Vahetasime muljeid Kevadpidustustele järgnenud pühapäeva õhtul õde Birgit Maasinguga. Muu hulgas jagas ta oma kogemust, mis leidis aset neljapäeva õhtul, päev enne suursündmuse algust: astunud välja Tartu kaubamaja Vanemuise-poolsest uksest, jäi ta kaunist vaatepildist lummatuna seisma – täpselt Vanemuise kontserdimaja kohal oli pilvealune päike ja kiired paistsid hoone peale täpselt nii, kuis oleme harjunud nägema Piibli sündmusi kujutavatel piltidel.
See oli kui Taevase Isa kinnitus eestpalvetele – „Minu ligiolu on siin“. Mida siis võisime kuulda, näha, kogeda Jumala ligiolus reedel, 27. aprilli õhtul Lille tänava kirikus ning laupäeval, 28. aprillil Vanemuise kontserdimajas – adventkoguduse 115. aastapäeval?
Millist sõnumit soovis Isa oma lastele edastada?
Reede õhtu Lille tänaval oli kodune ja hubane, samas juba pisut peohõnguline – pere liikmed, nii lähedalt kui kaugelt, hakkasid vaikselt kogunema, õhtu lõppedes oli saal rahvast täis.
Saime osa noorte kokku seatud jumalateenistusest – palvetest, tunnistustest, armsatest ülistuslauludest, värvi ja meeleolu lisasid videoklipid kauni muusika ja ülestõstvate kirjakohtadega Piiblist. Ühist peretunnet aitas luua kõigi külaliste abiga „sõnade ja kirjavahemärkidega inimestest“ kokku pandud kaunis kirjakoht: „Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Issandat!“ Noormees nimega Bereket Hailemariam tõi tervitusi Newboldi kolledžist; rääkis, et Newboldi tudengid ei ole sugugi mitte täiuslikud ja kõik ei õpi teoloogiat; koos elavad ja õpivad inimesed erinevatest kultuuridest ja rahvustest. Ta pidas oluliseks rõhutada, et Newboldi kool ei õpeta adventismi, sealsed õppejõud annavad tööriistad, kuidas õppida Piiblit, aga tema meelest on võimatu mitte saada või jääda adventistiks, kui neid kasutada.
Kevadpidustuste peakõneleja, SPA Trans-Euroopa divisjoni presidendi Bertil Wiklanderi sõnum oli: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.“ (Mt 5:8) Õnnistus tuleb, kui süda on puhas, siiras, aus, pühendunud vaid Jumalale! Õnnistatud on need, kelle motiivid on täiesti puhtad. Bertil Wiklander kutsus üles läbi katsuma oma südant: kas võib seal olla soov saada kiidetud? Jutlustades, lauldes, kirjutades, tegutsedes koguduse juhtkonnas või ükskõik millises teenimisvaldkonnas – kas ei tule vahel egoistlikku mõtet, lootust, et inimesed näevad, kui tublid me oleme? Mis ajendab meid annetama? Kui tegutsemismotiivid on valed, ei saa järgneda õnnistust – kui me ei sea keskpunktiks Jumalat, oleme seotud armastusega iseenda vastu – näeme ainult seda, mida tahame näha – nii enda elus kui Jumala juures.
Mäejutluses kritiseerib Jeesus silmakirjalikkust ehk vaimset pimedust. Jeesus õpetas, kuidas vältida silmakirjalikkust suhetes.
Hingamispäeva hommikune jumalateenistus oli oodatult pidulik, rohkete erinevas stiilis muusikaliste etteastetega Eesti koguduste ühendkoorilt, solistidelt, muusikutelt. Paljusid eriliselt liigutanud numbriks sai pastorite võimas ühine laul „Lähme Jehoova kotta“. Programmi aitasid tervikuks ühendada seekord Janne Kütimaa ja Rain Siim.
SPA koguduste Eesti liidu esimehe David Nõmmiku tervitusest jäid kõlama järgmised mõtted: et Jumala rahu hoiaks meie südame ja mõtted Kristuses Jeesuses! Esimees kutsus üles jagama armastuse, rõõmu ja rahu andi, ka nendele, kellel tundub see olevat kadunud; esitas meile mõtlemiseks küsimusi – kuidas mõjutame kaasinimesi, mida neile edasi anname? Milline on meie elustiil? David Nõmmik tõi esile kevadpidustuste koordinaatori, pastor Andres Ploompuu intervjuus edasi antud ürituse moto "Alguse valguses" sügava tähenduse: “Alguse valguses" kannab endas eelkõige sõnumit, et kristlastena ja ka adventkogudusena on meil ühiselt käidud rada, ühiselt üles ehitatud kogudus, mis kannustab meid ka edasi astuma. Huvitav on seegi, et kuigi adventkogudus on ootav kogudus, tulevikku vaatav ja edasi liikuv kogudus, rajaneb meie usk Kristuse teise tulemisse sellel, mis on leidnud aset minevikus. See, mis on olnud, aitab meil mõista ja oodata seda, mis veel tuleb. Me liigume edasi alguse valguses, Kristuse teise tuleku ootuses. See ongi selle ürituse peamine sõnum!“ Kristuse tunnistajatena tuleb meil rääkida sellest, mida me teame, mida oleme näinud, kuulnud ja tundnud. Kui me järgime Jeesust samm-sammult, võime väga lihtsalt, kuid mõjuvalt kõnelda teest, millel Tema on meid juhtinud. Me võime jutustada sellest kuidas oleme toetunud Tema tõotustele ning leidnud need olevat kindlad. Sellist tunnistust ootab Issand sinult ja minult.
Eesti adventkoguduse 115. aastapäeva puhul olid tervitama ja sünnipäevakingitusi üle andma tulnud SPA koguduse Läti konverentsi president Rekis Viesturs, Leedu misjonipõllu president Bertold V. Hibner, Soome uniooni esindaja Mariel Pilois, Balti uniooni president Valdis Zilgalvis. Kõik külalised jagasid vaimustust Eesti koguduste muusika töötegijate kõrgest tasemest, tänati külalislahkuse eest, mis on neile alati osaks saanud Eesti külastustel.
Bertil Wiklanderi kõne kokkuvõte hingamispäeval Eesti kogudustele: „Eesti ei ole küll enam okupeeritud poliitiliselt, aga vaimne okupatsioon mammona poolt – rahaahnus, mugavus, manipulatsioon, isekus, uhkus, orienteeritus meelelahutusele jms ähvardavad meid igapäevaselt kõiki. Samas kutsus ta meid nö süütama küünlaid, mitte needma pimedust. Väiksele Eestile kohaselt oli ta valinud kirjakohtadeks „väikese“ prohveti Miika tekstid. „Mida Jumal nõuab. Millega võiksin tulla Issanda ette, kummardama kõrge Jumala ette? Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega? On´s Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õlijõed? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest? Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?“ (Miika 6:6–8) Millega tulen mina Jumala ette? Kolme ingli kuulutuse keskne teema on, kuidas teenida Jumalat tõeliselt, mida peame maailmale näitama.
Tuleb teha seda, mis on õige, tuleb rääkida Tõde, meis peab olema Jumala DNA-d, peame armastama headust – olema armulikud ja halastavad, nagu Jeesus. Armastage armu! See on kristlik! Pea teisi endast paremaks, ära hooli ainult enda, vaid teiste huvidest! Õiglus, headus, alandlikkus – need annid saagu meie omaks!“ Piduliku hommikuse jumalateenistuse kõne lõpetas Bertil Wiklanderi kutsega taaspühendumisele.
Pärastlõunastes töötubades esitleti dokumentaalfilmi eestlaste reisist Etioopias „Õppides Etioopias“. Ürituse motost lähtuvalt lahkas Toomas Lukk loomisega seotud teemasid. Hellevi Nõmmik esitles uut plaati „Head mõtted“. Boksides oli nii vanast ajast tuttavlikku kui ka uut – terviseboks, kirjandusboks, koguduse ajalugu, Newboldi kolledži tutvustus, Jõhvi uus kirik, Eesti rajaleidjate tegevust tutvustavad boksid. Tegevustest võeti osa aktiivselt, istekohti kippus nappimagi.
Erinevate inimestega vesteldes kuulsin arvamusi, et Kevadpidustused on Eesti adventistidele väga vajalik sündmus; leiti, et sel on väga oluline roll ühendamaks erinevate põlvkondade kristlasi, aga kohata võis ka inimesi, kes olid kohale tulnud Pereraadio reklaami ja isiklike kutsete peale. Kiideti head organiseerimise taset, tunnustati inimeste jõupingutusi ürituse nimel. Arvati näiteks, et dokumentaalfilmi „Õppides Etioopias“ võiks pakkuda ka telejaamadele näitamiseks.
Kaugemalt Eestist tulnud jõudsid lõunapausi ajal Tartu vaimugi otsimas käia, mõni mees põikas sisse Gospel Riders`ite kokkusaamisele Äksis. Kes soovis, võis lihtsalt vaikselt nö kulgeda, kohates sõpru, luues uusi tutvusi, osaleda mõnes töötoas. Marjam Kalmus, üks koorijuhtidest, rõõmustas selle üle, et kooride kõla läheb järjest paremaks ja et noori lisandub ikka aastatega juurde.
Bertil Wiklander jagas infotunnis mõtteid ülemaailmse adventkoguduse tulipunktidest, andis häid näpunäiteid kohaliku koguduse arenguks. Ühe mõttena tõi ta välja uute koguduste rajamise vajaduse. Samas on tema sõnul hädavajalik ka kohalikus koguduses säilitada või kui see on hääbunud, taas välja arendada, progressiivsusele suunatud mõtteviis. Kogudus elab, kui ta on valmis evangeeliumikuulutamise töös proovima meetodeid, mis on uued; uudsete ideede ja meetodite ees sulgumine on suurim risk hääbuda. Bertil tõi välja adventkiriku kiireima kasvuga maa tänapäeva maailmas – Hiina. Euroopa adventkogudused kasvavad tema sõnul enim immigrantide näol, kes enamasti juba on mingisuguse religioosse taustaga. Suurima väljakutsena näeb Wiklander seda, kuidas efektiivselt evangeeliumiga jõuda tänapäeva nn valge eurooplaseni. Samuti innustas Bertil Wiklander Eestis korraldatava misjonitöö raames ära kasutama juba olemasolevaid ressursse. Eesti adventkoguduse suure plussina nimetas ta lauljaid ja muusikuid, julgustas korraldama kontserte, kus koguduseliikmed saaksid esineda just mittekristlastele, lükkides muusika sekka inimeste jaoks aktuaalseid teemasid kristlikus võtmes. Tuleb minna sinna, kus on inimesed, mitte oodata, et nad kõik kohe kirikusse tulevad. Samuti rõhutas ta jätkuvalt väikegruppide töö olulisust.
Kevadpidustused kulmineerusid õhtul piduliku kontsertjumalateenistusega “Alguse valguses“. Muusikaliste etteastete vahele oli pikitud Lauri Beekmanni „Eluraamatu lehitsemine“ – intervjuud mõnede usukangelastega läbi Eesti adventkoguduse ajaloo. Pidustuste lõppedes peeti ikka meeles lillekimbu ja meenega tublisid ürituse eestvedajaid-organiseerijaid.
Usume ja loodame, et saime innustatud olema oma aja usukangelased, ja võtame Taevase Isa üleskutseid, julgustusi, hoiatusi tõsiselt!
In English