Venekeelse laagri teema oli "Mu Jumal on mu elu ja jõud"

Juuni viimasel nädalavahetusel, 28.–30. juunil toimus Rõõmusaare laagrikeskuses venekeelne laager, sel aastal kandis laager pealkirja „Mu Jumal on mu elu ja jõud“.

See oli järjestikku kolmas omataoline laager, kuid erinevalt eelmisest laagritest, mis olid Ida-Virumaal, saadi seekord kokku Kesk-Eestis ja laagri ühe korraldaja Aleksandr Tsugai sõnul oli hirm, et rahvast ei tule kokku nii palju kui varem. „Meie laagri eesmärk on kutsuda kokku võimalikult palju venekeelseid koguduseliikmeid. Seekord olid esindatud Tallinna kesklinna venekeelne kogudus, Pärli kogudus, Narva, Jõhvi ja Pärnu kogudus. Ka Lätist oli külalisi. Üks ristitav oligi Lätist, teine oli 26-aastane noormees Jõhvist,“ rääkis Aleksandr.

Laager algas reedel vaimuliku mõtisklusega. „Sel aastal me ei kutsunud laagrisse kõnelema pastorit ei enda seast ega ka välismaalt, vaid palusime koguduseliikmetele võtta vaimulik osa enda peale. Meil ei olnud jutlust sellisel viisil, nagu oleme harjunud kuulama, vaid inimesed jagasid tunnustusi ja kogemusi,“ rääkis Aleksandr ja lisas, et see ka õnnestus. Vaimuliku osa rääkimine tundub Aleksandri sõnul paljudele keeruline, aga laagri motost lähtudes oli oluline, et kõik saaksid tunda, et Jumal hoiab meid ja julgustab meid. „On oluline, et see sõnum ei kõlaks ainult pastori suust, kes seda nädalast nädalasse räägib, vaid et see sõnum läheks isiklikule tasandile. See on iga inimese teekond.“

Hingamispäeval jagas Sõna Läti külaline, kes on oma koguduses kogudusevanem. Õhtupoole osutus ka sel aastal väga populaarseks päeva jooksul kasti poetatud küsimustele vastamine. Küsimustele vastajaid oli viis: David Nõmmik, Aleksandr Glamozdinov, Ruslan Karlov, Aleksandr Tsugai ja külaline Lätist, Talivaldis Vilnis. Küsimuste karp avatu mõni aeg enne vastamist ja küsimused jagati viie vastaja vahel ära. Aleksandr rääkis aastast aastasse on küsimused erinevad. „Näiteks oli küsimus, kas hingamispäeval võiks käia restoranis söömas ja Piiblit on huumorit ja millega tegeleb pastor nädala sees. Oli ka teoloogilisemaid küsimusi, näiteks, et miks laseb Jumal patul nii kaua valitseda. Täitsa huvitavad küsimused olid, igale vastajale jagus 3–4 küsimust,“ rääkis Aleksandr.

Lisaks sellele küsimustele vastamisele kujunes teiseks laagri meeldejäävaks osaks kaaskristlaste tunnistuste kuulamine. „Mõned valmistasid oma tunnistused ette, mõned rääkisid ilma ettevalmistuseta. See oli väga soe ja siiras usu jagamine,“ ütles Aleksandr.

Venekeelne laager oli esimene, mis toimus Rõõmusaarel nii, et kasutusel olid uued kämpingud. „Väga paljudel oli hea meel, et ei pea telgis ööbima, kõik ei ole telkimise fännid,“ ütles Aleksandr ja lisas tänusõnad laagripaiga ettevalmistajatele. „Täname liitu kämpingute eest, mille jaoks nõukogus raha eraldati. Sinna läksid suured summad, aga ma arvan, et see oli õige otsus. Tänu Rõõmusaare laagri komisjonile, kes viimased päevad enne laagrit muretsesid, et kämpingud valmis saaksid. Ja tänu neile, kes käisid suvealguse üritusel, et muru oli niidetud ja telgid püsti. Korraldajatena nautisime seda, nii mõnus oli kohale tulla, enamus asju oli ette valmistatud.“

Aleksandr väljendas tänu ka laagri kaaskorraldajatele, kes panustasid tublisti aega ja energiat, ilma nendeta ei oleks see tehtav olnud. Ma panen nüüd, kui oleme kolm aastat laagrit teinud, tähele, et kui tegeled korraldusega, siis ei jää palju aega programmi jälgimiseks. Üksi ei õnnestu sellist asja korraldada, inimeste panus on väga oluline.“