Kevadpidustused on Eesti adventistidele väga vajalik sündmus, mis tõesti ühendab erinevate põlvkondade kristlasi. 28. aprillil 2012 panime oma uue kiriku uksed lukku, istusime enamuse koguduserahvaga suurde bussi ja sõitsime sellest osa saama. Vanemuises sõbralikus ja meeldivas õhkkonnas koos olles meenusid mulle Taaveti sõnad: “Kui hea ja armas on see, kui vennad ja õed üheskoos elavad”, sest meie ülesanne ei ole ühtsust luua, vaid selles elada ja seda hoida.
Peaaegu oma eksisteerimise esimestest päevadest alates kannatab kogudus jagunemiste ja sisemiste võitluste tõttu. Paljud kristlased arvavad, et lõhestatus ongi normaalne, ja püüavad ehitada Jumala riiki ainult „oma laagris“ ja ainult vastavalt oma „kiriku katekismusele“. Paljude kohta võib öelda: „faktiliselt me koos ei elanud, veetsime koos ainult mõned tunnid nädalas ja needki kirikusaali erinevates nurkades“. Lõhenemiste põhjuseks on usklike lihalik eluviis. Apostel Paulus osutab meie vanast loomusest lähtuvatele ohtudele: „Sest et olete ju alles lihalikud. Kui teie seas on kiivust ja riidu – eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult? Sest kui üks ütleb: “Mina olen Pauluse poolel!”, teine aga: “Mina Apollose!” – eks te siis ole nagu inimesed ikka?“ 1Kr 3:3-4 Vastavalt Piiblile on „lihaliku loomuse teod ilmsed, need on: hoorus, rüvedus, kõlvatus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kiivus, raevutsemine, isemeelsus, lõhed, lahknemised, kadetsemine, purjutamised, prassimised ja muu sarnane, mille eest ma teid hoiatan, nagu ma varemgi olen hoiatanud, et need, kes midagi niisugust teevad, ei päri Jumala riiki.“ Gl5:19-21
Ihad ja lihalikud himud on Jumala plaaniga täielikult vaenujalal. Lihalikkus tahab elada enese jaoks, olla nähtaval kohal, lugupeetud ja teistest kõrgemal. Lihalik ihkab võimu ja selle nautimist. Oma ohutuks eksisteerimiseks püüab ta usklikke lõhestada ja killustada. Lihalik loomus ei rõõmusta teiste õnnistuste üle ega aktsepteeri teistes toimuvaid muutusi, sest talle on omane uhkus ja eneseülistamine. Oma eesmärkide saavutamiseks ei põlga lihalikkus ühegi vahendi kasutamist. Ta on valelik ja ebaõiglane, silmakirjalik ja alatu. Ta süüdistab, rõhub ja kiusab taga, mõistab hukka igaühe ja ei võta kunagi vastu noomimist ega taha kellelegi aru anda.
Kui seda kirjeldust lugedes tekivad sul paralleelid mõne teise kristlasega, siis ütle endale „stopp“ ja tuleta meede, et me kõik, eranditult, kanname endas seda ohtlikku potentsiaali ega ole iseenesest võimelised millekski heaks. Vaid Püha Vaim on suuteline looma meie hinges täiusliku harmoonia. Ilma Tema sügava puudutuseta jääme inimpingutuste tasandile, püüdes luua üksmeelt oma jõududega. Selliselt hakkame eitama Vaimu sisemise puudutuse tähtsust ja jääme ülbeteks, pimedateks ja Jumalast sõltumatuteks.
„Sest need, kes elavad loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, kes aga Vaimu järgi, need Vaimu mõtteid. Sest lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu; seepärast et lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda.
Kes elavad oma loomuse järgi, need ei suuda meeldida Jumalale.“ Rm 8:5-8
Meie ülesanne ei ole ühtsust luua, vaid selles elada ja seda hoida.
Oled sa kuulnud niinimetatud „pensilvaania paradoksist“, mis neid sõnu ka teaduslikust küljest kinnitab?
Pensilvaania osariigi lääneosas on kaks väikest linna – Roseto ja Bangor, mis asuvad teineteisele üsna lähedal. Mõlema linna elanikud elavad samasugustes tingimustes ja neil on umbes samasugune elustiil. Kuid kuna nad ravivad ennast ühtedes ja samades haiglates ja tihti ühtede ja samade arstide juures, pöörasid meedikud tähelepanu sellele, et Rosetos oli infarkti ja teiste südame-veresoonkonna haiguste tõttu suremus väiksem kui Bangoris. Arstid ei suutnud sellele imelikule nähtusele veenvat selgitust leida. Kuid psühholoogid ja sotsioloogid leidsid ühe asjaolu. Bangori elanikkond koosnes üksteisest eraldi elavatest perekondadest. Aga Roseto perekonnad olid omavahel väga tihedalt seotud, moodustades seega justkui ühe suure ja sõbraliku perekonna. Selleks olid ajaloolised eeldused. Roseto rajasid 1882. aastal väljarändajad ühest Itaalia lõunaprovintsist. Selle linna kolm põlvkonda inimesi moodustasid pärilikkuse tunnustel ühtlase elanikkonna tugevate religioossete ja perekondlike traditsioonidega, mis ei olnud ainult säilinud, vaid ka tänu teatud isolatsioonile veelgi tugevnenud. Selles väikelinnas olid inimesed tervemad ja elasid kauem.
Uue Testamendi aegsete usklike ühtsus – ühtsus Vaimus (Ef 4:3) ei olnud inimlike jõupingutuste tulemus, vaid läbinisti Jumala armu töö. See on kättesaadav kõikidele vaimus elavatele usklikele, kelle jaoks Kristus on tõepoolest kõige kese ja elu eesmärk.
Igasugune püüe saavutada ühtsust mingil teisel alusel on määratud paratamatule läbikukkumisele. Üksmeel mõistuse tasandil, st ühise õpetuse tunnistamine ehk siis mingisse kindlasse organisatsiooni kulumine (konfessioon, denominatsioon) või kuulsustega sarnaneda püüdmine ei too kaasa tõelist ühtsust. Ka teenistusvormi sarnasus ja ülistamine, mis meie usuelu stiili väljendavad, ei ole samuti ühtsuse jaoks vastuvõetavaks aluseks. Samamoodi ei loo ega taga ühtsust ühised projektid ega suurüritused.
Uue Testamendi aegne ühtsus on südamete ühtsus, mille puhul hinnatakse ja austatakse üksteist vastastikuses usalduses. See aga võib areneda ainult armastuses ja tões. Kohutavate lihalike tegude probleemi lahendab Issand ainult ühel viisil – naelutades meie „mina“ ristile. „Jeesuse Kristuse omad on lihaliku loomuse risti löönud koos kirgede ja himudega. Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus! Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üksteise kadestajad!“ Gl 5:24 Usklikud, kes saavutavad ühtsuse Püha Vaimu juhtimise all, kogevad Jumala au lähedust.
Sellest seisundist räägivad kuningas Taaveti laulu sõnad, kutsudes rahvast üles kasvama vastavalt kõrgele kutsumusele, elama üksmeeles ja heaolus.
“Palveteekonna laul Taavetilt. Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! See on nagu kallis õli pea peal, mis nõrgub alla habemesse, Aaroni habemesse, mis nõrgub alla tema rõivaste palistusse ,ja nagu Hermoni kaste, mis langeb maha Siioni mägedele. Sest sinna on Issand seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks.” Psalm 133.
Sama püüd tõusta selleni, mis on ülal, elas ka Jeesuse jüngrite Peetruse, Jakoobuse ja Johannese südames, kui nad olid mäel koos Issandaga Tema muutumisel. Peetrus, nähes muudetud Kristust ja Talle ilmunud Moosest ja Eelijat, ütles: „Issand, siin on meil hea olla!“ Ta ei soovinud mitte ainult seal olla, vaid seal elada! Sellepärast tegi ta ettepaneku ehitada tollele mäele maja. Pärast kogetut tegid apostlid järelduse, et hea ja meeldiv on olla seal, kus on Kristus ja vaimselt kõrgel tasemel inimesed. Sellised inimesed on võimelised midagi koos tegema. Sirutada vaimsetes asjades üksteisele käsi – see on vennaarmastuse, sugulasliku sõpruse ja siira sümpaatia tunnus.
Kas sa tead, kallis vend ja õde, et võit vaenlase – Saatana üle saavutatakse Jumala koguduse ühtsusega? „Viis teie seast ajavad taga sadat ja sada teie seast ajavad taga kümmet tuhandet, ja teie vaenlased langevad teie ees mõõga läbi.“ 3Ms 26:8
Meie ühtsus on vaenalasele signaaliks, et ta on kaotanud ja hukkumisele määratud. Sellepärast ei ole pimeduse jõududel sugugi ükskõik, kuidas me teistesse kristlastesse suhtume. Nad kasutavad kõike võimalikku, et tõelise ühtsuse tekkimist takistada.
Teise Moosese raamatus leiame kirjelduse healõhnalise võideõli valmistamiseks: “Ja sina võta enesele parimaid palsameid: viissada seeklit sula mürri, ja pool osa sellest, kakssada viiskümmend seeklit, healõhnalist kaneeli, ja kakssada viiskümmend seeklit lõhnavat kalmust, ja viissada seeklit kassiat püha seekli järgi, ja kolm toopi oliiviõli, ja valmista sellest püha võideõli, rohusegajate viisil segatud salvi; see olgu pühaks võideõliks!“ 2Ms 30:23-25
Taaveti võrdluses loeme Siioni mäest, millele laskub Hemoni kaste. Mis see kaste on ja miks ta on nii vajalik? Hermoni mägi on Iisraeli kõrgeim mägi – 2814 m merepinnast kõrgemal. Ainult 7% Hermoni mäest (selle lõunakülg) asub Iisraeli territooriumil, ülejäänud 93% jagunevad Süüria ja Liibanoni vahel. Kõrgeim tipp 3088 m asub Liibanonis. Nagu paljud teisedki raskesti ligipääsetavad mäed, oli see mägi ammustest aegadest ümbritsetud pühaduselooriga. Inimesed uskusid, et Hermoni mäe tipus elavad jumalad. Mäe nimetus lähtub heebreakeelsest sõnast „haram“, mis tähendab „lepinguks tegema“. Mäetipp paistab Palestiina igast küljest ja võib terve suve olla lumega kaetud. Tegelikult on sellel Israeli jaoks suur tähtsus, sest kuumal perioodil, kui maa on päikesest kõrbenud, tekivad päeval lume aurustumisest rünkpilved, mis öösel rikkalikuks kasteks muutuvad ja isegi Siioni mäge niisutavad. See on Israeli rahva jaoks teatud õnnistuseks.
Kui hea ja armas on see, et vennad ja õed üheskoos elavad, kui neile laskub taevane kaste, mis värskendab ja teeb nad erksaks! Siis on nad nagu healõhnaline õli! Nad „lokkavad nagu palmipuud ja kasvavad kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad kuulutama, et Issand on siiras, et minu kaljus ei ole ülekohut.“ Ps 92:13-15
Taavet hüüab: „Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad!“ Vendadeks kutsutakse lähedasi, ema- või isapoolseid vendi, ja seejuures peetakse silmas tihedaid ja sooje suhteid sugulashingede vahel. Vendade üheskoos elamine tähendab, et üksteist tuntakse, teatakse teise vajadusi ja püütakse neid rahuldada. Ilma armastuseta me lihtsalt ei ole sellised, kuigi nimetame ennast üleva nimega „kristlased“. Ilma armastuseta lihtsalt ei ole võimalik suhelda. Just suhtlemine Jumala armastuses on see, mis meid õnnistab ja toidab, just see on rikkus, mille poole peame püüdlema!
„Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad!“ „Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” Jh 3:35
In English