Tartu adventkogudus võttis osa kirikute ööst

Reedel, 23. mail võttis Tartu adventkogudus rahupäeva vastu tavalisest pisut erinevalt. Kirikute öö raames avati hoone uksed kõigile uudishimulikele kell 6 õhtul ning jäetigi lahti lausa keskööni. Selle aja jooksul külastas Lille tänava kirikut üle 150 linnaelaniku või ehk kaugemaltki tulnud uudistaja.

Kirikute ööst võttis adventkogudus osa juba kolmandat aastat. Kesk-Euroopast alguse saanud traditsiooni eesmärk on teha koguduste ja kirikute olemasolu ühiskonnas nähtavaks ning panustada ühiselt sellesse, et eriliselt Jumala teenimiseks eraldatud hooned, millest muidu iseenesestmõistetavana tunduvas linnapildis mööda vaadatakse, ühel kevadisel õhtul säravalt silma torkaksid ja sügavamatele teemadele mõtlema kutsuksid. Nii pakub iga osalev kogudus välja oma programmi – kes avab külastajatele kirikutorni, kes korraldab kontserdi, kes peab erilise missa, kes avab vahva sööginurga. Tervet Tartut hõlmavate programmide detailidele saab lähemalt ligi aadressil www.kirikuteoo.ee.

Tartu adventkoguduse plaanid keskendusid sel aastal “Peaaegu unustatud puhkusele” – sellele, milles just 110-aastaseks saanud ja seega juba üsna kogenud kogudus võiks ehk kõige tugevam olla. Nii tõstis kogu hoonet külastama õhutanud ettevõtmine esile hingamispäeva – kvaliteetset ja erilise õnnistusega puhkust just sellisena, kuidas Jumal seda plaanis; just sellisena, nagu iga tänapäeva inimene seda oma igapäevatuhina vahele hädasti vajab.

Kirikuukse ees ootas suur valge diivan, et sellel jalgu puhataks ja paar sõna juttu aetaks. Suures saalis rääkisid rahupäevast slaidid, mida toetasid mõtisklusetekstid ja elav muusika; väikesest saalist viis teise korruse fuajeesse “Puhkuse teekond”, milles igal sammul tutvustati puhkusega seotud olulisi tõsiasju ning kutsuti inimesi üles tervet puhkust ka oma elus katsetama. Fuajees ootas külalisi ees kehakinnitus ja raamatulett.

Selleks, et õhtu ladusalt laabuks, andis oma parima üks korraliku suurusega ja pühendunud meeskond koguduse noortest ja mitte-enam-nii-noortestki. Mis sest, et õhtu sai pikem kui tavaliselt ning järgmise päeva hommikul läks piiblitundi jõudmiseks grammike lisamotivatsiooni vaja – teadmine, et meie avatud olemise ja rõõmsa näoga koguduse avastas sel õhtul enda jaoks nii mõnigi inimene, kaalus selle pingutuse kindlalt üles.