Naiste raamatuklubi luges "Suurt võitlust"

Naiste raamatuklubi talveraamat oli Ellen G. White’i „Suur võitlus“, mis on vast paljudele teada ja paljudel läbigi loetud, ehk isegi mitu korda.

„Suur võitlus“ algab Jeruusalemma hävitamisega 70. aastal ja lõpeb planeet Maa taastamisega, raamatu viimane lause „Kõige väiksemast aatomist kuni suurima maailmani kuulutab kõik – nii elus kui elutu oma varjamatus ilus ja täiuslikus õnnes: „Jumal on armastus“ võtab kokku suure võitluse sisu ja lõpplahenduse.

1858. aasta 14. märtsil sai Ellen White nägemuse, mille keskmes oli suure võitlus, see on tõenäoliselt tema kõige kuulsam nägemus. Esmalt on esitatud tema enda kirjeldus nägemusega seotud sündmustest, mis anti pühapäeva pärastlõunal Lovett's Grove’is Ohio osariigis toimunud matustel. Nägemusele järgnes halvatus, mis tabas teda enne, kui ta jõudis nägemuse avaldamiseks kirja panna. Ellen White’i kirjeldusele järgneb Uriah Smithi aruanne 23. mail 1858 Battle Creekis Michiganis toimunud kohtumisest, kus Ellen White nägemusest esimest korda avalikult rääkis. Sama aasta septembris ilmus trükist „Suure võitluse” esimene väljaanne pealkirjaga „Vaimuannid”. Ellen White jätkas oma elu jooksul selle esialgu 219-leheküljelise kirjelduse täiendamist. Lõpuks kulmineerus see viieosalise sarjaga „Ajastute konflikt”, mis ilmus aastatel 1888–1917. (Adventist Review)

Naiste raamatuklubis osalejad jagasid oma muljeid ja mõtteid seekordsest SV lugemisest. Arutelu tekitas see, kuidas on erinevad kristlikud kogudused aja jooksul tekkinud – katoliku kiriku sünnilugu on laiemalt teada, aga pärast reformatsiooni tekkis ka teisi kirikuid, kaasa arvatud seitsmenda päeva adventistide kogudus, millel on ühised juured ka teiste kogudustega.

Räägiti ka sellest, kuidas SV sisaldab justkui kahte raamatut: esimene pool jälgib ajaliini Jeruusalemma vallutamisest kuni 19. sajandi Ameerikani, teine pool kirjeldab vaimulikku võitlust ja kahe võitluspoole eesmärke meie igaühe elus.

Arutelust suure osa võttis enda alla reformatsiooni ja Martin Lutheri roll suures võitluses. Naiste raamatuklubile kohaselt arutati ka naiste rolli üle reformatsioonis ja kristluse ajaloos üldisemalt – need naised olid olemas ja tegutsesid sama vapralt ja ennastsalgavalt nagu mehed, kuid sageli on nad ajalookirjutistest välja jäänud ja nõnda ei ole nad jõudnud ka EGW raamatusse.

Kui vahepeal kaldus vestlus väga sellele teemale, mida saatan teeb ja ei tee, siis kutsusime end tagasi mõtlema Jumala eesmärkidele ja kuidas Jumal on läbi igasuguste aegade hoidnud alal oma sõnumit ja usku. „Jumal ei lase usuleegil ajaloos kustuda, Ta kutsub alati inimesi, kes seda alal hoiavad,“ öeldi ja keegi teine lisas: „Inimene ei saa kuidagi maailma paremaks muuta. Ajalugu näitab seda väga ilmsekalt. Ainult Jumal saab maailma paremaks teha.“

Üks raamatuklubiline esitas arutelu ajal AI-le küsimuse: kui sa oleksid inimene, siis missugune oleks sinu mulje pärast „Suure võitluse“ lugemist ja sellest pikast vastusest võis välja noppida mõned märksõnad: see on mastaapne eepos sellest, kuidas maailma vaadata; pärast selle raamatu lugemist on mul tunne, nagu oleksin saanud salajase kaardi, mis juhatab mind läbi pimeda metsa.

Üheskoos tõdeti pärast neid arutelusid, et ajalugu on huvitav ja tegelikult tuleks SV-d lugedes kogu aeg kõrval hoida ka ajalooraamatuid, et lugude ja inimeste tausta kohta veel rohkem teada saada. Iga klubiline sai lisada, mida tema kõne all olnud perioodi kohta lugenud on.

Samuti arutati palve teemal – kuidas see võimas vahend on aidanud kristlastel sajandite jooksul vastu pidada ja kuivõrd palju palvetasid adventpioneerid, ning ka raamatuarutelu lõpetati ühise avatud palvega.

Naiste raamatuklubi järgmine raamat on Piret Jaaksi romaan „Taeva tütred“ ning kokku saadakse 28. märtsil kell 16.00 Haapsalus (täpne koht veel selgub).

„Taeva tütred“ pälvis 2023. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse III koha. Žürii liige Heidi Aadma ütles, et see on haruldase sisendusjõu ja psühholoogilise täpsusega kirjutatud missioonilugu, mis pühendub kõige olulisemale ja välistab ebaolulise, seda ka vormis. Teine žürii liige, ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev lausus, et „Taeva tütred“ on lugu tugevast naisest, karjasest, kes ei jäta oma karja. „Teost iseloomustab meisterlikult kujutatud keskkond ning ajastuliselt usutav keel, mis on ajaloolise romaani puhul väärtusteks omaette," sedastas Aleksejev. Romaan oli ka A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent. (Wikipedia)

Raamatut saab raamatukogust või raamatupoest. Selle autor Piret Jaaks on käinud ka „Plekktrummi" saates oma romaanist rääkimas.