Mida me arvaksime autorist, kes soovitab maailmas, kus seelikud on niigi liiga lühikesed, et naised peaksid lühendama oma seelikuid kaheksa tolli (umbes kahekümne sentimeetri) võrra? Või kes soovitaks õpetada adventkoolides tüdrukutele hobuse saduldamist ja ratsutamist, kuigi enamus neist ei vaja sellist oskust mitte kunagi? Üks osa probleemist on see, et maailm on alates Ellen White’i eluajast märkimisväärselt muutunud. Kuid see ei ole ainus, mida 21. sajandi lugejad peavad silmas pidama, kui nad loevad ja soovivad ellu rakendada nõuandeid, mida andis prohvet, kes elas teisel ajastul ja teises maailmas. Järgnevalt on toodud 10 nõuannet, mis aitavad Ellen White’i teoste lugemise muuta tasakaalukamaks ja kasulikumaks.
1. Keskendu olulistele teemadele
Ellen White’i teoseid võib lugeda kahel moel. Üks neist on otsida tema peateemasid, teine on otsida teemasid, mis on uued ja erinevad. Esimene tee viib täpsema arusaamiseni, samas kui teine juhib autori mõtte väärastamiseni ning sageli ka äärmusteni, mida Ellen White põlgas. Ta kaitses piibliuurimist, mille kaudu lugejad otsivad „teadmiste “ kasvu Piibli „põhiteemast“. Tema jaoks oli selleks põhiteemaks lunastusplaan ja suur võitlus headuse ja kurjuse vahel. Piibli põhiteema „valguses vaadates omandab iga teema uue tähenduse“ (Kasvatus, lk 190; 125).
Lühidalt – tema nõuanne on lugeda selleks, et mõista suurt pilti. Suur pilt annab konteksti kõigi teiste teemade sisu ja tähtsuse tõlgendamiseks. See põhimõte kehtib võrdselt nii Piibli, kui Ellen White’i teoste juures.
2. Rõhuta olulist
20. sajandi alguses, mil mõned kogudusejuhid kasutasid tema kirjutisi jõuliselt selleks, et rõhutada mõnda tema jaoks vähese tähtsusega prohvetlikku sõnumit, kirjutas Ellen White neile, et „meie töö vaenlane on rahul, kui vähese tähtsusega teemasid saab kasutada selleks, et suunata meie vendade mõtteid eemale suurtelt küsimustelt, mis peaks olema meie sõnumi keskmeks“ (Valitud kuulutused I, lk 164, 165).
3. Uuri kogu kättesaadavat infot selle teema kohta
Ellen White’i pojapoeg ja elulookirjutaja Arthur White tõstis selle teema esile, kui ta kirjutas, et „paljud on eksinud tunnistuste tähenduse tõlgendamisel, kasutades eraldiseisvaid või kontekstist välja rebitud seisukohti uskumuste aluseks. Mõned teevad seda isegi siis, kui teised lõigud näitaksid hoolikal lugemisel, et neid eraldiseisvaid tekste ei saa aluseks kasutada.“
4. Hoidu äärmuslikest tõlgendustest
Järgimata nõuandeid, mida Ellen White andis, loovad mõned isikud temast arusaamise oma äärmuslikus pildis. Oma elus püüdles ta mõõdukuse poole, mis puudub kahjuks mõne sellise inimese juures, kes ennast tema ustavaks järgijaks nimetab. Näiteks kasutavad mõned tsitaati, milles Ellen White pani pahaks pallimängimist, et kõiki selliseid mänge hukka mõista. Samas kirjutas ta ise: „Ma ei mõista hukka pallimängu lihtsaid harjutusi; kuid isegi seda võib oma lihtsuses liiga palju teha.“ (Adventkodu, lk 499). Paljudes olukordades oli Ellen White mõõdukas, mitte äärmuslik.
5. Arvesta aega ja kohta
Aja ja koha muutuse tõttu on oluline mõista paljude Ellen White’i nõuannete ajaloolist tausta. Võib ainult mõelda tema 19. sajandi keskpaiga naistele kirjutatud soovitust lühendada kleite ja seelikuid kaheksa tolli (ca 20 cm) võrra. Vaevalt keegi kasutab seda tsitaati nii, nagu oleks see kirjutatud miniseelikute ajastule mõeldes. „Tunnistuste osas,“ kirjutas Ellen White, „ei jäeta midagi tähelepanuta ega heideta midagi kõrvale, kuid arvesse tuleb võtta aega ja kohta“ (Valitud kuulutused I, lk 57). Ta kordas seda nõuannet läbi oma teenistuse.
6. Uuri igat tunnistust selle kirjanduslikus kontekstis
Inimesed rajavad liiga sageli oma arusaamise Ellen White’i õpetustest vaid ühele lõigukatkele või eraldiseisvale tunnistusele, mis on taustsüsteemist eraldatud. Rääkides oma kirjutiste väärast kasutamisest, kirjutas ta, et „nad tsiteerivad poolt lauset“, jättes „välja teise poole, mis näitaks tsiteerides, et nende argumentatsioon on väär“ (Valitud kuulutused III lk 82). Ta kommenteerib ka neid, kes „eraldavad ... tunnistusi nende kontekstist ja asetavad need inimliku loogika raamidesse, panevad minu kirjutised toetama seda, mida need tegelikult hukka mõistavad“ (Kiri nr 208, 1906).
7. Mõista Ellen White’i arusaamist ideaalist ja tegelikkusest
Ellen White kirjutas nõuandeid ühe ja sama teema kohta sageli kahel tasandil. Esimest neist võiks pidada ideaaliks. Siit leiame nõuanded, mis ei luba erandeid. Üheks näiteks esimese tasandi nõuandest on see, et vanemad peaksid olema „oma laste ainsad õpetajad, kuni nad on saanud kaheksa- või kümneaastaseks“ (Tunnistused kogudusele III, lk 137).
Kuid samas, tegeledes olukordadega igapäevases maailmas, taandas ta oma nõuanded tõeliste inimeste vajaduste tegelike piirangutega sobivaks. Nii leevendas ta oma nõuannet – vanemad peaksid olema „ainsad“ õpetajad – seda ideaali saab hoida ainult siis, „kui“ mõlemad vanemad saavad ja tahavad seda tööd teha. Kui mitte, siis tuleks lapsed kooli saata (Valitud kuulutused III, lk 215-217).
Ellen White ei kaotanud kunagi oma ideaalitunnetust, kuid ta oli valmis oma nõuandeid leevendama, et vastata olukorrale tegelikus maailmas. Üks tema elu needustest olid need, kes kogusid ainult ideaalile keskenduvaid nõuandeid ja otsisid siis võimalust „inimesi tülgastades, mitte võites, sundida neid kõigile peale“ (Valitud kuulutused III, lk 284-288).
8. Kasuta loogilist mõtlemist
Ellen White’i tsitaadid ei lahenda igat probleemi. Mõnikord need lihtsalt ei sobi. Kui mõned inimesed tekitasid probleeme, rõhutades tema tunnistust vanemate kui laste ainsate õpetajate kohta 8–10 aasta vanuseni, siis vastas ta neile, öeldes: „Jumal igatseb, et me tegeleksime nende probleemidega mõistlikult.“ Ta jätkas märkusega, et ta oli ärritunud nendest, kes võtsid seisukoha, et õde White ütles nii ja nii ning seepärast me peamegi niimoodi käituma. Tema vastus neile inimestele oli: „Jumal tahab, et meil kõigil oleks loogiline mõtlemine ning et me kasutaksime seda. Olukorrad mõjutavad tingimusi. Olukorrad mõjutavad asjade suhet.“ (Valitud kuulutused III, lk 215, 217)
Tema soovitus oli, et tema lugejad vajavad loogilist mõtlemist, kuigi neil võib olla tsitaat teema kohta.
9. Leia üles aluspõhimõtted
19. sajandi vahetusel kirjutas Ellen White, et oleks hea, „kui tüdrukud ... saaksid õppida seda, kuidas hobust saduldada ja ratsutada“ (Kasvatus, lk 216, 217). Seda kasutati tema ajal, kuid mitte just eriti palju täna. Siiski on selle nõuande taga olev põhimõte oluline ka täna. See on: noortel naistel peaks olema võimalik kasutada transporti. Seega, tänasel päeval peaksid nad olema suutelised sõitma autoga ja vahetama rehvi. Nõuande täpne sõnastus võib muutuda, kuid aluspõhimõte jääb väärtuslikuks igaveseks.
10. Ole kindel, et Ellen White seda ütles
On tunnistusi, mida omistatakse Ellen White’ile, kuid mida ei ole ta kunagi kirjutanud. Ainus turvaline tee on kasutada neid seisukohti, mis on trükis avaldatud või mida saab Ellen White’i pärandi hooldusnõukogu kaudu kontrollida. Paljusid on eksitanud seisukohad, mis on talle omistatud, kuid mida ta ei ole kunagi jaganud.
Ellen White’i kirjutised on olnud õnnistuseks lugejatele üle maailma. Need on veel viljakamad, kui neid loetakse ülaltoodud juhiseid arvestades.
George R. Knight õpetas Andrews’i ülikoolis 30 aastat. Praegu (aastal 2009) on ta pensionil ja elab Oregoni osariigis Rogue Riveris.
See artikkel on ilmus ajakirja Adventist World 2009. aasta novembri numbris.
Tõlkinud Jaanus-Janari Kogerman
In English