Usupuhastus

Kas sinu suhe Jumalaga on liiga hea? Kas sinu osadus Jumalaga on pidev? Kas tunned Teda liiga palju? Kui ei, siis on sul aeg usupuhastuseks.

2. Kuningate 23. peatükis on kirjas üks lugu usupuhastusest. Milles seisnes see usupuhastus? Esiteks Jumala Sõna lugemises: „... ta luges nende kuuldes kõik Issanda kojast leitud Seaduse raamatu sõnad“ (2Kn 23:2). Teiseks Jumalaga lepingu tegemises: „... kuningas... tegi Issanda ees lepingu, et nad käivad Issanda järel ja peavad tema käske, manitsusi ja määrusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse olid kirjutatud; ja kogu rahvas astus lepingusse“ (2Kn 23:3).

Pange tähele, tegu oli Jumala rahvaga, nad pidid ju Jumalat juba eelnevalt tundma. Paljudel oli ilmselt Jumalaga leping juba varem tehtud, kuid siiski oli see rahvas sammhaaval Jumalast kaugenenud. Ja tuli teha jälle üks leping.

Kolmas oluline osa usupuhastuse juures oli kõige ebasobiva väljaviimine Issanda templist: vt 2Kn 23:4, 6. Uuenduste mõju ulatus isegi Issanda kojast väljapoole: vt 2Kn 23:5, 7-16, 19-20.
See ei olnud midagi sellist, et ah teeme nüüd asjad korda, nagu need olema peavad. Vaid see oli tõelise innuga suur ettevõtmine, mille taga oli Jumala vägi. Aga kui poleks olnud neid inimesi, kes oleksid tahtnud seda kõike Jumalale alludes teha, poleks ilmselt midagi sellist toimunud.

Lugedes sama loo ülestähendusi 2Aj 34. peatükist, selgub, et Joosija oli maad ja koda puhastanud juba enne, kui see konkreetne leitud Seaduse raamat ette loeti. Kuid sõltumata sündmuste toimumise tegelikust järjekorrast oli selles mehes igatahes kindel soov Jumalat teenida.

Kui Jeesus Jeruusalemmas templit puhastas, ütles Ta: „Kirjutatud on: Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!“(Mt 21:13) ja Johannese evangeeliumis on kirjas: „Ärge tehke minu Isa koda kaubakojaks!“ (Jh 2:16)

Kui meil peaks mõnes kirikus liikmeid ja/või külalisi röövitama või kui teises on kaubamaja, siis see tuleks kohe lõpetada... Aga mulle meeldib siin, et Jeesus ütleb, et Tema koda peab olema palvekoda. Kui palju meie kirikutes (ja palvelates!) palvetatakse? Selleks et mingi hoone saaks nimeks palvekoda, peab seal ikka väga palju palvetatama.

Lugedes mõlemast raamatust Joosija usupuhastusest, tundub mulle, et ka seal palvetati. Võimalik, et seal tehti natuke teisiti seda või on lihtsalt jäetud korralikult kajastamata. Kuid kindel on, et Joosija laskis Jumalat küsitleda.

Mida tegi Jeesus templis peale selle puhastamist? Ta õpetas seal rahvast (Lk 19:47). Või näiteks mida tegi Ta sünagoogi minnes? Ühel konkreetsel korral luges Ta prohvet Jesaja raamatut (Lk 4:16-17).

Kõigele eelnevale mõeldes peaksime me kõik võtma väga palju aega palvetamiseks ja Piibli uurimiseks. Kuid kahjuks ramm, mille võiks kasutada Jumalaga suhtlemiseks, palvetades ja Tema Sõna, Piiblit uurides, kulutatakse tihti tühjale-tähjale ning „tsirkust“ tehes, mis rõõmustab ainult Saatanat.

Piibliuurimisest

Kas me uurime piisavalt Jumala Sõna? Tulenevalt praegusest elukorraldusest olen viimastel aastatel käinud erinevates Eesti adventkirikutes, vahepeal siin ja siis seal ja siis veel ühes. Ühes on piiblitund ükskõik mida, aga kohe mitte kindlasti piiblitund. Teises võisin õppida juba ammu teada piiblitekstidest iga nädal midagi uut. Ja kolmas pakub külastajale midagi vahepealset. Õppinud olen siiski kõige rohkem siis, kui olen iseseisvalt ka uurinud. Seega on mul palve teile igaühele: võtke piiblitunde ja nendeks valmistumist väga tõsiselt! Piiblitunniks valmistumiseks ei saa pidada ainult õpetüki läbilugemist!

Tühjast-tähjast ja „tsirkusest“

Mis on see, mille me peaksime kõrvaldama, nagu kõrvaldati ebajumalad templist ja sellest väljastpoolt? Kõike, mis ei ole oluline Jumalale lähemale kasvamiseks, võiks ju pidada mõttetuks. Võtame näiteks vaidlused trummidest, mille kasutamise kohta muusika tegemisel on adventistid omavahel eriarvamusel. Saatanale meeldib juba ainuüksi see, et väärtuslikku aega raisatakse, et arutada  trummide sobivust adventkiriku muusikasse. Või mis on veel hullem – riietus. Juba ajalooliselt on eri maailma osades keha katmine riietega olnud erinev ja seega, mida suuremat territooriumi vaadelda, seda keerulisemaks läheks ühtse meist kellegi arvates normaalse riietumistava kujundamine. Veel enam, üldiselt leviva riietumistava poolt surub peale järjest rohkem keha paljastav riietumine. Seega kahjuks ei ole see kõik nii lihtne. Küll aga, kui poleks trumme üldse maailmas olemas, poleks sellest tuleneva probleemiga tegemist... aga riided peavad ikka olemas olema!

Sarnaselt võiks jätkata (tervisliku) toidu ja joogiga, kehalise aktiivsuse – liikumisega, jõulukuuse kirikusse püstitamise, hingamispäeva pidamise, iganädalase palvegrupi kogunemise ja palju muuga. Mitteolulise eristamise ja sellest loobumisega saaks olulistele asjadele pühenduda. Samuti jääks meile rohkem aega Jumalaga suhtlemiseks ning mitteolulised asjad ei köidaks meie tähelepanu.

Või milleks me üldse käime kirikus? Kui me ei tee seda täie innuga, kas siis on sel üldse mingit mõtet? Tundub, et praegusel ajal on kirikus päris palju neid, kes võtavad maailmast pea kõike mis saab. Siin hulgas on ka neid, kes on terve elu kirikus käinud. Ainuke erinevus korralikest ilmalikest paistab olevat see, et käiakse ka kirikus. Vägisi tuleb meelde tekst: „Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: „Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige Tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.“ (1Kn18:21) Kas selline passiivsus, tingitud kas või millegi kartusest, ei sobi kokku leigusega: „Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.“ (Ilm 3:15-16).

Või mis oleks see, millest me peaksime usupuhastuse käigus oma kirikud puhastama?

Võib-olla on kirikunurk, kus pole trumme, küll omamoodi tühi, aga käia kirikus, kus pole ammu usupuhastust olnud, on veel tühjem. Usupuhastus ei piirdu kiriku ja selle ümbrusega, see hõlmab iga koguduseliiget. 1Kr 6:19 on kirjas: „Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?“ Kui süvenete nendesse sõnadesse, saate vast aru, kui tähtis on kõik see, mis mõtleme ja kuidas enda keha eest hoolt kanname ja seda hoiame. Aga veel enam. Nii nagu Juuda kuninga Joosija ajal puhastati lisaks Issanda kojale ka selle ümbrus, peaks ka meie elust paistma muutused, mis aset leiavad.

Kui ei kõrvaldata seda, mis ei ole oluline või on lausa ebasobiv, siis ei ole tegelikult usupuhastust teostatud ja ei ole ka edasiminekut usuelus ja me ei saa olla tõeliselt kasuks meid ümbritsevatele inimestele. Ja Saatan rõõmustab, hoides selliseid inimesi oma ahelais, nii et nad ei teosta tegelikult seda, milleks Jumal nad loonud on. Ja  igavene elu satub küsimärgi alla. Mõtle näiteks Simsoni loo peale!

Kas Jumalal on ükskõik, kuidas me elame? Ei, kindlasti mitte. Ta armastab meid ja on sellepärast andnud meile head juhtnöörid, et võiksime õnnelikult elada igavesti. Palvetagem, lugegem neid juhtnööre, järgigem neid, kõrvaldagem kõik, mis ei sobi nendega kokku ja tehkem Jumalaga leping!