On kevad ja õhku täidab samal ajal nii rahustav kui ka rõõmustav linnulaul. Selles suures rõõmus ja rahus korraldasime just vist juba kaheksandat korda sedalaadi üritust. Meie peamine fookus on kogukonna jaoks olemas olla. Maailmas, kus väärtused on ajaliku poole kaldu, püüame pakkuda midagi, mis on pigem ajatu väärtusega.
Seekord sai külaline valida riideid, mis kollase telgi all valmis sätitud, nautida massaaži, kaasa võtta nii palju raamatuid, mis samuti pood.advent.ee lehel olemas, nii palju kui vaja. Sai kuulata muusikat laste plaadilt „Minu rõõm". Jagasime ka kutseid, kus kirjas meie koguduse tegemised ning ka suvelaagrite info.
Lapsed mullitasid, värvisid pilte, jooksid ringi, joonistasid tänavakriitidega ja lihtsalt nautisid täiel rinnal vahvat päeva.
Piret ja Taimi keetsid meile imemaitsva läätsesupi ja seda tuli üles saali sööma nii mõnigi külaline. Erinevatel kordadel oleme toimetanud erinevalt: mõnikord pakkunud suppi, mõnikord lihsalt suupisteid, aga kuidagi on selgeks saanud, et peab ikka pakkuma kõgile külalistele lihtsa, kuid maitsva kõhutäie.
Sel korral üks uuendus, mida me pole varem teinud: rohevahetus. Võimalus tuua jagamiseks oma taimi, mis on üle, ja saada miskit, mida omal pole. Edasiarenduse idee ka suve lõppu, plaanis jagada lisaks taimedele hoidiseid. Mul on ääretult hea meel, et Liivika idee sai nii positiivse pinna edasiarenguks.
Järgmine üritus on augustis ja kutsun üles kõiki taas oma elamist üle vaatama ja sorteerima: tooge üleliigsed puhtad ja terved riided ning jalanõud meile või viige need näiteks uuskasutuskeskusesse või pakkuge mõnele suurperele vms. Tegelikult on taaskasutuseks palju võimalusi veel. Riideid ning jalanõusid annetama kutsume üles kõiki, nii koguduse inimesi kui ka kõiki kogukonna liikmeid.
Olen korduvalt mõelnud, et nüüd on kõik, rohkem enam see üritus midagi juurde ei anna. Kohe pärast sellist mõtlemist tuleb ümbritsevatelt siiski vastupidist kinnitust – seda on ikka väga vaja ja kogukonnal on hea meel, et midagi nii vajalikku korraldame. Kui küsisin korraldusmeeskonnalt mõnd märksõna, siis tuli üks: järjepidevus. Ehk siis tegelikult ongi nii, et lõpetada ei saa, ei või, ei tohi – arengus tuleb olla. Pidevalt peab olema Jumalale avatud, et vastu võtta uusi ja Temale au toovaid ideid. Jõudu meile kõigile, kes tahame tuua au Jumalale!
Päris iga kord me kahjuks ühispilti pole teinud, aga seekord tegime ikka ära. Meid oli kokku julgelt vähemalt poole rohkem kui siin pildil. Kõigile teile, kes andsite oma panuse riiete toomise, sorteerimise ja ülespaneku, taimede jagamise, suhtlemise, telgi püstitamise, transpordi, massaaži, kokanduse või mille muuga iganes, siis ülisuur aitäh teile, Jumal tasub selle hea teile saja- või enamakordselt.
„Oh Issand Jumal! Vaata, sina oled teinud taeva ja maa oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarrega: ükski asi ei ole võimatu sinul.” Jeremija 32:17
In English