Hea lugeja! Aasta 2010 on nüüd jäänud seljataha ning läheb veidi aega, et harjuda uue aastaarvuga, kuid märksa keerulisem on, vähemalt mõne inimese jaoks, uue raha kasutusele võtmine. Iga uus asi on, vähemalt alguses, harjumatu, kuid ajapikku muutub ka see uuendus tavaliseks nähtuseks.
Eesti inimesele on loomulik peale talvist pööripäeva ja aastavahetust hakata ootama kevadet, valgust ja soojust. Sellel ajal elame kõik lootuses ja ootuses – igatsedes midagi paremat, head, ilusat, meeldivat, sest külmad, lumerikkad ja tormised ilmad tekitavad väsimust, stressi ja muret.
Uue aasta alguses on inimene rohkem valmis andma lubadusi ja püstitama uusi eesmärke. Sellel ajal vaadatakse ka tagasi, et teha õigeid järeldusi, nagu vanasõnagi ju ütleb: “Kes oma minevikku ei tunne, on võib-olla sunnitud selle uuesti läbi elama” või nagu Juhan Liivi mõtteterast võime järeldada: “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.
Oled sa rahul möödunud aastaga? Kas kõik läks nii, nagu sa olid planeerinud? Mida tahad sa muuta sellel aastal? Mis suunas soovid liikuda või milliseid muutusi tahaksid enda juures näha?
Mulle tundub, et isiklik pühendumine on see, mida me kõik vajame. Ma arvan, et me tahame näha enda juures arengut, kasvu, pürgimist. Kunagi kirjutasin välja õppetükist leitud mõtte: “Üks Issanda haaravaim tõotus on see: juhul, kui me jääme Temasse ning lubame Temal jääda meisse Püha Vaimu kaudu, siis ilmneb tõesti erinevus. Meie elu muutub pöördeliselt!”
Kas sa soovid sellist muutust? Selleks uueks perioodiks on meie ülemaailmne adventkirik valinud ärkamise ja reformatsiooni suuna. On täiesti arusaadav, et kui me soovime näha arengut ja muutust enda, ligimese ja koguduse elus, siis oleks hea, kui leiame aega ja nii-öelda vaatame ennast peeglist. Alustades enda juurest, küsime, kas minu elu ja iseloom on muutunud. Kas olen ma lubanud Jeesusel elada minus? Apostel Paulus kirjutas noorele töölisele: ”Pane tähele iseennast ja õpetust, jää kõigesse sellesse püsima, kui sa seda teed, siis sa päästad enda ja need, kes sind kuulavad.” (1Tt 4:16)
Maailm on muutunud. Elame inimeste keskel, kelle maailmavaade on teistsugune, kui see oli meie vanematel. Vahel me näeme põlvkondadevahelist mittemõistmist. Täna püüavad teadlased selgusele jõuda, mida tähendab, näiteks, olla postmodernist. “Selge aga on see, et praegust noort põlvkonda on tugevalt mõjutanud nende vanemate intriigid, lahutused, konfliktid. Kõige rohkem igatsevad nad ausust, siirust ja tagasihoidlikkust ja vaevalt väidab keegi, et tagasihoidlikkust ja siirust ei ole kristlasele vaja. Siirus – see ei ole riietus, mille võib panna selga ja siis ära võtta. See on omadus, mida inimene kujundab kogu oma elu.”
On oluline, et isiklik suhe/kogemus Jumalaga oleks korras. Kui tõde või tõed, mida me soovime edastada teistele, ei ole muutnud meie elu, siis on tühine ka lootus, et keegi teine tunneks selle vastu huvi. Seega on äratuse ja reformatsiooni teema oluline ja selle peamine küsimus on: kas me lubame Jumalal endas tegutseda?
Las Jumala vägi puudutab meie südant ja muudab neid, et me oleksime siirad ja ausad kristlased.
Jeesus Kristus on meie eeskuju. “Kogu Tema elu oli eneseohverdamine maailma päästmise nimel. Tema elu oli pühendatud kadunute lunastamiseks, seda nii siis, kui Ta paastus kõrbes, kui ka siis, mil Ta sõi koos tölneritega Matteuse pidusöögil. Tõeline andumus ei avaldu tegevusetus kaeblemises, vaid enda talitsemises ja pidevas ennastohverdavas meelsuses. Kogu jumalateenimise mõte on tahtlikkus teenida Jumalat ja inimest.”
Teine omadus, mis näitab pühendumist praktikas, on seotud hoolivusega. Tõeline hoolivus on võimalik vaid siis, kui sul on siiras kavatsus inimesi nende tegemistes aidata.
Oma raamatus “Tee Kristuse juurde” kirjutab Ellen G. White: “Jumal soovib, et inimene, tema loomisväe kroon, jõuaks oma arengus kõrgeimale võimalikule tasemele. Ta asetab meie ette õnnistuse kõrguse, milleni ta soovib meid oma armu läbi viia. Ta kutsub meid üles end Temale andma, et Ta saaks täita oma tahet meis. Meie ülesandeks jääb vaid valida, kas me soovime vabastamist patuorjusest ja osa saada Jumala laste aulisest vabadusest.”
Nii lihtne see ongi; meie osaks on valida, kas me soovime seda!
Seepärast on hea, kui me aasta alguses heidame pilgu minevikule ja hindame hoolikalt nii oma hoiakuid kui ka tegusid. Üldjuhul määravad meie sisemised hoiakud alati meie välise käitumise. Seepärast töötab ka Issand seespoolt väljapoole. Rm 12:2 manitseb Paulus: "Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine."
Keegi on avastanud, et meie aasta esimene kuu ehk jaanuar on saanud oma nime Jaanuselt, Rooma jumaluselt. Teda tunti kui värava jumalat. Tema kuju pandi iga linna väravasse Rooma impeeriumis. Jaanuse tegi eriliseks see, et tal oli kaks nägu. See tähendab, et ta võis näha korraga kahes suunas.
Ka meie peaksime iga aasta alguses vaatama kahes suunas, et me oskaksime õigesti hinnata minevikku ja et meil oleks helge väljavaade tulevikku. Täna võime aga teha otsuse oma südames, et tulevikus sellest juhinduda.
Joosua otsustas: ”Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!" (Jos 24:15) Taaniel otsustas: "...mitte roojastada end kuninga roaga ja tema joodava viinaga" (Tn 1:8). Jaakob tõotas Peetelis: "See kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks! Ja kõigest, mis Sa mulle annad, ma annan Sulle täpselt kümnist!" (1Ms 28:22) Sakkeus tegi tõotuse: "Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen ülekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!" (Lk 19:8) Jällegi ilus tõotus. Kuulnud seda, ütles Jeesus: "Täna on sellele kojale õnnistus tulnud." (Lk 19:9) Kui me teeme mõne ilusa tõotuse ja täidame selle, tuleb kindlasti ka meile Jumala õnnistus!
Meie ees seisab uus aasta. Meil on eesõigus vaadata tulevikku optimismi ja põnevusega, sest see on nagu puhas lehekülg meie ajaraamatus. Me võime selle täis kirjutada koos Jeesusega, kes ei tunne kaotusi.
Võtkem siis aega ja heitkem pilk möödunule ja tehkem sellest mõistlikud järeldused. Ning vaadakem lootusrikkalt tulevikku – koos Jumalaga.
In English