Sada aastat pärast I maailmasõjast tingitud siiani püsiva lõhe teket Saksamaa Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduses on koguduse kaks uniooni Saksamaal andeks palunud, et toonased kogudusejuhid võtsid sõja ajal seisukoha sõjas osaleda ja nende dissidentide kohtlemise pärast, kes lahkusid kogudusest, et luua Seitsmenda Päeva Adventistide Reformistlik liikumine.
Andekspalumine loeti ette Saksamaal Fridensau konverentsil, kuhu oli kogunenud koguduse teadlasi ja juhte ning Rahvusvaheline Misjoniühing (International Missionary Society), mis on reformistliku liikumise üks kahest harust.
Harukordne kohtumine on märgiks võimalikust sammust paremate suhete suunas kahe poole vahel, Rahvusvaheline Misjoniühing võttis vabanduse vastu ja selle esindajad ütlesid, et sellele ka vastatakse.
Eelmine katse mõlemaid pooli lepitada tehti 96 aastat tagasi sealsamas Fridensaus, ja see ebaõnnestus.
„Saksamaa unioonide ametlik vabanduse palumine on eeskuju sellest, kuidas me peaksime käituma,” ütles Austraalia Avondale'i kolledži professor Daniel Reynaud, kes samuti konverentsil osales. „Oli väga hea suhelda reformistliku liikumise ühe haru esindajatega ja soovin, et see dialoog jätkuks.”
Sel aastal meenutab maailm saja aasta möödumist I maailmasõja algusest ning sel puhul otsustasid Fridensau ülikooli professorid korraldada 12.–15. mail konverentsi, mis peegeldaks mõju, mida aastad 1914–1918 on Saksamaa adventkogudusele avaldanud. „Sõjakogemused põhjustasid adventistidest vendade ja õdede vahel konflikte ja ebakõlasid, mis on veel siiani alles,” ütles Rolf Pöhler, konverentsi korraldaja ning ülikooli uue instituudi, Adventismiuuringute Instituudi direktor.
„Kui me vaatame oma ajalugu ja saame aru, mis toona tegelikult toimus, siis võime jõuda parema vastastikuse arusaamiseni, misläbi saame paremini hinnata hilisemaid arenguid sõjaväeteenistuse küsimuse suhtes,” ütles ta.
20 olulise teadlase ettekandeid kuulas 90 osalejat 11 riigist, arutati erinevatel teemadel, alates reformistliku liikumise juurtest kuni selleni, kuidas adventistid üle maailma sõjategevusele reageerisid.
Suurbritannia ning Austria lubasid I maailmasõja ajal usklikel sõjast eemale jääda, kuid Saksamaa ja Prantsusmaa karistasid dissidente väga karmilt. Prantsusmaal ja Itaalias oli adventistide arv väike, seal oli kirjas vähe koguduseliikmeid. Venemaal koheldi koguduseliikmeid väga vaenulikult, kuna enamus neist oli Saksa juurtega – nad küüditati Siberisse.
Saksamaa kogudusejuhid kartsid võimalikku tagakiusamist ja koguduse likvideerimist ning vandusid seetõttu sõjalistele võimudele täielikku alistumist ja palusid adventiste end arvele võtta ja kuuletuda võitluses ka hingamispäeval.
Paljud adventistid teenisid meditsiini-, varustuse või administratsiooni valdkonnas, mis hoidsid neid sõjategevusest eemal, sõnasid konverentsi esinejad. Kuid kogudusejuhtide ametlik seisukoht tekitas koguduseliikmete seas lõhe.
„Minu jaoks oli silmiavav, kui kiiresti inimene olukordade ja valitsuse või ühiskonna nõudmistega lepib ning astub tagasi piibellikku mõtte väärtustest,” ütles Fridensau ülikooli Vana Testamendi lektor Daniela Gelbrich. „Elu on keeruline ja me ei saa ennustada, kuidas meie samasuguses olukorras otsustaksime. Siin vajame alandlikkust ja armu, aga ka julgust, et ujuda välise surve suhtes vastassuunas.”
Johannes Hartlapp, ülikooli koguduseajaloo lektor, rääkis Seitsmenda Päeva Adventistide perspektiivist reformistide päritolust, usust ja ideoloogiast, Rahvusvahelise Misjoniühingu peakonverentsi president Idel Suarez Jr ja ühingu teine sekretär Woonsan Kang andsid samal teemal reformistliku ülevaate.
Paar nädalat enne konverentsi avaldasid Saksamaa kaks uniooni kirjaliku vabanduse ja seisukoha, mis loeti konverentsil ette. Suarez ütles, et ühingu nõukogu saab kokku ja visandab vastuse; ta oli andekspalumise üle rõõmus. Tema ja Kang ühendasid kuualajate ees käed Hartlappi ja Holger Teubertiga, kes on Saksamaa uudisteteenistuse toimetaja ning andekspalumise teksti üks autoreid.
„Sümpoosion ületas kaugelt meie ootusi,” ütles konverentsi korraldaja Pöhler. „Kahe koguduse käepigistus oli ajalooline hetk.”
Adventismiuuringute Instituudi kodulehekülge saab vaadata siit.
Avalduse ingliskeelset teksti saab lugeda siit.
In English