumise ning seejärel filmiõhtuga, mil vaatasime inspireerivat dokumentaalfilmi adventistidest tervisemisjonäridest.

Ka neljapäeval oli näha varajasi ärkajaid loodust nautimas, kes jäädvustas seda kaameraga, kes võttis seda vaid oma silmadega endasse. Kuigi käes oli laagri viimane päev, ei olnud see pühendatud vaid pakkimisele. Hommikul kuulasime väga huvitavat ja innustavat palvust Virve Toomelt jüngerluse entusiasmist, millele järgnes taas meeliköitev piibliuuring. Seekord oli uurimisteemaks ligimese ja Jumala armastus. Pärast Jumalaga aja veetmist seadsime sammud kanuuparvede poole, et harjutada koostööoskusi. Ilm oli pärastlõunaks vee peal ideaalne ning kõik said kätt proovida ka aerutamises, isegi väike Bert oma isa süles.

Oligi aeg teha lühike lõpuhetk ja veel viimane "püha lõunasöömaaeg", enne kui kõik hüvasti jätsid ja oma teed läksid. Laagrist koju sõites nägin taevasse tõusmas süngeid pilvi ja sadas paduvihma kuni õhtuni. Justkui Jumal oleks meie laagri nimel halba ilma ja vihma tagasi hoidnud. See laager oli parim kombinatsioon kõigest kallist: Jumal, sõbrad, loodus ja võrratu ilm – mida rohkem võikski tahta.

Pildid: Virve Toom