5. mail jõudis lõpuni veebruaris alanud kolmeosaline hingamispäevakooli õpetajate koolitus, mida viis läbi Anne Vahtramäe.
Koolitus kandis küll pealkirja „Mis? Miks? Kuidas?“, kuid Anne ütles, et küsimused ei olnud nii üheselt kolme koolituskorra peale ära jagatud. „Pigem oli niinoodi, et alguses rääkisime, mis ja miks – rääkisime hingamispäevakooli ülesandest,“ sõnas Anne ja lisas, et hingamispäevakool ei ole midagi, mis on jumalateenistuse ees või järel, vaid see on üks osa jumalateenistusest. Samuti oli kõne all hingamispäevakooli õpetajale seatud standard. „See on tegelikult suur väljakutse. Rääkisime sellest, mismoodi pedagoogikast lähtudes täiskasvanut õpetada ja mismoodi see võiks õppetüki ülesehituse ja käsitluse juures abiks olla.“
Aastate eest jäeti Tartu koguduses sellisel moel õppetüki eeltund, mida nimetati ka üheksaseks tunniks, ära ning selle asemel võeti eesmärgiks hingamispäevakooli õpetajate ringis arutada hingamispäevakooli kui sellise teemadel. „Lõpetasime selle, et räägime läbi samad teemad, mis tulevad tunnis. Selle asemel tekitasime Toomasega (Lukk, toim) üks kord kuus sellise tunni, kus andsime väikeseid abivahendeid. See materjal oli mul olemas ja selle põhjal julgesin Helele välja pakkuda koolituse. Kui nüüd hakkasin neid materjale üle vaatama, tuli midagi juurde ja ka ümber teha,“ kirjeldas Anne koolituse algatamise protsessi.
Oma materjalides tugines Anne kirjandusele. „Oli pedagoogikaalast materjali ja hingamispäevakooli materjalid on paljus võetud peakonverentsi hingamispäevakooli lehelt. Näited on minu elu näited.“ Selle kohta, mida Anne enda jaoks uuesti või päris esimest korda avastas, vastas ta, et päris uusi asju ei tabanud, küll aga pani selle koolituse läbiviimine mõtlema taas selle peale, et oleme hingamispäevakoolis ruumi ja aja surve all ja me ei saa paljusid metoodikaid kasutada. „Ei saa teha paaristööd ega grupitööd, ei saa kasutada visuaalset materjali, rääkimata video vaatamisest. Me oleme kitsikuses metoodika muutmisega – see on asi, mis hakkab mind ennast mingiks ajaks distsiplineerima. Kuidas saame muuta hingamispäevakooli vastuvõetavamaks nendele, kes õpivad nägemise või kuulmise kaudu või kes tahavad praktilist ülesannet? Need asjad panid mind ennast uuesti mõtlema ja äratasid üles.“ Samuti mainis Anne, et sageli me olude sunnil ei saa või ei oskagi kastist välja mõelda, on palju monoloogi ja teised peavad lihtsalt kuulama – see on igav. „Innustan kasutama avatud küsimusi, rohkem arutlema ja rohkem püüdma aru saada, mismoodi me millestki mõtleme. Neid usulises mõttes korrektseid vastuseid oskavad kõik anda, aga see ei ole tunni eesmärk. Eesmärk on usus kasvada ja et toimuks õppimise protsess, ja õppimine toimub siis, kui meie teadmises ja käitumises toimub muutus.“
Hingamispäevakooli tööharu juht Hele Kulp sõnas, et tunneb koolituse kordaminekust suurt rõõmu. „Väga tore, et inimesed olid huvitatud ja tänulikud. Jumal juhatas selle koolituse toimumist,“ ütles Hele. Ta ise läbis samuti selle koolituse ja sõnas, et jäi seekord mõtlema sellele, mida Anne oskas ka ilusasti selgitada, et ühe nädala kogu materjal ei ole mõeldud tunnis läbivõtmiseks. „Iga päev on sinna midagi sellepärast antud, et me iga päev selle teema peale mõtleksime, aga et seda kõike ühe hingamispäevakooli tunni sees läbi hekseldada – see ei ole eesmärk. Me peaksime võtma ühe teema ja seda avama. See oli mulle abiks.“
Sel poolaastal on Hele eestvedamisel olnud kolm koolitust: jutlustamise koolitus, nähtamatu ja nähtava maailma seoste koolitus ja nüüd hingamispäevakooli õpetajate koolitus. Neile tagasi vaadates sõnab Hele, et kõik on korda läinud. Eriti tõstis ta esile veebruaris toimunud nähtava ja nähtamatu maailma koolitust. „See nähtamatu maailma tunnetamine on protsess,“ sõnas Hele ja ütles, et pärast koolitust oli tal tunne, et ei soovi veel selle protsessi lõppemist. „Vahel on väga inspireerivad koolitused, sa lähed ülestõstetuna ära ja paari nädalaga käib kõik maha. Mina tunnetasin, et ma ei taha, et see nii juhtuks, vaid et me elaksime ja toetaksime seda omavahel kokku saades.“
Nii saavadki sellel koolitusel käinud kord kuus veebi vahendusel kokku ja viimasel korral osales ka koolituse läbiviija Belinda É. Samari. „Jagame oma mõtteid. Belinda palus igaühel öelda ühe sõna, mis iseloomustab seda teekonda, millel oleme. Seda oli huvitav kuulata, et missugused märksõnad kellelgi on ja see andis tuge,“ rääkis Hele.
In English