Toit, mida sööme, sisaldab toitaineid, mis on meie keha jaoks kui ehituskivid, varustades kogu organismi energia ja vajalike ainetega. Me oleme loodud selliselt, et elamiseks ja tegutsemiseks on meil vaja süüa. Piibel räägib meile, et kui Jumal oli loonud Aadama ja Eeva, siis istutas Ta kauni aia ja „… laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa“ (1Ms 2:9). Oma armastuses muutis Jumal söömise inimese jaoks nauditavaks, andes maitse- ja lõhnataju ning nägemisvõime. Ma kujutan ette, et aiapuude vahel kõndimine ning erineva maitse, tekstuuri ja lõhnaga, isuäratavalt välja nägevate viljade proovimine oli Aadama ja Eeva jaoks tõeliselt taevalik maitseelamus. Lõhn, toidu maitse ja isegi maitsva toidu nägemine, olles küll meeldivaks kogemuseks, valmistab samal ajal ka meie seedeorganeid ette toidu seedimiseks, seetõttu on oluline, et meie tervislik toiduportsjon näeks ka hea välja ja lõhnaks meie jaoks hästi.
Kuid kõik, mis näeb hea välja, maitseb ja lõhnab hästi, ei pruugi olla meile kasulik. 1. Moosese raamatust loeme ühest erilisest puust aia keskel, millest Jumal oli keelanud süüa. Kui Eeva aga sellele puule ligines ja mao õhutusel selle vilju imetlema jäi, siis on öeldud, et „see tegi tema silmadele himu /…/. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ja andis ka oma mehele, ja tema sõi“ (1Ms 3:6). Tagajärjed on meile hästi teada. See kaunis aed muutus nende jaoks keelatud maaks ja põllutaimed pidid olema nende toiduks. Piiblis ei ole meile täpselt teada antud, millal hakkas inimene sööma loomseid tooteid, kuid juba enne veeuputust olid laeva läinud loomad jagatud puhasteks ja ebapuhasteks. Täpsemalt on see nimekiri ära toodud 3Ms 11. peatükis. Pärast veeuputust andis Jumal loa peale puuviljade, põlluvilja ja rohttaimede ka puhtaid loomi toiduks tarvitada, kuid hoiatas, et liha ei tohi süüa verega (1Ms 9. ptk). Sama korraldus kehtib ka Uue Testamendi ajal. Apostlite tegude raamatust võime lugeda Peetruse nägemusest, kus ta ütleb, et ta ei ole kunagi roojaseid loomi toiduks tarvitanud (Ap 11. ptk).
Sellest ajast peale on inimesed ilmselt lugematu arv erinevaid dieete ja toiduvalikuid katsetanud. Nimetada võib siin viimastest uudsematest näiteks paleodieeti ja metsaõhu dieeti, ja neil kõigil on oma tuliseid kaitsjad ja eestkõnelejad. Mõned neist toiduvalikutest tunduvad olevat tõeliselt äärmuslikud ja tervistkahjustavad, samal ajal kui teised on rajatud antud ajahetke teaduslikele avastustele. On muidugi hea kursis olla uuringutega, mis puudutavad meie tervist ja erinevate ainete mõju sellele, ometigi ei ole teadusel kõigele ammendavaid ja püsivaid vastuseid. Räägitakse üht lugu Albert Einsteinist, kes muuhulgas andis loenguid ka Ühendriikides Princetoni ülikoolis. Ühel hommikul oli tema assistent tõsise probleemi ees. Ta oli just näinud professori kirjutatud lõpueksami küsimusi selleks aastaks ja ta märkas, et küsimused olid täpselt samad võrreldes eelmise aasta küsimustega. Kas professor on hajameelne või lihtsalt vanaks jäänud? Olid ju kõik eelmise aasta eksamiküsimuste vastused üliõpilaste vahel ringlemas. Assistent pidas oma kohuseks kuulsat professorit probleemist informeerida, kuid sai üllatava vastuse osaliseks. „Jah, ma tean, et küsimused on samad.“ ütles Einstein, „aga vastused on erinevad.“
See tõdemus ei kehti ainult 1940ndate aastate matemaatika ja füüsika kohta. Palju on näiteks räägitud maailmas sellest, et meil tuleks vähendada rasva hulka toidus, et mitte kahjustada oma südant ja veresoonkonda. Ja nii see on. Peagi pärast seda toodi müügile madala rasvasisaldusega tooted (light), mida väideti olevat tervislikud. Tegelikkus on aga selline: selleks, et säilitada head maitset, hakati nendele toodetele lisama suhkrut ja hüdrogeenitud rasva, mis lõppkokkuvõttes võivad osutuda isegi ohtlikumaks kui loomsed rasvad. Samamoodi on räägitud sellest, et sagedasem väikeste portsjonite söömine päeva jooksul aitab kaalu langetada. Uuemad uuringud näitavad, et see ei pruugi tegelikult nii olla. Seega, on hea teaduslike avastustega kursis olla, kuid ei saa pimesi kõike uskuda ja järgida.
Jumala Sõna on alus, mis ei muutu ja kes võiks olla suurem ekspert meie organismi toiduvajaduste tundmisel kui meie Looja. Selle kõrval on oluline tundma õppida ka iseennast; jälgida, kuidas mingid toidud minu organismile mõjuvad. On toite, mida mõned inimesed taluvad ja teised mitte. Väga tuntud näiteks on laktoositalumatus, mis tähendab seda, et osal täiskasvanutel (ja ka lastel) põhjustab piima joomine ja piimatoodete toiduks tarvitamine soolestikus põletikulist protsessi, tekitab gaase ja halba enesetunnet. Samuti ei saa osa inimesi süüa teraviljatooteid (eriti nisu, rukis, oder), kuna nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub neil inimestel peensoole limaskest – järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni. Kuna aga just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained, on tagajärjeks toitainete vaegus, kui nad ei asenda antud teravilju millegi muuga, mida nende organism talub. On oluline, et me tunneme ennast niipalju, et teame, millised toidud meile ei sobi ja millega saame neid asendada.
Kuna toitumisest räägitakse palju ja tihti on vaidlused tulised, on oluline säilitada terve mõistus ja hoiduda äärmustest. Meie organism peaks saama võimalusel kõiki vajalikke toitaineid. Mõne olulise aine puudujäägi tagajärjed võivad tulla ilmsiks alles aastaid hiljem. Näiteks need inimesed, kes ei tarbi mitte mingisugust loomset toiduainet, peavad kasutama toitu, mida on rikastatud vitamiiniga B12 või tarvitama seda toidulisandina. Vitamiin B12 puudus avaldub täielikult alles 4–6 aasta pärast. Selleks ajaks võib see olla avaldanud juba pöördumatut kahju organismile.
Sööma peaks tänuliku südame ja rõõmsa meelega. Toitumisest ei tuleks teha religiooni. Hoides meeles seda, et meie keha on Püha Vaimu tempel ja et on oluline ka toitumises harjutada enesekontrolli, usun ma samas, et meid päästab üksnes Kristuse arm ja meil ei ole õigus kedagi hukka mõista, kelle toitumisharjumused meie omadest erinevad.
Väga oluline on toidu korralik läbinärimine. Olen kohtunud inimesega, kelle sõnul aitas tal stalinistlikus vangilaagris ellu jääda just oma kesise toidupalukese põhjalik läbimälumine. Need, kes leiva kiiruga alla kugistasid ja veel hulganisti vett peale jõid, et kõhtu täita, tema sõnul sealt laagrist eluga enam tagasi ei tulnud. Toidu närimine segab seda süljega, mis niisutab toidutükke ja lisab seedimiseks vajalikke ensüüme. Toidu närimine annab kehale märku seedimisprotsessi alustamiseks, valmistab mao ette toidu vastuvõtmiseks ja kõhunäärme seedimiseks vajaliku nõre eritamiseks. Mittepiisav närimine tähendab pealiskaudset seedimist; paljud toiduosakesed jäävad seedimata, toites baktereid jämesooles, samal ajal kui organismil jäävad vajalikud ained saamata.
Toit peab olema võimalikult värske ja kindlasti mitte üleliia töödeldud. Töödeldud toit sisaldab tihti üleliigselt suhkrut, mis on halb hammastele ja organismile üldiselt. Enamus inimesi ei pane tee sisse 6–8 teelusikatäit suhkrut, kuid saavad selle koguse kätte varjatult, süües hommikuhelbeid või juues karastusjooke. Meie isu kaldub soolaste, rasvaste ja magusate toitude poole ja valmistoidufirmad selle peale just panustavad. Toidule lisatud maitsetugevdajad õhutavad söömist jätkama ka siis, kui kõht on tegelikult täis, ja see põhjustab ülekaalu ning rasvumist. Toidu töötlemisel lisatakse sageli säilitusaineid, värvaineid, tekstuuri parandavaid aineid, mis ei ole meie organismile sugugi kasulikud ega vajalikud. Töödeldud toidus on vähe vajalikke toitaineid (isegi siis kui sildil on kiri lisatud vitamiinidest) ja vähe kiudaineid, mis on seedimisprotsessis väga olulised.
Tervisliku toitumisega käivad kaasas ka kindlad söögiajad ja söögivaheaegadel näksimisest loobumine. Kui seedimisprotsess ei ole lõpule viidud, siis ei saa see meie kehas ka uue sissetuleva toidu seedimine korralikult toimuda, mis põhjustab seede- ja ainevahetusprobleeme. Kui tunned vajadust vahepeal näksida, siis võib see olla tegelikult „maskeerunud“ janutunne, mida aitab leevendada klaasike puhast vett. Kui nälg aga püsib, on tark järele mõelda, mida süüa – puuvili on kindlasti kergemini seeditav ja kasulikum antud juhul kui soolapähklid või küpsised. Ka korralik hommikusöök aitab oma isusid kontrolli all hoida.
Lõpuks: ärgu saagu toitumisest tüliküsimus, sest „Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus“ (Rm 14:17).
Kasutatud allikad
- Piibel
- http://healthministries.com/resources/celebrations-powerpoints-accompany-book
- http://kidshealth.org/teen/your_body/body_basics/digestive_system.html
- http://www.nia.nih.gov/health/publication/smell-and-taste
- http://www.thechalfontproject.com/files/82/The_questions_may_be_the_same.pdf
- http://www.bbcgoodfood.com/howto/guide/truth-about-low-fat-foods
- http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0038632
- http://www.cambridge.org/us/books/kiple/lactose.htm
- http://www.tsoliaakia.ee/index.php?id=10547#L_hidalt_ts_liaakiast
- http://wholehealthsource.blogspot.com/2012/03/food-reward-approaching-scientific.html
In English