14. septembril oli Tartus AKELi pastorite järjekordne kokkutulek. Külalisena oli sellel kokkutulekul Tanis Kulp.
Kokkutuleku juhatas sisse koguduste liidu esimees Ivo Käsk Piibli kirjakohaga 1Kr 15:1-10. Seejärel palvetasid kokkutulnud kahekaupa.
Pärast avapalvust juhtis Tanis Kulp arutelu pastorite rotatsiooni teemal. Ta jagas kokkutulnud nelja gruppi. Iga grupi ülesandeks oli kirja panna mõtted, mida on pastorite rotatsioonis positiivset, mida negatiivset. Seda nii kogudusele ja selle piirkonnale kui ka pastorile ja tema perele. Ühe grupi kirjapandut täiendati teiste gruppide poolt. Seejärel tehti ühise arutelu käigus kirjapandust kokkuvõte.
Pastorite rotatsiooni positiivsusest kogudusele leiti, et sellega kaasneb andide parem kasutamine – igal pastoril on oma annid, uus pastor tuleb teenima oma andidega, toob enesega värskeid ideid. Negatiivne on see, kui endise pastori alustatud töö katkeb, mida saab vältida või leevendada alustatud töö niiöelda üleandmisega. Siiski, uus pastor vajab aega „sisseelamiseks“. Pastoriga lähedaseks saanud värsketele koguduseliikmetele peavad oma sõprust pakkuma teised koguduseliikmed.
Pastori puhul on rotatsioon positiivne, kui ta tunneb, et on end selles koguduses ammendanud. Uues kohas saab alustada uuesti. Võimekuse säilitamiseks tuleb võtta aega enesetäienduseks. (Isiklik aeg Jumalaga on iseenesest mõistetav.) Koguduste liidu osa on pakkuda pastoritele täienduskoolitusi ja varustada hariva materjaliga. Negatiivne on, kui töö jääb pooleli. Paikkonda sisseelanuna on tekkinud tutvusringkond ka ühiskonnas väljaspool kogudust. Uues kohas on kõik võõras. Positiivne on see, et tekivad uued tutvused. Tänapäeva võimaluste juures ei pea ka kõik senised sidemed täielikult katkema. Negatiivne on ka elukoha leidmise küsimus uues kohas, kui seal pole koguduse korterit.
Pastori perele võib pastori rotatsioon mõjuda negatiivselt laste koolivahetuse, samuti abikaasa töökoha leidmise osas. Leiti, et pastorite rotatsiooni planeerides peaks koguduste liit mõtlema ka pastorite peredele, eriti lastele.
Pärastlõunal tutvustas Andres Ploompuu koguduste liidu juhtkonna ideid, mis seostuvad keskuse võimaliku üleviimisega Tallinna. Hetkel töös olev visioon hõlmab liidu keskuse ja misjoni "mõjukeskuse" ühendamist ühe katuse alla.
Rohkem kui 100 aastat tagasi ütles Ellen White kiriku juhtidele, et kirik on suurlinnad „hüljanud”. Ta mõistis, et on olemas inimgrupid, „kelleni ei saa jõuda avalike koosolekutega”. Ta pooldas tulihingeliselt linnades asuvaid misjonitöö keskusi, „mõjukeskusi”, nagu ta neid kutsus, mis ühendavad kogudust ja kohalikku kogukonda.
Sellised keskused on kohaks, kus tegeletakse paljude erinevate asjadega, nagu elustiili haridus, tervishoid, raamatute müümine, restoranipidamine, kirjandusevangelism, loengupidamine, väikesed grupid, tervisliku toitumise kursused jms. Iga keskuse tegevused varieeruvad vastavalt kohaliku kogukonna vajaduste õigele mõistmisele.
Mõjukeskused järgivad Jeesuse tervikliku misjonitöö meetodit. Ellen White ütleb, et „kristlus puutub maailmaga kokku just läbi sotsiaalsete suhete.” Need keskused ongi selleks kokkupuutepunktiks.
Peakonverents töötab selle nimel, et taas ellu äratada Ellen White'i kontseptsiooni mõjukeskustest ja et rajada isemajandavate Elu Lootuse Keskuste võrgustikku maailma tähtsamates linnastumispiirkondades.
In English