Aasta viimase Meie Aja fookuses on palve teema – selle üle arutlevad Aleksandr Glamozdinov ja Kaile Tuvi. Aleksandr seob palve enda kogemuse ja suhetega: „Issand, ma ei vaja allahindlust, vaid puhtust. Aita mul asju ausalt nimetada ja ausalt parandada.“ Selline aususe noot läbib tervet teksti: „Kuidas ma ka ei püüaks, taevas ei toeta mu uhkust. Ma olen jälle liinil, aga mitte sellepärast, et ma olen paremaks muutunud, vaid sellepärast, et Jumal on jäänud samaks.“ Kaile läheneb teemale palve nelja fookuse kaudu, milleks on ülistus, patukahetsus, eestpalve ja alistumine ning tõdeb: „Kõige selle n-ö õigesti palvetamise protsessi juures on lõppeks oluline vaid üks: et Jumal kuuleks meie palveid.“ Oma mõtteid palve ja palvetamise kohta jagavad rahvaküsitluse vormis veel mõned inimesed.
Intervjuus saame teada, mida Eric Richard Kogerman arvutis teeb ja kuidas see askeldamine muudab koguduse asjaajamist tõhusamaks ning kiiremaks. „Meie siseveebi süsteemides on 30–40 teemat, millega me tegeleme. Igavus ei saa peale tulla,“ sõnas Eric, kes on koguduse heaks töötamise kõrvalt ka usin tudeng Tallinna tehnikaülikoolis.
Üleilmse adventkoguduse misjonitöö 150. aastapäevale pühendatud seeria viib meid 1890ndate Battle Creeki, kus suhted käärisid ja koguduse misjonitöö oli uinunud olekus.
Oma pöördumisloo räägib seekord pastor Priit Keel, kes tuli kirikusse nii, et ei teadnud ühtegi piiblilugu ja mõtles oma kaaslasi uskudes, et kirikus tahetakse vaid tema raha: „Olin selline skeptik päris pikka aega: vaatasin kirikus, mida mulle ikka räägitakse, kes tahab mu raha saada ja nii edasi.“ Priit räägib avatult oma teekonnast ja ka teistele kuulutamisest. „Ma ei teagi, mis minust saanud oleks, kui ma ei oleks pöördunud,“ tõdeb ta.
Kirjakoha rubriigis on luubi all Iiobi 27:6: „Mu süda ei laida mind ühegi mu elupäeva pärast.“ Sellest, mida Iiob mõelda võis, kirjutab emeriitpastor Heino Lukk: „Kahjuks võib nii mõnigi inimene olla endaga rahul, ilma et ta elu oleks laitmatu.“
Pererubriigi tänavune kirjutaja Anne Vahtramäe, kes kirjutas abielusuhtest ja abiellumisel antud tõotusest, võtab oma seeria kokku mõtete ja võtetega, kuidas abielusuhet värskena hoida. Anne annab lugejaile kaasa korraliku nimekirja tegudest, mida oma abikaasale osutada võiks – igaühele tema enda loomuse ja maitse järgi.
Veel teinegi seeria jõuab aasta viimases ajakirjas lõpule – Ruth Lobjaka artiklisari lapse usulisest arengust on jõudnud kokkuvõtteni. Ruth on koostanud informatiivse tabeli lapse usulise arengu erinevate etappide kohta, kus on kirjas lapse ealised iseärasused ja vastavalt sellele ka tema vaimne, emotsionaalne ning vaimulik areng.
Ja ka Tiit Lukk võtab oma sarja „Heaolu paradoksaalsus“ kokku, kirjutades poolikutest tsitaatidest, mida armastatakse sotsiaalmeedias jagada. „Paraku on sotsiaalmeedia poolikuid või isegi vääriti tõlgendatavaid tsitaate täis,“ tõdeb Tiit ja kutsub üles „otsima üles raamatu „Tee Kristuse juurde“ ning veetma selle seltsis hingamispäeva pärastlõunaid“.
Terviserubriigis on vaatluse all ärevuse teema ja lastele mõeldud Silmateras uuritakse erinevaid linde. Detsembri ajakirjas on 91 lehekülge vaimulikke tekste, mis kutsuvad lugema nii koguduseliikmeid kui ka nende sõpru-tuttavaid. Ajakirja kaanehind on 5 eurot ning seda saab osta kohaliku koguduse kirjanduslauast.
Järgmine Meie Aeg ilmub 2026. aasta märtsis.
In English