Liidu esimene terviselaager: "Seltskond on üle prahi!"

Augusti keskel, 14.–17. augustil oli Rõõmusaare laagrikeskuses Eesti liidu esimene terviselaager. Liidu tervisetöö juht Angelika Käsk ütles, et laagri mõte kasvas välja sellest, et kui iga kuu on Meie Ajas ja ajakirja kodulehel ilmunud terviseteemalisi artikleid, siis oli mõte aasta jooksul ka erinevaid üritusi teha. „Ja nii läkski mõte laagrini. Teema „Terviklik tervis“ sai valitud selle järgi, et selle aasta läbiv teema olidki need neli valdkonda: füüsiline, vaimne, vaimulik ja sotsiaalne tervis, nii et siis ühe hooaja lõpetuseks sobis hästi ka selleteemaline laager.“

Laager algas neljapäeval lõkkeõhtu ja sisseseadmise ning saunaga. Reede hommikul rääkis Merilin Peetson aja veetmisest Jumalaga ning enda kogemusele tuginedes kutsus ta kuulajaid üles piiblilugemise ja palvetamise rutiinist välja astuma, kui on tunne, et see rutiin ei toida enam ja ei vii vaimulikult edasi. Merilin esitas endale kolm küsimust, mida soovitas ka laagrilistele: kuidas kasutan isiklikku aega Jumala seltsis, kas olen järjepidev ja kas sellest ajast on ka kasu? Ta rääkis erinevatest Piibli lugemise ja palvetamise meetoditest, mille seast igaüks saab leida endale sobivamad või mida saab vaheldumisi kasutada. Kõige olulisemana pani Merilin kuulajaile südamele, et ükskõik mis viisi kasutatakse, kõige olulisem on Jumalat selles mitte unustada. „Kõige olulisem on, et me ei unustaks Jumalat, palvetamine ja Piibli lugemine ei ole lihtsalt enda harjumus, vaid see on suhe Jumalaga ja need on meie suhte alus; ja Jumal armastab meid.“

Reede jätkus õlgade tervise töötoaga, kus Pille Voogla esialgu rääkis, miks ja kuidas tekib õlavööndisse pinge ja lihasvalu, ning seejärel näitas harjutusi ja venitusi, millega igaüks end aidata saab. Pille rõhutas, et vaimne ja füüsiline tervis on omavahel seotud ja et me paneksime enda puhul tähele mõlemat.

Reede pärastlõuna oli taas füüsilise tervise päralt, kui Mall Kalmann rääkis füüsilise aktiivsuse olulisusest. Mall pikkis oma ettekandesse informatsiooni ülekaalulisuse ja tervisliku eluviisi kohta ning tuletas kuulajaile meelde, kui oluline on regulaarne füüsiline aktiivsus. „Keskmise intensiivsusega aeroobset treeningut vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega aeroobset treeningut 20 minutit päevas kolm päeva nädalas.“ Et oma harjumustes edu saavutada, andis Mall nõu valida tegevusi, mis on endale meeldivad, töötada välja treeningrutiin, teha trenni koos sõbraga ja edusammud kirja panna.

Päeva viimases otsas küpsetati Liina Kõrgendi juhendamisel odrakaraskit, mida siis õhtusöögil hea maitsta lasti.

Hingamispäeva hommik algas palvusega, nagu ka teised laagripäevad. Sellele järgnes Hele Kulbi jutlus, kus ta analüüsis tervise olemust Piiblis, ning piiblitund gruppides. Pärast lõunasöögijärgset jalutuskäiku rääkis Krõõt Lõbus sellest, kuidas kasvatada enda vastupidavust stressile. „Tavaline on see, et sa tunned negatiivset emotsiooni ja tuled siis normaalsele tasandile tagasi ja oled võimeline jälle otsuseid tegema. Aga mõnikord jääb inimene kinni skaala ülemisse otsa, kus on negatiivsed emotsioonid, nagu viha, ärevus või raev, või allapoole, kus on depressioon ja väsimus.“ Krõõt andis kuulajale kolm taktikat, kuidas end ülemise ja alumise otstest välja aidata. „Esimene on jälgimine – sa jälgid oma keha. Kui oled ärevuses, on lihased pinges. Aga kui õpid märkama enda positiivseid seisundeid, saad mõelda näiteks nii: mu lihased on pinges, aga süda on rahulik, järelikult ma ei ole pinges. Ja ärevus kaob.“ Teine ja kolmas vahend on ressursid ja maandamine. „Ressursid tähendab seda, et ma saan pingeseisundis meenutada inimesi, mälestusi, traditsioone, esemeid vms, mis annavad positiivseid tundeid. Siis märkad keha positiivset reaktsiooni sellele ressursile ja keha hakkab rahunema. Maandamine tähendab füüsilist kontakti millegagi. Kui on ärev olla ja tunned, et ressurssidest ei ole abi, siis näiteks hakkad katsuma midagi, näiteks puitu, keskendud sellele, missugune see on.“ Krõõt sõnas lõpetuseks, et me märkame kiiresti halbu asju, aga häid asju me ei märka. „Kui meil on hea olla, siis ärevusehetkel sellele tagasi mõtlemine võib aidata tähelepanu juhtida ja stressiolukorraga toime tulla.“

Pühapäeva hommikul rääkis Hanna-Liisa Schönberg enda kogemustele toetudes ja häid praktilisi nõuandeid jagades palve olulisusest ning erinevatest palvetamise ja Piibli lugemise viisidest. „Me saame vaadata üle oma prioriteedid ja Vaimu toidu tarbimise,“ ütles Hanna-Liisa ja pani südamele, et me ei hindaks oma vaimulikku kasvu, vaid otsiksime siiralt ja oleksime järjepidevad.

Laager lõppes lõunasöögi valmistamisega – seda toidukorda ei valmistanud laagri kokk Tiina Tilk, vaid see valmis kõigi laagriliste ühistöös Lidia Lõbusa juhendamisel. Valmis sai kolmekäiguline väga maitsev ja tervislik lõunasöök: smuuti, soe kinoasalat ja taimne jäätis.

Laager lõpetati suure tänupalveringiga. Angelika sõnas, et tema emotsioon kordaläinud laagrist on väga hea. „Kui see mõte tuli, et võiksime laagri teha, siis kõik inimesed, keda palusin midagi tegema, ütlesid jah. See oli nii võimas ja mõnus tunne – kui palju on inimesi, kes valdavad mingit teemat ja on valmis panustama!“ Angelika on nüüd aastajagu tervisetööd juhtinud ja sellele laagrile tagasi vaadates sõnas ta, et laagri vastu huvi on, laager läks kenasti korda ja oli tore, nii et järgmisel aastal võiks jälle midagi sellist teha. „Tore ja äge oli! Saime kasulikke nippe ja mõtteid. Ja on julgust järgmisel aastal jälle laager korraldada.“

Laagris osalenud Valdek vastas küsimusele, mis laagrit meenutama jääb: „Seltskond on üle prahi! See on kõige tähtsam.“ Valdeku abikaasa Galina on sama meelt: „Tunnen head meelt inimestega kohtumisest. Ja kõik teemad olid siin suurepärased.“ Krõõt lisas sellele, et vaimulikud töötoad olid hästi siirad ja oma kogemusel põhinevad. „Need jagatud nipid töötavad – mingite asjadega on mul endal kogemus ja ma tean, et need on tõsi, aga mõne teise kohta mõtlesin, et peaks ka seda proovima.“ Alice oli sama meelt, et töötoad olid väga head. „Väikese lapsega päris kõike ei kuule, aga korjasin siit ja sealt. Võibolla ma ei saa väikse lapse kõrvalt kõiki palvemeetodeid kasutada, aga väga palju saan ka.“

Kõik laagrilised mainisid kaht asja, mis eriliselt silma jäid: väga maitsvad toidud ja fantastilised noored inimesed. „Ma olen vaimustuses meie noortest, kes selliseid vägevaid ettekandeid tegid. Neilt on nii palju õppida ja sellest on nii hea meel,“ ütles Hele. Aili tõdes sama: „Noored on fantastilised. Mina tulen sellest ajast, kui oluline oli teooria, nüüd ma näen, mismoodi seda praktikasse panna. Ma olen omal ajal sellest ilma jäänud. Seda oli nii kosutav ja hea kuulata. Super!“ Irma-Meri oli sama meelt: „Kõik sõnavõtud olid mitte pealetükkivad, vaid sellised leebed, mis läksid hinge. Kõik oli rahulik, olen ise ärevuses, kuidagi ei rahune maha, just see rahu läks hinge.“ Elna lisas omalt poolt: „Tundsin hingelist ühtsust ja imestasin, et noored on juba nii kaugele jõudnud, nii kiiresti arenevad. Mulle meeldis väga Hele hingamispäevane jutlus. Vaimulik osa oli imehea.“

Laagri olulise osa moodustas ka laagrikeskuse õhkkond ja looduslik ümbrus. „Mulle meeldis väga see looduses olemine, saun, ujumine. Astud rutiinist välja, saad korraks hingata ja nautida tervet eksisteerimist ja head seltskonda,“ rääkis Krõõt.

Triin arvas, et terviselaagris on kõige paremini esindatud koguduse erinevad eagrupid beebidest kuni vanuriteni. „Ja kõik on võrdselt jaotunud, hästi mõnus koosolemine oli. Nii et kui keegi mõtleb, et terviselaager on ainult vanainimeste kogunemine, siis see ei ole nii. Tervis on oluline väikestele lastele ja vanadele – kõikidele.“