Jumala Sõna on väga rikas erinevatest näidetest ja õpetustest, mis igapäevaelus meile juhiseks on ja näitavad valgust teeraja valikul. Kõige meeldejäävamad on kindlasti erinevad piiblilood, mida juba lastetundides on kuuldud ja siis ikka mitmeid kordi üle korratud. Seal on palju huvitavaid seiku ja terve hulk paralleele, mida tõmmata oma eluga või tänapäeva ühiskonnaga üldisemalt. Samas... Kui neid lugusid lugeda, siis näeme seal väga esinduslikku seltskonda – kuningad, kuningannad, nende nõunikud, väejuhid, prohvetid, edukad evangelistid jne... Ka praeguses maailmas tundub, et on olemas olulisemad ja ebaolulisemad rollid elus, on olemas inimesed, kes on kuulsad ja rikkad ning on tavalised inimesed, kellest pole suurt midagi rääkida kui nad just mingi kiiksuga pole. Kuid kas Piibel ka minust räägib, kui ma juhuslikult maailma või vähemalt mõne riigi saatust oma otsustega igapäevaselt ei mõjuta? Ja mis veelgi olulisem – kas need väikesed valikud, mida ma igapäevaselt teen, on olulised Jumala ees ja teiste inimeste ees?
Et neile küsimustele vastata, võtan vaatluse alla 2Kn 5. peatüki. Selle pealkiri on: „Eliisa teeb terveks pidalitõbise Naamani“. Millest see lugu räägib? Usun, et paljud teavad kohe, millest jutt. Meeldetuletuseks mainin, et seal räägitakse Süüria väepealikust, kes on oma kuninga usaldusisik. Kahjuks on seda suurmeest tabanud raske haigus – pidalitõbi –, mis tol ajal oli ravimatu. Kuid sellele vaatamata ravib Eliisa ta Jumala abiga terveks ning paganliku riigi väejuht ülistab Iisraeli Jumalat.
Kindlasti märkate, et minu kirjelduses jäid puudu mõned olulised detailid. Sama loo võiks pealkirjastada veel järgnevalt: „Orjatüdruk tunnistab Jumalast. Naamani sulased panevad oma isandale aru pähe. Geehasi patt ja karistus.“ Kuna pealkirjad ongi Pühakirja hiljem lisatud, siis ei pea me loo tegelikust pealkirjast järeldama, et need minu poolt esile toodud detailid oleksid kuidagi vähem olulised.
Ehk siis lisaks vapratele ja ilusatele on selle loo väga olulised tegelased kolm erinevat teenijat, kellest ainult ühe nime me teame. Alustame Naamani naise orjast. Piiblis on tema kohta küll vaid kaks salmi, kuid need ütlevad väga palju! Tüdruk oli sõjavang. Ta oli juba väiksena lahutatud oma perest ja vanematest. Me ei tea, mis oli saanud tema perest. Võib-olla olid tema vanemad tapetud nende samade süürlaste poolt, kuid selge on see, et oma lühikeses elus oli see tüdruk pidanud palju kannatama. Kui sa oled ori võõral maal, siis kuidas sa saad teha midagi nii olulist, et see Piiblis ära mainitaks? Kas peaks näitama üles patriotismi ja üritama otse vastaste peakorterist infot omadele toimetada, millal ja kuidas oleks vastast kõige parem rünnata. Või peaks näitama üles oma õigustatud kibestumist nende suhtes, kes on sinu elu ära rikkunud? Tegelikult piisas sellest, et see orjatüdruk võttis vastu selle olukorra, millesse Jumal oli tema pannud, ja kasutas seda kui võimalust tunnistamiseks. Näeme, et tema elus toimis suurim käsk: armasta Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast. Ta tõstis Jumala kõrgeimaks ja tema isanda mure oli talle sama oluline nagu oleks olnud tema oma tervis. Minu arvates väljendab kaastunnet selle tüdruku tsitaadi algus: „Ah, kui mu isand ometi oleks...“
Et selle ilusa eeskuju käsitlust kokku võtta, palun et mõtleksid korraks selle peale, mis oleks olnud siis, kui see tüdruk oma osa poleks täitnud. Tegelikult teab seda ainult Jumal, kuid kindel on see, et lugu oleks kujunenud hoopis teistsuguseks. Võibolla ei olekski saanud seda pealkirjastada: „Eliisa teeb terveks pidalitõbise Naamani“.
Kuid loos on veel üliolulisi kõrvaltegelasi. Kas olete pannud tähele, mis toimub selle loo salmides 11–13? Jälle jääb vaid juuksekarva võrra puudu, et kogu tervendamisoperatsioon ja sellega kaasnev Jumala kiitus jääks olemata. Seekord päästavad päeva Naamani enda teenrid, kes oma isanda tujusid piisavalt hästi tunnevad, et mõjutada teda pakutud päästerõngast vastu võtma. Need on mehed, kellest me ei teagi mitte midagi muud kui seda, et nende kaine nõuanne aitas ellu viia Jumala plaani. See on väike, ent ülioluline pisidetail.
Ja lõpuks astub selles loos areenile Geehasi, kes on Eliisa tubli ja ustav teener. Temast on Piiblis juttu rohkem. Ka temal oli oma kindel ja väga oluline koht jumalariigi töös, mida ta senimaani ustavalt oli täitnud. Kui töötada kohal, kus vastutus on suur, tööd on palju, ent tasu selle eest tundub ebanormaalselt väike, siis on kerge tekkima kiusatus seda vastutusega kaasnevat mõjuvõimu rahaks vahetada. Geehasi motiive me tõenäoliselt lõplikult ei mõista, kuna selleks ei ole meil piisavalt infot, kuid selge on see, et ta eksis. Ta valetas ja võttis vastu osa tasust, mida Naaman pakkus, kuigi Eliisa oli sellest kategooriliselt keeldunud. Nagu näha ka mõnevõrra sarnastest lugudest Ananiase ja Aakaniga, võtab Jumal sellist asja erakordselt tõsiselt. Geehasit tabas pidalitõbi.
Geehasi puhul on tähelepanuväärne see, et ta ei üritanud rikastuda. Tema küsitud tasu oli väga mõõdukas ja lõppude lõpuks: kas siis teener ei vääri ka mingit palka oma töö eest? Kuid Jumal ei teinud erandit selle tõttu, et Geehasi oli vaene, ega ka mitte selle tõttu, et ta polnud mingi kuulus juht vaid täitsa lihtne mees. Jumal nõudis põhimõttekindlust ka temalt, ka väikese lisatasu küsimuses!
Tahaksin tuua veel ühe väga vähe tuntud näite Piiblist. 1Aj 4:9, 10 ütleb: „Aga Jabest austati rohkem kui ta vendi; ta ema oli temale nimeks pannud Jabes, öeldes: “Sest vaevaga olen ma tema ilmale toonud.” Ja Jabes hüüdis Iisraeli Jumala poole, öeldes: “Oh, õnnista mind rohkesti ja laienda mu maa-ala! Olgu Su käsi minuga ja päästa mind kurjast, et mul vaeva ei oleks!” Ja Jumal saatis, mis ta palus.“ Te mõelge vaid, milline põhjus saada Piiblis eriliselt ära märgitud! Jabes, mees, kes palus Jumalalt õnnistust ja sai selle! Ja mitte kusagil Piiblis ei enne ega pärast ei otse ega kaudselt, pole temast enam rohkem juttu. Minu arvates näitab seegi, kui tohutult oluline on Jumala jaoks see, et meil oleks Temaga lähedane suhe, seda sõltumata meie positsioonist ühiskonnas, igapäevatööst või sellest mitu inimest meid teavad-tunnevad.
Ehk siis minu arvates kõneleb Piibel selgelt, et Tema töö ei käi mitte ainult kuulsuste ja nende suurte otsuste kaudu. Jumal elab ja tegutseb igaühes meis ja meie väikestes igapäevastes asjades. Üks lause Jumala tunnistuseks võib omada tagajärgi, mida me ei suuda ettegi kujutada. Üks vale valik küsimuses, mis võib lausa pisiasi tunduda, võib samuti tuua kaasa suuri tagajärgi. Piibel räägib sellest – meie igapäevasest elust ja väikestest asjadest, mida me hommikust õhtuni teeme. Andku Jumal meile tarkust ja julgust alistuda nii väikestes kui suurtes asjades temale ja saada kuulsaks kui inimesed, kes palusid Jumalat ja said oma palvetele vastused.
In English