Öös on rajaleidjaid

Eks ole üldiselt teada, et pimedasse sügisõhtusse on tingimata head seltskonda vaja. Selleks kogunesidki Tallinna I koguduse rajaleidjad 30. oktoobri ööks kirikusse. Vanad ja uued sõprussillad ühendatud, asuti Õnne juhendamisel spagettidest sildu ehitama. Siiski kõik spagetid konstruktsiooni ei jõudnudki, kuna paljud krõmpsutati toorelt ära. Sillad pandi proovile küpsisekarpide kandvusega. Rekord oli kolm karpi.

Järgnes öö põnevaim osa. Tiimid koos, taskulambid peos ja Piiblid kaenlas, mindi kiriku peale seiklema. Öömäng oli Jeesuse imetegude teemaline. Iga punkti alguses luges meeskond Piiblist imeteo ning siis lahendas samateemalise ülesande. Pidalitõbise tervendamise punktis pidid rajaleidjad ettevaatlikult läbima niidilabürindi, nii et kellukesed ei heliseks. Imeteo ülesandes, kus Jeesus õnnistas jüngreid rohke kalasaagiga, tuli tiimil osavust näidata kala viskamises ja püüdmises. Eriliselt lõi laineid vee peal kõndiva Jeesuse ülesanne. Seal tuli seotud silmadega tiimiliikmel läbida teiste juhendamisel veetopsidest ääristatud takistusrada. Nii mõnigi astus julge sammu otse anumasse. Veel läbiti kuus eriteemalist punkti.
Enne öörahu kogunesime suurde saali „lõkke“ ümber. Koos laulsime ja palvetasime. Oskar mõtiskles rajaleidjatega aktuaalsel teemal – mida halloween tegelikult tähendab ja kuidas võiks kristlane sellesse suhtuda. Head und kõigile soovitud, jätkus madratsinaabriga sosistamist pikemaks - elamusi oli ju palju.

Hommikulauas pannkooke mugides muljetasime ühiselt möödunust.
Mis sulle eile kõige rohkem meeldis?
„Mulle meeldis kõige rohkem öömäng."
„Oskari jutt oli hea."
„Mulle meeldis see, kui me pidime teda juhendama selles rägastikus ja ta astus täpselt ääre peale sellel kausil. Jalanõu peale läks ainult natuke vett, ülejäänud läks kõik laiali."
„Silla ehitamine. Minu omal püsisid kolm karpi peal. Ja ei kõikunud ka, oleks olnud isegi neli karpi või viis."

Üks asi, mida eile õppisid?
„Silda ehitama."
„Tiguehitist."
„Kala viskama. Alguses tegime hoogu, pärast öeldi, et ärge tehke hoogu ja siis see hakkas lendama." 

Aga kui sa said õhtu läbi kirikus olla ja siin magada, kas kirik muutus hommikul teistsuguseks ka?
„Jäi samaks."
„Teistsuguseks. Söök on teine."

Kas sul oli tore kirikus joosta ja toimetada?
Rajaleidajad nagu ühest suust: „JAAA!"
„Päris kindlasti!"
„Muidu peab tasa olema ja ei lähe kuskile. Te ei tea, kui palju me nüüd seal tegime."
„Muidu ei saa kunagi tavaliselt niimoodi."
„Ma ei ole kunagi saanud kiriku peal nii palju olla."

Ürituse idee sündis aasta tagasi, kui 31. oktoobril oli kirikus tüdrukute õhtu. Enne koju minemist pikutasid neiud vaibal ja arutasid, kui kihvt oleks kirikus ööbida. Hiljem jutustasid vanemad, et kutse tüdrukute õhtule oli nii mõnelegi otsustamise kohaks, kas veeta õhtu kirikus koos sõbrannadega või minna kooli halloween’i peole. Tüdrukud olid rahul, et valisid kiriku. See tagasiside kasvatas mõtteid rajaleidjate ööst, millest sündiski selleaastane „Öös on rajaleidjaid".
Olen tänulik igaühele, kes käed külge lõid, et meie vapratele rajaleidjatele elavaid mälestusi luua.