Ma arvan, et lugeja nõustub sellega, et elame ühiskonnas, kus on välja kujunemas iseloomulik suund. Meie armas väike Eesti on viimasel ajal olnud suurte globaalsete mõjude meelevallas ning ühiskond on läbi elanud kiire muutuse. Muutuse on läbi teinud ka infotehnoloogia. Mäletan aega, kui oli raske ja vaevaline saada vajalikku infot, kuid nüüd on olukord hoopis teistsugune; pigem on tekkinud info üleküllus ja valikute paljusus on iseenesest stressitekitav. Jah, toimunud on muutus. Mida aga tähendab muutus meie adventkogudusele tervikuna? Ja kas me oleme muutuseks valmis? Sest iga muutus segab juba väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma käitumis- ja mõtlemisharjumusi. Carlyle Haynes kirjutab:”Evangeelium võib jõuda maailma äsja leiutatud kuulutusviisiga. Tema esitamiseks võib kasutada kõiki kiiresti muutuva tsivilisatsiooni saavutusi. Kuid tema tuumaks, auks ja väeks jääb ikkagi Jeesuse Kristuse pääsemistöö. ... Seepärast ärge kartke uusi meetodeid ega tegutsemisviise. Ainult olgem kindlad vanas evangeeliumis, õiges õpetuses, usus, mis on kord kõikidele antud… Me võime kiinduda sel määral “vanamoelisse ärkamisse”, et kui tuleb Jumala uus külastus vastuseks meie palvetele, siis me pole teadlikud sellest.” (Elav Evangeeliumikuulutus, lk 33)
Viimasel ajal on Eesti adventistide kogudused kindlasti märganud, et on toimunud (ja tõenäoliselt ka tulevikus toimuvad) mõningad ümberkorraldused meie liidu töös – on ju ka liidu peakoosolek tulekul. Seisame fakti ees, et põlvkondade vahetus on paratamatu ning see on ka oluline faktor otsuste taga, mida tehakse nüüd ja tulevikus. Vanema põlvkonna pastorid ja juhid on jõudnud verstapostini, kus ulatada teatepulk üle nooremale põlvkonnale. Seoses sellega vajame noori pühendunud mehi ja naisi, kes tunnevad Jumala kutset ning soovivad anda oma elu ning Jumala kingitud annid evangeeliumitöö edendamiseks meie väikeses armsas Eesti vabariigis ja miks mitte ka mujal maailmas. See on adventkoguduse elus suur muutus ning võib põhjustada pinget nii mõnelegi. Keegi on öelnud: “Suurte muutuste ajal on tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata.” Tegelikult, kui ma vaatan tagasi meie liidu juhatuse otsustele, siis just seda teed oleme läinud. Oleme jälginud protsesse, mis toimuvad ühiskonnas ja kogudustes liidu tasandil ning andnud ka aega, et mõningad küsimused leiaksid oma loomuliku lahenduse. Kuid samas ei ole võimalik konkreetseid otsuseid tegemata liikuda edasi ja planeerida tegevust muutuvas ühiskonnas.
Ülemaailmne praktika otsuste tegemisel
Ülemaailmses adventkoguduse organistasioonis on välja kujunenud vastav struktuur ja kord, mille järgi toimivad kõik kogudused ja liidud. Üldjuhul on meie kogudus osa suurest tervikust ning kavandades töö edasiviimist, peame arvestama, et meie mõtted sulavad ühte teiste mõtetega. Samuti on oluline, et iga kristlane, eriti Jumala riigi tööline, peaks tegema oma parima, säilitamaks koguduses rahu ja armastust. Teame ju, et "koguduse ühtsus on veenvaks tõendiks sellest, et Jumal on saatnud Jeesuse siia maailma Lunastajaks" (Tunnistused, vol 5, lk 620).
Adventliikumises on kinnitatud vastav kord, mille järgi tegutsevad liit ja kogudused. Peakoosolekul, iga kolme aasta tagant valitakse liidu juhtkond, kelle ülesandeks on juhtida evangeeliumitööd konkreetses piirkonnas. Juhatusele on antud õigus teha liidu igapäevase tegevusega seotud otsuseid ja tehinguid, kaasa arvatud võtta tööle ja töölt vabastada pastoreid ja teisi töötajaid ning anda ja ära võtta töölubasid.
Meie koguduse kord sätestab, et "pastoreid ja abipastoreid ei nimeta ega vali sellele ametikohale kogudus. Neid määrab kogudusse tööle liidu juhatus ning selliseid määramisi võib muuta igal ajal" (lk 145). See põhimõte kehtib ka kõikide liidutööliste suhtes: "vaimulikud, piiblitöölised, osakondade juhid jne – tegutsevad liidu juhatuse juhtimise all. Nad saavad oma volitused liidult ja on vastutavad liidu ees, mitte aga ühegi kohaliku koguduse ees selles liidus. Kogudused võivad paluda liidu tööliste teeneid või abi, saates sellised palved liidu esimehele, kuid ametissemääramise õigus on kõigil juhtudel vaid liidu juhatusel. Liidu juhatus võib määrata töölisi tegutsema teatud kogudustes ning kui see juhatus peab vajalikus neid vahetada, siis on tal õigus seda teha.
Seoses otsusega kutsuda tööline ära seniselt tööpõllult võib tööline või kogudus pöörduda liidu juhatuse poole palvega teda ära kuulata. Pärast olukorra hoolikat analüüsimist, pidades silmas kogu liidu vajadusi, tehakse vastav otsus. Kui peaks kujunema olukord, kus tööline keeldub koostööst liidu juhatusega ning ei tegutse kooskõlas selle otsustega, võib tema käitumist pidada allumatuseks ning vastavalt sellele asja edasi menetleda. Mingil juhul ei tohiks ta selliste otsuste pärast pöörduda abi saamiseks koguduse poole. Iga koguduse suhtes, kes toetab töölist sellises olukorras, võib liit rakendada distsiplinaarmeetmeid." (Koguduse kord lk 147)
Niisiis, kui liidu juhatus teeb otsuse, siis mõnikord arvatakse, et liit langetab otsuseid läbimõtlematult. Tahan öelda, et meie liidu juhatuse tööpraktika nendes küsimustes on olnud väga mõistlik: iga otsust on arutatud põhjalikult, konsulteerides kõikide osapooltega ning arvestades meie liidu evangeeliumitöö vajadusi. Otsused sünnivad palves ja Jumala tahte otsimise tulemusena. Alati ei ole võimalik rahuldada kõikide inimeste soove, kuid meie ühine eesmärk on armuevangeeliumi kuulutamine kogu meie riigis "tunnistuseks kõigile rahvastele".
Viimased muutused ning pastoritevahetus on tehtud ülalmainitud põhimõtetest lähtudes. Liidu juhatus arutas, kuidas paremini korraldada pastorite tööd nii, et oleks arvestatud ka koguduste vajadused. Me väga soovime, et koguduse ühtsus oleks veenvaks tõendiks selle kohta, mis on kirjas Johannese evangeeliumis: "Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate" (Jh 13:34).
In English