Tänahommikuse palvuse jutluse pidas kirurg. Kui teda tutvustati, siis jäin juba huviga ootama. Kirurgi nimi on Ron C. Smith ja tema kõne teema oli „Home at Last: The Joy and Fullness of His Return”. Kõik selle töökoosoleku hommikujutlused on olnud Jeesuse tagasituleku teemal.
Smith alustas sellega, et inimeste seas on levinud lugematul hulgal erinevaid uskumisi ja arusaamisi sellest, mis on taevas (II vältes). Lapsed näiteks rõõmustavad, et taevas on pideva rõõmu paik ja palju maiustusi, miljonärid usuvad, et neil on ka taevas kallid majad, autod ja kõrge positsioon, vaeseid hirmutab see, et taevas on kullast tänavad...
Piibel aga annab meile väga selge arusaamise sellest, mis taevas on. Piibel on võti ja lahendus, et meil ei oleks taeva kohta mitmetimõistmisi. Taevas on täiuslikuna taastatud maa.
Smith tõi esile kolm fakti, mida me taeva kohta kohe kindlasti teame.
1. Taevas on reaalne koht. Mil iganes Piibel räägib taevast, on see reaalne koht. Jeesus tuleb tagasi, et meiega taas kohtuda. Sa oled tema jaoks oluline – Jumal ise tuleb taevast alla sulle järele. Tuntud teadlane S. Hawkins on öelnud, et taevas on muinasjutt inimestele, kes kardavad surma, ent just teadmine taeva olemasolust annab meile jõudu olla silmitsi surmaga. Surm on paus, enne kui kohtume Issandaga.
2. Taevas on suur koht. Meie sajandil on tõsine mure ülerahvastatusega. Maal elab pea 8 miljardit inimest, 1967. aastal oli meid vaid 3 miljardit. Iga nelja aastaga sünnib terve USA elanikkonna jagu rahvast juurde. Taevas ei pea me ülerahvastatuse pärast muretsema. Keegi ei pea elama tänavanurkadel, otsides kohta, kuhu magama minna. Taevas on igaühe jaoks küllalt ruumi.
3. Taevas on ka puhkuse paik. Maa peal on meil puhkusepausid, me ei ole veel sihtkohas. Praegu oleme rändurid, võõrad. Me ei kuulu siia, see paik ei ole puhkamise paik. „Ma ei vaja uut peakonverentsi töökoosolekut, ma ei vaja uut kohalikku peakoosolekut, ma ei vaja uut strateegilist plaani, ma ei vaja finantsplaani. Ainuke, mida ma vajan, on uus Jeruusalemm!!! Taevas – minu kodu!”
Täna oli kavas kaks viimast töökoosolekut, üks nagu ikka enne lõunat ja teine pärast. Hommikust koosolekut juhatas peakonverentsi asepresident Ella Simmons. Arutada ja hääletada oli vaja koguduse käsiraamatu üsna mitme küsimuse üle.
Hommikusel koosolekul võeti vastu punktid lk 91–94.
Pärastlõunase koosolekuga juhtus üks kummaline asi. Mina marssisin võidukal sammul viimasele koosolekule, kui vastu tuli üks rühm delegaate ja teatas, et koosolek jääb ära. Vaatasin neile imestunult otsa, aga küsida ei jõudnud midagi, sest nemad marssisid oma rada edasi. Nad olid esinduslikud mustades ülikondades kohvritega mehed. Selliseid jääd ikka uskuma, kui nad sulle midagi ütlevad. Tammusin siis natuke aega ühe koha peal, aga otsustasin siiski arglikult edasi minna. Mulle tuli vastu üsna palju delegaate, kes kõik teatasid, et koosolek jääb ära. Mis mõttes jääb ära? Oli ju arusaamine, et pärast lõunat kell 14.00 algab viimane koosolek. Jõudsin siis mõnede Euroopa inimesteni, kes seisid ka ühe koha peal, kuna ka nendeni oli jõudnud teadmine, et koosolek jääb ära. Lähtudes põhimõttest usalda-aga-kontrolli, jäime ise silla alla varju seisma (õues on põhimõtteliselt saun, ka tuul on selline, nagu lehvitaks keegi saunas tuulelehvikuga) ja saatsime ühe maakuulaja asja uurima. Maakuulaja ei tulnud miskipärast tagasi – hakka või viliste või konspiratsiooniteooriaid kartma – ja nii saatsime teise maakuulaja, tema tuli tagasi ja ütles, et midagi ei jää ära, kõik toimub. Läksime siis Alomodome'i, kus istusid vaid üksikud delegaadid. Koosoleku algus viibis kogu selle segaduse pärast pool tundi ja delegaate oli kohal väga vähe.
Koosoleku alguses tuli pulti Ted Wilson, kes ütles, et midagi väga kummalist on juhtunud ja levinud on jutt, et koosolek jääb ära. See ei olnud ametlik info ja päris kindel ei olnud keegi, kust see pärines. Wilson selgitas, et see jutt võis alguse saada ühest turvamehest, kes olevat öelnud, et koosolek jääb ära – ta sai millestki varasemast ilmselt valesti aru. Hommikuse koosoleku lõpus me hääletasime, kas soovime pool tundi koosolekut pikendada ja hiljem lõunale minna või siis õigel ajal lõpetada ja pärast tagasi tulla. Peale jäi teine variant, võib-olla see turvamees sai sellest hääletusest kuidagi valesti aru.
Igatahes, koosolek toimus, seda juhatas peakonverentsi asepresident Geoffrey Mbwana, delegaate oli vähe, aga asjad said otsustatud. Siiski, nelja punkti otsustati hääletusele mitte panna, kuna kõik vaatepunktid ei pruukinud olla saalis esindatud. Nendega töötatakse edasi ja hääletus tuleb viie aasta pärast, senikaua jääb kehtima olemasolev reeglistik. Need päevakorrapunktid puudutavad osasaamise korraldamist koguduses ja seda, kes tohib koguduse puldis rääkida.
Sel koosolekul võeti vastu punktid, mis on lk 95, 96 ja 132.
Need delegaadiriismed, kes saalis olid, aplodeerisid komiteele suure ja aastatepikkuse töö eest koguduse käsiraamatu ülevaatamisel ja toimetamisel.
Ühel varasemal päeval tegi üks delegaat steering committe'le (SC, selle komitee põhimõttest olen varem juba ülevaadetes kirjutanud) ettepaneku, et kogudus uuriks, missugune on meie hermeneutika Piibli osas. See küsimus kasvas ilmselgelt välja kolmapäevastest kommentaaridest, milles tuli esile see, kui erinevalt meie koguduses Piiblit tõlgendatakse ja kui erinevaid aluseid tõlgendamisel kasutatakse. Täna tuligi delegaatide ette peakonverentsi asepeasekretär Myron Iseminger, kes selgitas, et SC kinnitas hermeneutika uurimise vajadust, nii et see võetakse järgmise viisaastaku jooksul koostöös Piibliuuringute Instituudiga uurimisteemaks. Täpselt sama protseduuri kasutades võeti Atlantas 2010. aastal vastu otsus uurida meie koguduse ordinatsiooniteoloogiat. Nüüd on siis oodata uusi aruandeid ja ülevaateid hermeneutika teemal.
Koosoleku viimase punkti raames tuli taas pulti Ted Wilson, kes sõnas, et tal on oluline sõnum jagada. Temani on nimelt jõudnud kuuldusi, kuidas mõnes divisjonis on naispastoritele öeldud, et nad peavad nüüd töölt lahkuma. Wilsoni sõnul oli SC täna hommikul armsas vaimsuses (sweet spirit) koos ja nad rääkisid sellel teemal avatult ning heas õhkkonnas. SC ja Ted Wilson pöörduvad kõigi poole, et see vaimsus oleks kõigis koguduseliikmetes ja omavahelistes suhetes.
Kolmapäevane hääletus otsustas selle, et divisjonid ei või ise otsustada naiste ordineerimist enda divisjoni sees. Ent pärast kolmapäevast hääletust ja pärast peakonverentsi töökoosolekut jääb kehtima endine kord, selles ei muutu mitte midagi, ütles Wilson. Naispastorid töötavad edasi kohaliku koguduse vanema ordinatsiooniga ja nende tööloal on kirjas commissioned minister (ma ei tea eesti keeles head terminit, ordineeritud pastor on ordained minister; eesti keeles on nad mõlemad pastorid, inglise keeles on terminitel minister ja pastor tähenduserinevus).
Wilson pani kõigile südamele et keegi ei mõtleks kolmapäevase hääletuse sisse midagi, mida seal kindlasti ei olnud, ja palus divisjoni presidentidel hoolt kanda oma divisjoni pastorite ning naispastorite eest. Wilson avaldas ka lootust, et järgneva paari kuu jooksul läheb kõik sujuvalt ja „in sweet spirit”.
Selle kohta saab pikemalt lugeda siit.
Siin on üsna palju inimesi, seitsmenda päeva adventiste, kes on koguduse tegemiste ja otsuste suhtes väga kriitilised ja nad on otsustanud luua oma organisatsioone ning välja anda oma materjale. Need ei ole koguduse ametlikud organisatsioonid, seega ei ole nad esindatud siin näitusesaalides. Aga nad on kohal ning jagavad oma materjale kõigile kohaolijaile sellel teel, mida mööda me edasi-tagasi siin juba üheksa päeva käinud oleme. Üsna üksikud võtavad nende materjale vastu. Ka saalis öeldi, et need organisatsioonid ei ole koguduse ametlikud organisatsioonid, et kõik teaksid, millega tegu.
Eile õhtul, kui Balti uniooni peasekretäri Guntis Bukaldersiga hotelli poole tagasi jalutasime, olid nad taas oma materjalidega tee peal. Ma ütlesin viisakalt aitäh, ma ei soovi, kuid hiljem jõudis kohale, mida see noormees mulle ütles, kui ta oma materjalikoti minu poole sirutas. Ta ütles: „More blessings!” Inimene soovis mulle rohkem õnnistusi ja ma vastasin, et aitäh, ma ei soovi. See oli üsna kummaline hetk, kui see mulle päriselt kohale jõudis.
Eile kirjutasin teile oma kohtumisest ja jutuajamisest ühe misjonäriga. Eile jätsime nii nägemiseni, et ta kutsus mind enda divisjoni boksi külastama näitusesaalis. Kuna ma olen seal juba käinud, siis mõtlesin, et ma ei hakka minema ja vaevalt ta mind üldse mäletab. Täna pärast õhtusööki, kui hakkasin juba sööklast ära tulema, tuli ta kiire sammuga minu poole ja ütles, et Püha Vaim pani talle südamele minu jaoks kott valmis panna ning see oli tal ka kaasas. Kotis on veidi asju minu kogudusele, ütles ta. Toon kõik need Türile ustavalt kohale. Senikaua minge lugege tema naise ja laste misjonärielu-blogi. Ka Albaania misjonipõllu peasekretär saadab minu kogudusele tervituseks väikese kingituse. Mu kohver saab üsna raske olema.
Homme on hingamispäev ja peakonverentsi 60. töökoosoleku kõrghetk. Õhtune programm Mission on the Move (rahvaste paraad) algab siinse aja järgi kell 18.30 pooletunnise muusikaprogrammiga. Kui tavaliselt tulevad iga riigi esindajad lavale divisjonide või riikide tähestikulises järjekorras, siis seekord on aluseks võetud adventkoguduse saabumine riikidesse, nii et see saab üsna huvitav ülevaade olema.
Meie Ivoga ja kõik teiste rahvaste esindajad peavad 18.30 olema lava taga valmis. Programm ise algab 19.00, mis on Eesti aja järgi kell kolm öösel. Ma ei tea, kas keegi viitsib selle pärast üles tõusta, aga kui keegi tahab otseülekannet vaadata, siis seda saab teha siitkaudu. See saab kindlasti olema võimas kogemus.
Eestis on praegu perelaager. Kes veel ei tea, mida tänasel hingamispäeval ette võtta, siis minge Nuustakule laagrise.
Tahan teiega veel jagada kümmet tsitaati, mis on siin kuidagi silma paistnud (kõrva jäänud) ja mille Adventist Review meeskond on kõigist sõnavõttudest välja noppinud.
10. "Need inimesed (Advendist Review' töötajad) peavad olema üleval terved pikad ööd ja ma tahaksin selle ametlikult ära märkida, et me tunnustame seda tööd, mida nad teevad." Gerry Karst, peakonverentsi asepresident emeeritus, delegaat (Ma kirjutasin ka ühes ülevaates, et iga päev saame uue ARi numbri eelmise päeva kohta ja uue päeva uudiste kohta. Kui ootasin söögijärjekorras, kuulsin enda taga vestlemas kahte inimest, kellest üks oli ilmselgelt AR töötaja. Ta ütles, et järgmise päeva ajakiri peab trükki saama17.30 iga päev. Sellega oli probleeme kolmapäeva õhtul, aga muidu on neil vist sujunud.)
9. "Naised, me armastame teid!" Bruno Vertallier, Inter-Euroopa divisjoni delegaat, divisjoni president emeeritus
8. "Kui esimesed kuus päeva ei olnud sõna otseses mõttes päevad, siis miks me puhkame seitsmendal päeval?" James Standish, Vaikse ookeani lõunadivisjoni delegaat
7. "Seal, kus Jeesus on, ei ole üksindust." Mathilde Frey, hommikupalvuse kõneleja, Adventist International Institute of Advansed Studies endine Vana Testamendi professor
6. "Siin on nii palju rahvast, et laekurid mõtlevad, kas peaks kokku panema annetuse." Michael L. Ryan, peakonverentsi asepresident emeeritus (Tema juhatas kolmapäevast koosolekut läbi terve päeva, väga professionaalselt ja imetlusväärselt. Kui oli häälte ülelugemine ja veel ei olnud tehtud otsust, et laulame sel ajal koos, siis ta ütleski, et laekur ütles talle, et peaks annetuse kokku panema. Aga siis ta lisas kohe, et ta tegi nalja, laekur ei ole talle sellist asja öelnud. Pärast paari laulu ütles, et tal on ikka väga suur kiusatus annetust koguma hakata. See märkus teenis tol pingelisel päeval rahva naerupahvakud.)
5. "Ma tahaksin selle küsimuse saata tagasi komiteesse." Paljud delegaadid koosolekute ajal (Seda kasutati TÕESTI palju, aga tagasi saatsime üsna vähe küsimusi. Täna ei saanud enam midagi tagasi saata, sest tagasisaadetud küsimused peab komitee saali ette tagasi hääletamisele tooma, pärast seda kui on asja arutanud ja uuesti sõnastanud.)
5. "Point of order." Paljud delegaadid koosolekute ajal (Seda fraasi kasutatakse siis, kui keegi soovib öelda midagi koosoleku korra või läbiviimise kohta või tõstatada mingi teema, mis parasjagu ei ole arutluse all. Ma ei oska seda tõlkida. Muidu võivad delegaadid laual oleva küsimuse suhtes oma meelt avaldada ja sõna võtta. See, kes soovib tõstatada pont-of-orderi, saab järjekorras alati ette, ja siis, kui keegi parasjagu poodiumil puldis midagi seletab, siis võetakse point of order vahele ja suur on kõigi pettumus, kui see ei olegi tegelikult point of order. Seda fraasi kasutati meeletult palju, enamuse ajast ilma, et kellelgi oleks päriselt point of order olnud. Lõpuks keegi ütles, et tegu on hoopis point-of-disorder'iga. Aga pärast tänast viimast koosolekut surusime üksteisel kätt ja õnnitlesime üksteist, et oleme kõik need 16 koosolekut ja sajad point-of-order'id üle elanud.)
4. "Pange ära oma mõõdulint ja tõstke esile Jeesus." Raewyn Hankins, Impact San Antonio kõneleja ja Victorville'i adventkoguduse pastor Californias (Siin on koosolekutega paralleelselt olnud sadu ettevõtmisi, seminare, kohtumisi, jutlusi..., millest mul ei ole õrna aimugi. Impact San Antonio on üks nendest.)
3. "Tõuse! Sära! Jeesus tuleb - ma usun, et varsti." Ted N. C. Wilson, peakonverentsi president
2. Maailm sureb nälga ja meie istume leiva otsas, rääkides sellest, kes võib seda leiba jagada." Artur Stele, peakonverentsi asepresident
1. On võimalik olla range taimetoitlane ja käituda nagu siga!" Gary Krause, Adventmisjoni direktor (Selle lause pahvatas ta välja eelmise hingamispäeva hingamispäevakoolitunnis. Huvitav, mida homme oodata.)
Ilusat hingamispäeva!
In English