Jutlustajate laager
Avaldatud 23.8.2001, autor Irene Vari
Augustikuu algus on saanud juba traditsiooniliseks ajaks, mil Eesti jutlustajaskond koos peredega Võrumaale Kubijale puhkelaagrisse koguneb. Tänavune kokkutulek toimus 7.- 9. augustil. Suvesoe ilm, karastav järvevesi ja lõhnav männimetsaalune mõjusid lõõgastavalt kindlasti igale laagris osalejale.
Hommikuti koguneti ühisesse palveringi ja pärast hommikueinet kämpingu väikesesse konverentsisaali. Oli infotund, mille käigus avaldati mõtteid ajakirja Meie Aeg ja kirjastustegevuse kohta. Külalisesinejana astus ette Balti Uniooni sekretär vend A. Arins, kes jagas kahel hommikupoolikul mõtteid ja kogemusi tööst sekulariseerunud maailmaga. Jäi meelde üleskutse kasutada meie töös rohkem atraktiivsust ja reklaami, mis inimeste tähelepanu köidaks. Jäi kõrvu ka varjatud vihje, nagu oleks evangelisatsioon Eesti adventkogudustes takerdunud ja tuimavõitu. Vend Arins väljendas lootust ise tulevikus Eestis seminari läbi viia. Mõtlesin murelikult, et võib-olla ollakse mõnel pool maailmas nii töös, eesmärkides kui iseenda vaimulikus tasemes lastud kaotsi minna Jumala silmis midagi väga olulist ja nüüd tuleb see tühimik täita neoontuledes reklaami ja teiste maailmas üldlevinud võtetega, mis inimesi kokku meelitavad. Nii mõnedki kurvad kogemused Eestimaalgi on näidanud, et “oskusliku” reklaami ja ilukõne peale ristitud “pöördunud” on ikkagi mittepöördunud. Usun ja loodan, et adventkoguduse pastorid Eestis valivad evangeeliumitööks palju tõhusamad ja kindlamad töömeetodid, mis läbi aastatuhandete on koguduse muutnud pelgulinnaks patuelust pöördunud Jumala lastele.
Õhtuti vaatasime videoprogrammi Iisraelist ja Jumala imepärase loomingu - inimorganismi - saladustest. Need filmid pakkusid huvi nii vanadele, noortele kui ka lastele.
Laagri üheks oodatumaks osaks on alati olnud ka vend Märt Pärna organiseeritud orienteerumisvõistlused. Uskumatu, millise metamorfoosi võivad läbi teha vaimse töö tegijad - äkki oli rivis rida tõelisi sportlasi!
Jutlustajate suvelaager oli tore, lõõgastav ja meeldejääv. Aitäh Taevaisale, aitäh korraldajatele ja aitäh igaühele, kelle julgustavast käepigistusest võis jõudu ammutada veel ka pärast kojujõudmist!
Meie Aeg