Jagame rõõmu – misjonipäev Viljandis 30. augustil

Mul on ülimalt hea meel, et ükski meie misjonipäevadest pole olnud teisega äravahetamiseni sarnane. Seekord oli aga veidi rohkem muutusi ja minu igakordne natuke provotseeriv küsimus, kas üldse teeme või jätame ära, on vist pannud küll vähemalt mõnda meist natuke rohkem mõtlema ja või panustama. Kuulutused meie ürituse kohta olid kolme eelneva nädala jooksul kohalikus ajalehes, Facebooki keskkonnas ning ka kirikuesisel stendil.

Suur rõõm, et Raimo tuli meile pannkooke valmistama – sedavõrd vihmase ilmaga oli see lausa hädavajalik.

Piretid valmistasid meile ja külalistele ülimalt maitsva ja toitva läätsesupi, mis oli samuti mainitud ilma arvestades rõhutatult oluline.

Meie seekordne massaaži-mudijate tiim oli muljetavaldav ja hoolimata alguse pisikesest kaosest laabus kõik suurepäraselt. Massööre oli lausa neli ja saajaid 15 ringis.

Telgi pidime seekord vihmase ilma tõttu järgmiseks päevaks üles jätma, kuna osa riideid oli väga märjad ning jätsime need ööseks telgi alla kuivama. Palvetasime, et oleks head ilma, et telk ja riided oleksid kokkupanemise ajaks kuivad. Meile positiivseks üllatuseks käis ka esmaspäeval veel inimesi ja kaasa viidi palju veel kraami. Meie Jumal, keda teenime, on lihtsalt nii suurepärane!

Laste korraldatud minikontsert oli väga ilus, sügav, ehe ja tähendusrikas.

Kui siiani oleme misjonipäeva teinud kaks korda aastas, siis seekord tuli väga selgelt esile, et peaksime seda korraldama tihedamini, küll mitte ehk samas formaadis, aga et olla kogukonna jaoks olemas, on tähtis kogu aeg olemas olla. Ja me olemegi – igal hingamispäeval on kõik oodatud. Tihti sellest ei piisa, kuna inimestel on igapäevaeluga toimetulekuks vaja reaalset füüsilist abi, ainult hingeabist ei piisa. Sageli on ka nii, et kõigepealt tuleb täita füüsilised vajadused ning alles siis leiame tee inimese südamesse.

Meie suur eesõigus on olla Jumala tööriistad igas valdkonnas. Minu suurim eesmärk neid ülevaateid kirjutades on inspireerida teisigi kogudusi midagi ette võtma, et olla kogukonna seas ja heaks olemas. Iga kogudus leiab kindlasti oma suuna ja tegevused. Jumal õnnistab eriliselt lahket andjat ning liidab meid omavahel üha rohkem üheks ihuks.

Meie kõigi kõige tähtsam ülesanne ja eelkõige eesõigus on olla Jumala teenijad seal, kuhu Ta meid pannud on. Igal ühel meist on võimalik vastavalt oma andidele ja võimetele panustada. Eriti hea uudis selle juures on aga see, et meie Looja pole andide poolest piiratud – Ta jagab lahkesti neile, kes paluvad ja tahavad neid Tema riigi töö heaks kasutada. 

Ülimalt suur tänu kõigile panustajatele, et lasete ikka end Jumala töövahenditena kasutada! „…sest vaeseid ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal!“ 5Ms 15:11