Viljandi kogudusemaja ette rajati parkla

Iga koguduse elus on sündmusi, mille tulemused on muutusterohked. Eriti suur on rõõm siis, kui need muutused on positiivsed ja toovad soojad tuuled koguduse ellu. Viljandi SPA koguduses toimus just selline muutus.

Aastaid kasvasid koguduse maja esisel platsil elupuud, mis ääristasid peaukse juurde suunduvat rada. Vanemad koguduseliikmed teavad rääkida, et need elupuud istutati tõenäoliselt siis, kui maja ehitati. Julgen väita, et alates kirikuhoone ehitusest pole tänavapoolses osas märkimisväärseid muutusi toimunud. Nii on Viljandis elavate ja Viljandit külastavate inimeste kujutlusse jäänud pilt, mis on praeguseks kaunis ja meeldiv mälestus.

Jumal on Viljandi kogudust eriliselt õnnistanud, sest lühikese aja jooksul on siin teeninud mitmed pastorid, kellest igaüks on andnud koguduse heaolusse oskustekohase panuse. Alates veebruarist 2016 teenib siin pastorina Viktor Nõmmik, keda Eesti kogudused teavad kui Jõhvi kirikuhonne ja mõjukeskuse idee autorit ja teostajat ja kes kogenud ehitusmehena jätkuvalt nimetatud valdkonnas tegeleb. Tema eestvedamisel ja koguduse nõukogu toetusel algatati käesoleva aasta aprilli lõpus parkla ehituse projekt.

Siinkohal võib küsida: kuidas tekkis ühtäkki ühes keskmise suurusega koguduses vajadus parkla järele, kui koguduse kassas oli umbes 7000 eurot? Tegelikult on see juba aastatetagune mõte, mis ootas õiget aega ja inimesi, kes selle teoks teevad. Kes vähegi sarnase tööga kokku puutunud, see teab, et see on aeganõudev ja mahukas töö. Ja kallis ka, sest kui kogu töö oleks ära teinud firma, oleks maksumus tulnud üle 20 000 euro. Kogudus aga kulutas raha pisut üle 6000 euro, tänu ühe sponsori, koguduse vabatahtlike ja pastori pühendumisele. Kas selline ettevõtmine tasus end ära? Jah. Sellel hingamispäeval, kui autod võisid vabalt parklasse parkida (tegemata olid veel mõned parkimist mittesegavad tööd), täitus kaheksateistkohaline parkla vähemalt kolmeteistkümne autoga. Seda nähes tekkis küsimus: kus need autod enne olid? Hiljem selgus, et mõned koguduseliikmed olid oma autod parkinud lähedaloleva kaubanduskeskuse parklasse. Siit ka järeldus: keskmise suurusega koguduses, kus vähemalt pooled kogudust külastavad liikmed elavad maal, on parkla väga vajalik.

Võiks lisada veel mõned mõtted kiriku maja taha tekkinud lehtla kohta, kus oli varem palju aastaid välikäimla. Parkla ehitamise protsessi alguses tekkis pastoril idee teha sellesse kohta ilus kiviktaimla, kuna nurk on tänavalt hästi näha. Kuid ehituse edenedes idee muutus, ja praeguseks on seal kohal ilus rohelise katuse ja heleroheliste seintega „sakraalne“ lehtla, kuhu noored emad saavad jätta oma väikesed beebid vankrisse magama, ilma et vihm peale sajaks. Vanemad liikmed võivad niisama pingil istudes juttu puhuda või palvetada, ja noored soovi korral koos laulda ja kasvõi grilliõhtuid korraldada.

Kogu tööprotsessi jooksul saatis meid Jumala eriline õnnistus. Terve maikuu olid kaunid päikeselised ilmad, mis tõid endaga kaasa põua, kuid parkla ehituseks olid need täiesti ideaalsed (v.a liigne higistamine kuuma päikese käes). Kuna see oli terve koguduse projekt, siis said sellesse kaasatud nii suured kui väikesed. Meie pastori eestvedamisel leidis igaüks omale jõukohase töö. Tegelikult kinkis Jumal nii palju jõudu, et nii mõnigi seenior sai hakkama ennastületava tööga ja seejuures polnud kuulda ei kaebamist ega hala. Asjata ei ütle Jeesus: „Kõik on võimalik sellele, kes usub!“ (Mk 9:23) Jah, see on tõsi.

Rahvarohkemad olid pühapäevad, mil parkla ehitusest võtsid osa ka need, kes argipäevadel tööl käivad. Ühel pühapäeval oli kohal üle kahekümne inimese, kes ketti moodustades andsid kive käest kätte. Mõned aga tegid süüa. Varsti võisid möödujad näha lõpptulemusena kaunist kivimustrit. Mõnel päeval töötas meie pastor kolme-nelja ennastsalgava inimese abiga, aga ka siis sai vajalik töö tehtud. Jumala õnnistus oli nendel päevadel koos vähestega samamoodi nagu suurema hulga töölistega. Aitah kõigile osalejatele!

Iga Jumalast juhitud ettevõtmise juures jõuab kätte hetk, kui võime kergendustundega vaadata töö tulemust. Nüüd tunnnevad koguduseliikmed koos pastoriga rõõmu kaunist ja korrastatud majaesisest ja lehtlast. Lihtne kirikumaja on saanud väärilise ümbruse, mis harmoniseerub teiste korras kruntidega Uku tänaval. Tõepoolest, meeldiv on tulla armsaks saanud kogudusse, parkida auto ja minna mööda siledat sillutist uksest sisse. Seda tunnet oskavad enim hinnata need, kes on pidanud aastaid parkimise pärast muret tundma. Olgu Issand kiidetud!