"Et Eestimaa tunneks Jumalat" - 2025. aasta aastakoosolek

„Tahan julgustada ja õnnitleda kõiki, kes said kohalike koguduste valimistel mõnda ametisse valitud. Kui te endast palju ei arva, siis on hea: kahtlused ei takista Jumalat.“ Nii ütles liidu esimees Aleksandr Tsugai aastakoosoleku hingamispäeval Pärnu kirikus jutlust pidades. „Gideon arvas, et ingel eksis uksega. Ingel kirjeldas teda sellisena, milliseks Gideon pidi saama. Jumal tegutseb nõrkade, mitte enesekindlate inimeste kaudu. Meis elavad potentsiaalsed tegijad, kelle elu kadu saab Jumala suurus nähtavaks.“ See oli Aleksandri esimene jutlus Pärnu kiriku puldist ja möödunud aasta oli tema esimene täisaasta liidu esimehe rollis.

„Miks me teeme seda, mida me teeme? Miks me teeme just neid üritusi? Miks me teeme just sellist jumalateenistust? Kellele ja miks on meie koguduse tegevus oluline?“ Nende küsimustega kutsus seesama Aleksandr aastakoosoleku saadikuid kokkusaamise lõpusirgel mõtlema koguduse strateegilisele plaanile, mille juhtmotiiv on „Et Eestimaa tunneks Jumalat“. „Selle moto näitab suunda. Plaanid on konkreetsed ja vajavad tööriistu, aga ilma suunata kaotavad tööriistad mõtte. Olukorrad võivad muutuda, aga suund jääb.“

Nende kahe läbimõeldud ja mõtlemapaneva kõnevooru vahale jäi kaks päeva, 10. ja 11. jaanuar täis aruandeid, arutlusi, vestlusi, küsimusi ja palveid.

Nagu juba mitu aastat, nii toimus aastakoosolek ka tänavu selle mustri järgi, et hingamispäeva pärastlõunal esitasid liidu esimees, peasekretär ja laekur oma aruande kogu saalile, kuid tööharude juhid esitasid oma aruande väiksemates gruppides, kus kokkutulnud said tunda tehtust rõõmu, anda tagasisidet, esitada küsimusi ja genereerida ideid. Pühapäeval oli kavas strateegilise plaani arutelu ja selle aasta eelarve projekti tutvustamine.

Noppeid juhtkonna aruannetest

Liidu esimees Aleksandr Tsugai rõhutas oma ettekandes misjonikultuuri olulisust ja liidu jõupingutusi selles vallas: viimase kahe aasta kestel on toimunud koguduserajajate koolitus ACTS. „Paralleelselt oleme panustanud ühtse mõtteviisi ja teenimisvalmidusega meeskonna kujundamisse, mis toetab liidu pikaajalist eesmärki kujundada vaimselt küpseid ja vastutust kandvaid töötegijaid.“ Samuti märkis ta ära noorte ACTSi, mis algab aprillis ja kuhu koondatakse kõigi kolme Balti uniooni riigi noored. „Meist kõigist sõltub see, kuidas kogudus elab, ja meie järelkasv on oluline.“

Teine oluline teema Aleksandri aruandes oli palvemeelsus: liidu töötajad on nüüd üheksal korral saanud kokku palvekoosolekuteks. Esimene eesmärk on läbi käia linnad, kus adventkogudus või grupp juba tegutseb ja teise ringiga minnakse kohtadesse, kus meie koguduse esindatus praegu puudub. Siiani on käidud üheksas kohas.

„Lubagem kasutada Jumalal meie aega, energiat ja andeid. Palvetagem väsimatult ning las Jumala Püha Vaim täidab meid kõiki, viies meid julgelt edasi.“ Nende sõnadega lõpetas Aleksandr oma ettekande ja aastakoosoleku ajal võis teda kuulda veel mitmel korral kasutamast sama fraasi: „Julgelt edasi!“

Liidu peasekretär Andres Ploompuu andis ülevaate liidu töötajatest ja liikmeskonnast: meil on tööl üheksa pastorit (David Nõmmik on pastorite ühenduse juht, kuid ei tööta pastorina), lisaks neile tööharujuhid ja lepingulised töötajad (nt tõlkijad ja misjonärid); kokku on liidus 20 töötajat, kellest 13 töötab täistööajaga. Liidu nõukokku kuuluvad sel tööperioodil Aleksandr Tsugai, Andres Ploompuu, Jaanus-Janari Kogerman, Indrek Ploompuu Hele Kulp, Kalvi Sommer, Mariin Tasang, Birgit Diedrichsen, Meeri Pajula, Kaile Tuvi ja Priit Keel. Nõukogu pidas 2025. aastal 7 koosolekut.

Meie liidus on kokku 20 kogudust, 2 väikekogudust ja neli gruppi ning üks liidu kogudus, kuhu kuulub kokku 1237 inimest (2025. aasta alguses 1236). Möödunud aastal ristiti 22 inimest. „Koguduse liikmeskond on üks asi, teine asi on see, kui palju inimesi osaleb koguduse elus,“ sõnas Andres ja lisas, et me ei arvesta koguduse statistikas ka lapsi ning samuti ei kajastu kuskil koguduse sõbrad ja lähenejad.

Andres näitas arvuderohkeid tabaleid liikmeskonna kohta viimase kümne aasta võrdluses. Kõiki neid tabeleid saab uurida materjalide kaustas Andrese aurandest.

„Varade maht on kasvanud 3,69 miljoni euroni (võrreldes 3,29 miljoni euroga 2024. aasta lõpus. See kasv peegeldab nii edukat ressursside juhtimist kui ka koguduseliikmete ustavust,“ nii alustas oma aruannet liidu laekur Jaanus-Janari Kogerman, kes rõhutas, et aruanne käib 2025. aasta I–III kvartali kohta, kuna IV kvartali andmed pole veel laekunud. Eelarve täituvuse kohta ütles ta, et 2025. aasta  tulude kogumaht moodustas ligikaudu 96% planeeritud eelarvest (kuna IV kvartali andmed on puudu, täieneb see info käesoleva aasta I kvartali jooksul).

Jaanus-Janari märkis ära, et evangeeliumitöö alustala on kümnis: 2025. aasta esimese üheksa kuuga laekus puhaskümnist kokku 686 134 eurot, millest 42% läheb eesliinitöö ülevalpidamiseks ning 43% tööharude ja liidu kontori tegevuskuludeks. „Meie eesmärk on see, et töötasud ei moodustaks enam kui 60% netokümnisest.“ Finantsaruanne moodustab aruannetest kõige suurema osa ja kõiki tabaleid saab uurida Jaanus-Janari aruandest.

Noppeid tööharude aruannetest

Pastorite ühenduse juht David Nõmmik väljendas lootust, et sel aastal lõpetavad oma magistriõpingud meie kolm pastorit: Priit Keel, Virve Toom ja Aleksandr Tsugai. Nende viimane õppesessioon on veebruari lõpus, märtsi alguses ning kolm lõpueksamit juunis. Olete kutsutud neid pastoreid oma palvekätel kandma, et nende haridusteekond jõuaks järjekordse ilusa maamärgini.

Priit ja Virve on praegu ka ordineerimise/volitamise protsessis. Davidi sõnul oleks ideaalne, kui ordineerimise ja volitamise pidulik talitus saaks olla 2027. aasta liidu peakoosolekul.

Hele Kulp, kes juhib hingamispäevakooli ja isikliku teenistuse tööharu, rääkis koolitustest („Elavad metafoorid“ ja jumalateenistuse koolitus) ning tutvustas raamatut „Nakatav adventist“, mida saab endale soetada liidu kirjanduslaost ja mille sisu vastab küsimusele, kuidas oma usku edasi anda. Tegu on soovitusi ja nõuandeid sisaldava tööraamatulaadse väljaandega (autor Dwight K. Nelson).

Peretöö juht Marge Randlepp ütles, et peretöö on terve koguduse töö alus ja et perede tööharu saab pakkuda materjale, koolitusi (divisjon korraldab ka ingliskeelseid veebikoolitusi) ja Pereraadio saadet „Üheskoos“, kus on arutelu all erinevad pere ja paarisuhtega seotud teemad. Marge ütles, et 2026. aasta üritused jäävad samaks: perelaager, paarisuhteretriit, võrkpallikohtumised. Lisaks kutsus ta üles iga kogudust korraldama aastas vähemalt ühe paarisuhete-teemalise ürituse. „Võib kutsuda mind ja Allanit (Marge abikaasa, toim) appi – tuleme hea meelega –, aga iga kogudus võiks mõelda paarisuhete peale oma koguduses.“

Laste laulupäev, tüdrukute laager ja poistelaager – need üritused, mida lapsed igal aastal ootavad, tulevad ka tänavu. Lisaks neile, sõnas lastetöö juht Aiki Pärna panustavad lasteõpetajad ka liidu teiste ürituste õnnestumisse. Praegu on tõlkimises lastetundide õppematerjalid „Alive on Jesus“ ja Aiki näitas ka väga ilusaid meelspeetavate salmide kaarte, mille Viljandi lasteõpetaja Annika Karu on lastele meisterdanud  ning mida võiks kasutada ka teistes kogudustes. „Soovin, et kogu meie lastetöö, olgu see laagrites, tundides, laulupäevadel või trükimaterjalides kannaks sama eesmärki: juhtida lapsi Jeesuse juurde, aidata neil usus kasvada ning kogeda, et nad on hoitud, armastatud ja väärtuslikud.“

Jaanus-Janari rääkis askeldajate ja rajaleidjate tööst ning märkis ära suure töö, mis ootab meid järgmisel, 2027. aastal: Trans-Euroopa divisjoni (TED) camporee, mis toimub Eestis ja kuhu vajatakse pea 200 vabatahtlikku, kes oleksid valmis aitama väga erinevates ülesannetes. Seega, planeerige juba praegu järgmise aasta augusti algus endale vabaks, kuna meil on suur eesõigus võõrustada divisjoni lastelaagrit. „Alates 1994. aastast, mil Balti unioon TEDiga liitus, ei ole meie unioonis toimunud ühtegi tervet divisjoni hõlmavat üritust,“ ütles Jaanus-Janari.

Lastelaagritega on väga tihedalt seotud Rõõmusaare laagrikeskus, mille kohta on samuti aruannetes oma ülevaade.

Kirjastustöö rindelt on aruandes kirjas, et 2025. aastal ilmus neli nimetust: Mervi Cederströmi jutlusteraamat „Tuhat väikest valikut“, hommikvalveraamat „Mis siis, kui?“ ja kaks kordustrükki: E. G. White’i „Tee Kristuse juurde“ ja „Suur võitlus“.

Möödunud aasta oli Meeri Pajulale esimene täisaasta noortejuhina ja ta väljendas rõõmu, et sel aastal sai kinnitatud uus noortenõukogu (Adeele Valb, Eric Richard Kogerman, Epp Randlepp, Kevin Eduvald, Merike Suits, Merilin Peetson, Tiina Rätsepso), koostöös kellega on juba palju ära tehtud ja toredad plaanid ka selleks aastaks.

Sel aastal ootab noori lisaks noorte nädalavahetusele noortele suunatud ACTS (esimene moodus aprillis Riias), Euroopa noortekongress (augustis Hispaanias) ning muidugi noortelaager (9.–12. juulil Rõõmusaarel).

Infosekretär Kaile Tuvi andis ülevaate stuudiotööst, kus möödunud aastal on salvestatud 38 veebijutlust, ning infokirjadest, mis saadetakse koguduse infosekretäridele ja mille slaide loodetavasti iga kogudus hingamspäeviti näeb.

Meie Aja ning koguduse kodulehe advent.ee uudiste toimetaja Averonika Beekmann andis ülevaate 2025. aasta ajakirjanumbritest (viis ajakirja) ning kodulehe uudiste valikukriteeriumidest – kindlasti saavad kodulehel kajastatud kõik meie liidu üritused, liidu nõukogu koosolekute info ja võimalikult palju kohalike koguduste ettevõtmisi, nii on ka kõigi siin ülevaateloos mainitud koolituste, liidu nõukogu koosolekute ürituste, algatuste ja muudatuste kohta möödunud aastast uudis või mitu.

Strateegilise plaani arutelu

„Kas te olete kunagi endale jutlust pidanud? Valmistanud jutluse ainult iseendale? Kuidas see tundus? Kas meie umber olevad inimesed tunnevad armastust, hoolivust, soojust või midagi muud?“ Sellise küsimuste kaskaadiga alustas David pühapäeval oma palvust, mille aluseks oli Hesekieli 34:1–6. David tegi kuulajatega katset ning palus 4. salmi sisu panna jaatavasse vormi. „Mis võiks meid selle ülesande täitmisel aidata? Jumal on hea karjane – kas oleme Tema abilised selles töös? Kui me karjatame iseennast, siis me ei tunne oma kutsumust.“

Davidi palvuse järel juhatas Aleksandr sisse strateegilise plaani arutelud rühmades. Kui strateegilise plaani pealkiri on „Et Eestimaa tunneks Jumalat“, siis selle keskmes on suund, mida me oma liidu tegevuste aluseks vajame. Aleksandr rõhutas, et suund jääb alles vaatamata sellele, kas olud muutuvad. „Me ei vaja nimekirja ideedest, sest plaani järgi on raske elada. Plaani on keeruline mõtteviisiks muuta. Selle plaani kaudu me õpime koos.“

Nelja rühma jaotatuna sõnastasid aastakoosoleku saadikud strateegilise plaani mõtteid, mis kanti hiljem ette suurele saalile. Aleksandr Kazakovi rühmast jäi kõlama mõted, et kui Eestimaa mõiste selles plaanis tundub liiga suur, siis võiks mõelda sellele, kuidas inimesed minu ümber või minu kodukohas Jumalat tunda saaksid. „See on heas mõttes üldine sõnastus. Iga kogudus saab selle teha enda omaks, asendades Eesti enda kodulinna nimega,“ tegi Mariin Tsang oma rühmast ettepaneku. „Kohalikud kogudused peaksid maha istuma, palvetama ja paastuma ning mõtlema, mida nemad saaksid pakkuda,“ jätkas Mariin. Eric Richard Kogerman jagas oma rühma mõtet neljast tegusõnast: et Eestimaa teaks, tunneks ja mõistaks Jumalat ning elaks koos Jumalaga, nii et eesmärk on astuda väiksemast suurema eesmärgi suunas. Kevin Pajula esitas enda rühma mõtet, et kas me oleme valmis inimesi oma kogudusse vastu võtma, kui keegi kirikuuksest sisse astub – kas me teame, kuidas temaga käituda ja end tema olukorda panna? „Seda plaani saab täita siis, kui kõik selles koguduses tunnevad Jumalat ja on Temale pühendunud,“ sõnas Kevin.  

Aleksandr võttis arutelud kokku tõdemusega, et liidu nõukogu arutab neid mõtteid oma koosolekul ja seejärel võetakse strateegiline plaan vastu. „Pealkiri peabki olema üldine ja see võimaldab eesmärgi kohandamist iga kohaliku koguduse tasandile, lähtudes sellest konkreetsest kogudusest.“

Pärast strateegilise plaani arutelusid tutvustas Jaanus-Janari 2026. aasta eelarve projekti, mille liidu nõukogu liikmed sealsamas ka heaks kiitsid.

Aastakoosolek lõppes palvega suures ringis ning pärast lõunat oli liidu nõukogu koosolek.