Selle aasta 27. juulist 3. augustini oli Soomes Keuruus Trans-Euroopa Divisjoni 10. rajaleidjate camporee. Teemaks oli „Faithbook“ ning kohal oli üle 2000 osaleja.
Teisipäev
Suurem osa rajaleidjaid pidi ärkama väga vara, et jõuda bussile, mis laagrilised Soome suunduvale laevale viis.
Laagrisse jõudes oli mõni tund aega enda telkide püstitamiseks ja naaberriikide laagrilinnakutega tutvumiseks. Eesti rajaleidjate naabriteks olid Vene ja Norra rajaleidjad. 19.00 toimus camporee avamine. Selleks marssisime oma vormides suurde koosolekutelki. Alguses tervitati iga riiki nende omas keeles ja seejärel tegime arvuti ning kahe andeka „näitleja“ abil paarikümneminutilise reisi Soome erinevatesse paikadesse. Järgmiseks tutvustati meile erinevaid kõnelejaid. Saime teada, et camporee peakõnelejaks on Bobby Bovell – pastor, kes on sündinud Inglismaal, aga elab ja töötas hetkel Taanis. Ametlik osa lõppes rajaleidjate lipu heiskamisega ja camporee teemalaulu ning rajaleidjate hümni laulmisega.
Kolmapäev
Pärast hommikupalvust ja hommikusööki, mida iga riik viis eraldi läbi enda laagriplatsil, läksime suurde telki. Jutluse teemaks oli vabadus. Bobby selgitas meile, et vabadus ei tähenda seda, et me teeme, mis meile iganes pähe tuleb. Kain näiteks viis Jumalale sellise ohvri, nagu tema tahtis, hoolimata Jumala korraldusest. Tõeliselt vabad saame me olla ainult Jumalat usaldades, sest Tema teab, mis on meile parim.
Jutlusele järgnes laagrimööbli ehitamine. Paljud linnakud panid kõige rohkem rõhku kõrgetele lipuvarrastele. Enda linnakusse püstitasime esialgu tuleaseme ja mõned võrkkiiged. Plaanis oli ehitada veel värav, aga see pidi ootama, sest kohe peale lõunasööki kogunesid kõik suure telgi juurde, kus algas üks mäng, mille eesmärgiks oli leida endale sõpru teistest riikidest ja teha koostööd eri rahvuste esindajatega. Kõigepealt sai iga mängija kaheksa enda riigilipu värvides pärli. Siis tuli enda riigist leida üks sõber, kellega moodustati paar. Üks võistkond pidi koosnema kolmest paarist, iga paar erinevast riigist. Mängijad vahetasid omavahel pärle, nii et igaüks saaks oma võistkonnakaaslaste lipuvärvides pärle. Kui võistkonnad olid koos, külastati erinevate riikide laagriplatse ja täideti seal mitmesuguseid ülesandeid. Iga täidetud ülesande eest said võistkonnaliikmed camporee lauluraamatusse vastava riigi templi. Eesmärgiks oli koguda kaheksa templit, et saada camporee aumärk. Muidugi ei pidanud kõiki templeid koguma ühe pärastlõunaga. Veidi aega oli mängu jaoks eraldatud ka pühapäeval ja esmaspäeval.
Õhtul, pärast õhtusööki kogunesime taas suurde telki, kus Bobby pidas jutluse Aabrahamist ja sellest, kuidas Jumal ta end järgima kutsus. Jumal ei vaadanud Aabrahami annetele ega positsioonile. Samuti kutsub Ta ka meid, vaatamata sellele, millised me hetkel oleme. Jumal tahab, et me kuuluksime Talle ja oleksime alati koos Temaga. Kuna patt lahutab meid Jumalast, suri Jeesus meie eest, et me oma patud andeks saaksime. Meie jaoks on lunastus tasuta ja seetõttu suhtume me sellesse tihti liiga kergekäeliselt, aga me peaksime alati meeles pidama, millist hinda maksis see Jeesusele.
Neljapäev
Täna hommikul rääkis Bobby Eesavist ja Jaakobist ning sellest, kuidas Jaakob Eesaviks maskeerituna isa õnnistuse endale sai. Meie oleme palju paremas olukorras kui Jaakob, sest me ei pea õnnistuse saamiseks mängima kedagi teist. Jumal tahab, et me tuleksime Tema juurde just sellistena nagu oleme. Ta tahab igaühte meist õnnistada ning erinevalt Iisakist, kellel oli õnnistus ainult vanemale pojale, on Jumala õnnistuste arv piiramatu.
Pärast jutlust algasid erinevad töökojad. Need jagunesid viieks töökodade grupiks, iga grupp erinevas paigas. Riigid külastasid töökodasid vastavalt oma käepaela värvile. Osaleda võis nendes töökodades, mille juures lehvis käepaela värvi lipp. Eesti rajaleidjad olid selles rühmas, kelle lipp oli lillat värvi.
Üks esimesi tegevusi oli köitest raja läbimine. Seda sai läbida ainult koos sõpradega, sest mõnikord puudusid rajal tugiköied ning ilma kaaslaste abita oli võimatu üle ronida. Lisaks sellele võis käia kastironimises, punuda nahast patsi, meisterdada väiksemat sorti laagrimööblit, näiteks pisikesi toole, ja ronida köiel, mis oli kinnitatud kõrgele puude vahele.
Kuna ilm oli kohutavalt kuum – Ida-Soomes tõusis temperatuur 37,2 ºC, mis on Soome uus kuumarekord –, kuulutasid Rootsi ja Norra üksteisele sõja. Õnneks ainult veesõja. See ei jäänud ainult kahe riigi vaheliseks kokkupõrkeks, vaid mõlemale poolele saabus abivägesid ka teistest riikidest. Ägeda lahingu võitis Norra.
Õhtusel koosolekul rääkis Bobby Jaakobist ja sellest, kuidas ta Jumalaga maadles. Bobby ütles, et ei piisa sellest, kui me ainult räägime Jumalast. Meil tuleb midagi teha, olla aktiivsed. Maadlemine on näiteks aktiivne tegevus. Me oleme küll Jumala lapsed, aga me peame olema ka Tema järgijad ja selleks tuleb meil teha innukalt Tema riigi tööd.
Reede
Täna hommikul pidas Bobby jutluse Joosepist ja tema suhtest Jaakobi ning teiste vendadega. Joosepil oli Jaakobiga hea suhe, aga teiste vendade läbisaamine isaga ei olnud kahjuks nii hea. Kui Joosepi vennad olid karja hoidmas ja polnud kaua aega koju tulnud, saatis Jaakob Joosepi vendi otsima. Siit võib paralleeli tõmmata meie ja Jumala vahelise suhtega. Kui meil on Jumalaga hea suhe, on see suurepärane. Kui me jääme aga Jumalast kaugemale, ei jäta Jumal asja sinnapaika, vaid tuleb meid otsima. Mida lähemal me Jumalale oleme, seda parem meile.
Vahepeal oli hakanud sadama vihma. Kuigi ilm oli palav ja vihm teretulnud, kartsime, et see võib rikkuda pärastlõunase turupäeva. Juhendajad ja laagri korraldajad mõtlesid juba varjualustele, mille alla letid võiks üles seada, aga õnneks lõppes vihm täpselt enne turupäeva algust. Hiljem saime teada, et Kesk-Soomes oli parajasti tugev torm, laagriplatsil oli ilm seevastu täiesti rahulik. Taas üks näide Jumala hoolitsusest ja abist.
Turupäevaks oli mõelnud välja midagi huvitavat. Eesti letis, mille nimi oli „The Mixest“, müüdi võinuge, rinnamärke, mobiilikotikesi ja plastpudelitest lilli. Paljud maad müüsid rahvuslikke suveniire. Võis ka lasta teha endale soeng või näomaaling, osta mahla, saiakesi ja pannkooke, pidada maha mõõgavõitlus, loopida veepommidega elavaid märklaudu, lasta kunstnikul endast portree joonistada või osta väike kotike Eyjafjallajökulli tuhka. Soovi korral võis ühe euro eest lasta oma juhendaja kolmeks minutiks trellide taha panna. Ei tea, palju juhendajaid sellega nõus oli, aga kui mina sinna sattusin, istus puuris üks „vihane“ saksa juhendaja, kes karjus iga lähedalolija peale. Pealtvaatajatel oli päris lõbus. Väga populaarne oli ka jalgratta loosimine. Iga osaleja maksis kaks eurot ja tulemus lubati teatada õhtul.
Üheks õhtu esinejaks oli Šotimaa, kes esitas tantsu „Aknapesemine“. Hingamispäeva alguse puhul tuli lavale ka Iisrael, kes laulis kaks heebreakeelset laulu. Koosoleku lõpus sai igaüks tassitäie puuvilju magustoiduks.
Hingamispäev
Täna hommikul, enne jutlust esines Rootsi näidendiga Raahabist. Ka Bobby jutlus rääkis Raahabist ja Iisraeli maakuulajatest Jeerikos. Saime teada, et me ise võime tihti teha häid plaane, aga Jumal näeb kõike palju suuremas plaanis. Kui meie kavatsused nurjuvad, on Jumalal alati väljapääs. Maakuulajate olukord oli lootusetu – Jeeriko väravad olid kinni ja neid otsiti terves linnas taga – aga Jumal saatis nad just Raahabi juurde, kes elas linnamüüri sees ja sai nad ohutult linnast välja saata.
Pärast jutlust saime teada, et turupäeval koguti üle 9 000 euro. Raha läks Sudaani, kooli ehitamiseks. Hingamispäevane annetus oli mõeldud toetama Iisraeli rajaleidjate tööd, mis oli alles mõne aasta eest alanud.
Koosolekule järgnes ristimine. Selle aasta camporee’l oli üheksa ristitavat – kaks Soomest, Norrast ja Lätist ning üks Iisraelist, Horvaatiast ja Hollandist. Ristitavad kutsuti koos oma pastoritega ette, nad andsid ristimisvande ning maailma rajaleidjate juht, Jonatán Tejel Subirada, palvetas nende eest. Koosoleku lõpus läksid nad põhjapoolse laagri randa, saadetuna lipukandjatest ja enda riikide rajaleidjatest. Neile järgnesid ülejäänud laagrilised. Kuigi taevas oli pilves ja vahepeal tibutas vihma, möödus ristimine ilma igasuguste takistusteta.
Pärastlõunal kogunesime uuesti suure telgi juurde, mille ette, murule oli vahepeal joonistatud ruudustik. Meid pandi seisma ruudustikku ja igaühele anti kätte kolm paberit. Telgi ees olevalt kraanalt näidati, millist paberit peame enda pea kohal hoidma. Seda kõike pildistati laagriplatsi kohal tiirlevalt helikopterilt. Paberitest moodustus alguses rajaleidjate lipp, siis Soome lipp ja kõige lõpuks Hollandi lipp, sest järgmine camporee toimub nelja aasta pärast Hollandis.
Kuna vaba aeg kestis õhtusöögini, külastasin koos sõpradega palvetelki. Telgis oli mitu lauakest, igal lauakesel üks piiblisalm ning sealsamas oli salmi näitlikustamiseks mõni tegevus. Esimesel laual olid näiteks plaastrid. Selle juures tuli paluda Jumalalt andeks, kui oled kellelegi halba teinud ning anda teistele andeks nende vale käitumine. Ühe plaastri peale kirjutati „Jeesus“ ja see plaaster kleebiti enda käe peale. Nii jäi meelde, et Jeesus parandab haavad meie hinges. Võis ka kujutada enda palvet graafiliselt, käia palvekabiinis ja seal üksinda või koos mõne pastoriga palvetada, süüa eluleiva, juua eluvett, anda allkiri naiste- ja lastevastase vägivalla vastu ning veel palju muud huvitavat. Väga huvitav oli palveWC. Väikesele vees lahustuvale paberitükile kirjutati oma patud ja visati paber WCpotti. Vaadates paberi lahustumist vees, võis mõelda, kuidas Jumal andestab meie patud ja kustutab need.
Õhtul tuli põhjalaager külla lõunalaagrile. Alguses tulid meile külla šotlased. Rääkisime juttu ning olime just lõpetanud esimese mängu, kui läbi laagri tantsis Adriaatia unioon, lauldes üht rahvaviisi ja kutsudes kõiki lähedalolijaid endaga kaasa tantsima. Kusagilt ilmusid välja veel mõned külalised teistest riikidest, kes samuti tantsijatega liitusid. Lõpuks kutsumata külalised lahkusid, lauldes kogu tee.
Hiljem õppisime selgeks ühe šoti tantsu ja laulsime koos. Õhtu lõppes omavahelise vestlusega.
Pühapäev
Hommikune koosolek algas lühikese videoga Newboldist ja erinevatest võimalustest seal õppimiseks. Siis esines Iisrael ning seejärel rääkis Bobby Saamuelist ja sellest, et Jumal kutsub igaühte meist erinevalt. See ongi hea, sest nii näitab Ta meile meie iseloomu erinevaid külgi. Meie peame Jumala kutset mõistma, sellest aru saama ja sellele vastama.
Õhtune koosolek toimus viktoriini stiilis. Iga riik etendas pantomiimina mingi piibliloo ja teised pidid ära arvama, mis looga on tegemist ning millisest piibliraamatust see pärit on. Taani esitas näiteks Joona loo väikese merineitsi stiilis. Norra näidend rääkis Taavetist ja Koljatist ning Rootsi tegi näidendi talentidest, ainult et talente jagasid inimestele printsess Victoria ja prints Daniel. Islandi piiblilugu oli punasest merest, Soome lugu rääkis kolmest mehest tulises ahjus ja Saksamaa lugu sellest, kuidas Iisraeli rahval ei olnud kõrbes juua ning Mooses lõi kepiga kaljut. Kahjuks ilmus vee asemel kalju kohale silt „Suletud“. Suurbritannia lugu rääkis Maarja Magdaleenast, kes leidis oma ellu Jeesuse. Adriaatia unioon oli teinud „Kariibi mere piraatide“ moodi näidendi laevahukust, millesse Paulus Rooma sõites sattus ning Venemaa näidend rääkis kolmest Piibli kangelasest.
Viimasena esinesid Eesti rajaleidjad. Meie näidend rääkis lunastusloost. See algas maailma loomisega, jätkas pattulangemise ja Jeesuse ristilöömisega ning lõppes päästetud inimeste järgnemisega Jeesusele. Peategelasteks olid Liisu, kes mängis Jumalat ning Indrek ja Hanna Betty, kes mängisid Aadamat ja Eevat.
Esmaspäev
Hommikul rääkis Bobby Giideonist. Ta selgitas meile, kui oluline on Jumalat kuulata. Mõnikord soovib Jumal, et me ignoreeriksime ilmselgeid fakte. Näiteks läks Giideon ainult kolmesaja mehega võitlema vilistite vastu. Samas näitab Jumal oma väge tihti just võimatutes olukordades.
Pärastlõunal kutsuti meid suurde telki ja igaüks sai endale ühe helendava käevõru. Käevõru värvi järgi moodustati võistkonnad, kes hakkasid kolmestes gruppides otsima laagriplatsile peidetud CD-sid. Võitja oli võistkond, kes leidis kõige rohkem CD-sid. Peale tavaliste CD-de võis laagriplatsilt leida ka kuus kuldset CD-d. Iga grupp, kes need leidis, sai eriauhinna. Võitjaks tuli võistkond, mille liikmed kandsid rohelisi käevõrusid.
Bobby jutlus oli Simsonist. Ta rääkis meile, et Jumalat võib võrrelda GPS-iga. Kui me pöörame valesse suunda, näitab GPS, kuidas saaksime tagasi õigele teele. Jumal on samasugune. Kui me teeme seda, mida Tema meilt ootab, on kõik korras, aga kui me läheme valele teele, on Jumalal alati uus plaan, kuidas meid õigele rajale tagasi tuua.
Pärast jutlust nägime Hollandi poolt tehtud videoklippi järgmisest camporee’st ja huvitavat rahvusprogrammi. Õhtu lõpuks kõneles Paul Tompkins. Soome rajaleidjad langetasid rajaleidjate lipu ja laulsime kõik rajaleidjate hümni.
Teisipäev
Suurem osa päevast möödus asju pakkides ja laagriplatsi koristades. Enne bussi peale minekut tegime Norra laagriga ühise ringi ja laulsime koos.
Aitäh kõigile, kes aitasid selle aasta camporee’d korraldada ning muutsid selle oma kohalolekuga meeldivaks ja meeldejäävaks! Aitäh ka kõigile neile, kes erinevatele üritustele Interneti vahendusel kaasa elasid. Kõige suurem tänu loomulikult Jumalale, kelle imelist kaitset kogesime laagri jooksul mitu korda.
Loodan, et järgmine camporee Hollandis kujuneb sama toredaks ja elamusterohkeks!
In English