Seekord toimus rajaleidjate camporee Ungaris, nelja aasta pärast Eestis
Avaldatud 8.8.2023
Kui Eestis toimuvad rajaleidjate (lastele 10–15) laagrid igal suvel ja nüüd on kolmel suvel korraldatud eraldi ka askeldajate (kuni 10aastased) laager, siis Trans-Euroopa divisjoni rajaleidjate laager ehk camporee toimub iga nelja aasta tagant. Sel korral oli camporee Ungaris Soproni linnas ning Eestist osales seal 57 inimest. Seekordse laagri teema oli „Count me in“ (arvesta minuga, kaasa mind).
Eesti grupp reisis Ungarisse esmaspäeval, 24. juulil, camporee avati teisipäeva, 25. juuli õhtul. Teisipäeva päeval seati üles laagripaiku – igal osalenud riigil, mida oli kokku 26, oli oma laagripaik, kuhu tuli ehitada oma laagrimööbel, köök, söögiruum, püstitada telgid ja rajada lõkkease. Avatseremoonial kõneles ülemaailmse adventkoguduse noortejuht Busi Khumalo, kes rääkis viie leiva ja kahe kalaga poisist.
Nii nagu rajaleidjate laagris ikka, algas päev hommikvõimlemise – camporee’l harjutati rajaleidjate marsisamme – ja hommikupalvusega – neid juhatasid Jaanus-Janari Kogerman ja Ivo Käsk. Laagri teisel päeval oli kavas märkide vahetamine. Iga rajaleidja sai oma laagris teatud hulga märke – Eesti rajaleidjad said viis märki, mis tuli vahetada teiste riikide märkide vastu. Kuid märkide vahetamise taga oli eesmärk tutvuda ja üksteisega suhelda, nii anti teele kaasa ka mõned küsimused, mille abil tuttavamaks saada (lisaks nime ja päritolu riigi teadasaamisele): mis aastal tõlgiti Piibel sinu keelde, kes on sinu riigi kõige tuntum valitseja. Kahe tunni jooksul said kõik 2500 laagrilist vahetada endale enim meeldinud rinnamärke ning tutvuda erinevast rahvusest inimestega. Kolmapäeva õhtul astus esimest korda lavale ka laagri peakõneleja, Inglismaalt pärit, kuid praegu piiblitöölisena Norras töötav Adam Hazel, kes võlus oma lihtsate ja näidetega varustatud sõnumitega nii väikseid kui ka suuri.
Neljapäeval, reedel, pühapäeval ja esmaspäeval said kõik rajaleidjad valida endale meeldivate töötubade vahel – paljudes sai teha endale ka märke, mis hiljem kinnitatakse rajaleidja lindile. Õhtused tegevused olid taas sellised, mis innustasid suhtlema. Neljapäeva õhtul oli tänavatoidu festival – iga riigi laagris valmistati erinevaid suupisteid, mida siis müüdi ja osteti. Eesti laagrist sai osta käsitööjäätist, mis valmis Rein Kaaseni osava töö tulemusena otse ostja silme ees. Oli väga ilus ja soe suveõhtu täis suhtlemist ja erinevaid maitseelamusi. Reede õhtul oli õhtuse jumalateenistuse ajal ristimine, mil 16 noort inimest otsustas enda elu Jumalale anda, nende seas kaks noormeest, kellele ka eestlased käisid õnne soovimas – meie emeriitpastori Heino Luku pojapojad, kes elavad Inglismaal.
Laupäeva õhtul oli laagrilõkke aeg, kuid mitte nii, et iga riigi laager tegi oma lõket, vaid käidi üksteise laagrites külas. Eesti rajaleidjad olid kutsutud soomlaste lõkkeõhtule, kus meid ootas popcorn ja koos laulmine ja väga toredad pantomiimid. Pühapäeva õhtul oli rahvusvaheline programm – kõik riigid, kes seda soovisid, said suurel laval ennast tutvustada kas laulu, mängu või sõnalise osaga. Esmaspäeva päeval oli turupäev – müüdi nii suupisteid, karastusjooke, võistluseid, käsitööd ja mida kõike veel. Kogu tulu – 12 000 eurot – läheb Ukraina rajaleidjate töö toetamiseks. Camporee’l osales ka suur hulk ukraina rajaleidjaid.
Kolmapäevane teenistus
Camporee on laager täis siginat-saginat, erinevaid töötubasid, uusi tutvusi, huvitavaid tegevusi ja innustavaid vaimulikke sõnumeid. Allpool mõned muljed.
Krõõt (esimest korda camporee’l, Balti uniooni noortejuhina korraldusmeeskonna liige)
Mulle meeldisid õhtused teenistused, Adam rääkis lapsepäraselt, lihtsas keeles, väga illustreerivalt ja tal olid väga olulised sõnumid. Mulle meeldis eriti see, kuidas ta näitas, missugune on kvaliteetne piibliuurimine.
Meeldis koos Jumala ülistamine, see tekitas sügava ühtsuse tunde ja mõistmise, et sa oled koos teiste kristlastega ja ülistad Jumalat. Loomulikult on tore näha erinevaid riike, rääkida inimestega, kellega muidu kokku ei saa.
Camporee’l on väga-väga palju toredat. Kui sa näed, et lapsed naudivad seda täiel rinnal ja nad ei taha sealt ära minna, siis see on väärt pingutust ja väsimust.
See oli igatpidi uus kogemus. Uniooni noortejuhina käisin igapäevastel koosolekutel, kus anti infot, et riikidel oleks kõik vajaminev olemas ja et divisjon saaks neile öelda edasi kõik olulise. Uniooni meeskonnad ongi seal selleks, et aidata infot edastada.
Epp (teine camporee)
Muljed on positiivsed. Esimesel päeval oli palju siginat-saginat, siis võttis laager hoo sisse. Märgi töötoad olid toredad. Õhtune laulmine oli tore, muusika oli tore.
Mulle meeldisid igasugused juhtumid. Näiteks on mul lemmik rajaleidjate pusa, mis ma eelmiselt camporee’lt sain, see on mu kõige kantum pusa. Aga rajaleidjate logo oli väga kulunud. Ma leidsin siin sellesama telgi üles, kus see oli eelmine kord tehtud ja seal see mees ütles, et ta saab selle peaaegu perfektselt ära parandada ja tegigi seda! Ma olin nii õnnelik, see oli päeva tipphetk! Meeldis laagrimööbli tegemine ja et kogu aeg oli midagi teha.
Adam rääkis väga-väga hästi. Oli näha, et ta on väga orienteeritud noortele. Ta rõhutas igal õhtul oma peamist sõnumit, et see võimalikult lihtsalt kohale jõuaks. Mulle meeldis, et ta tõi lugusid enda elust sisse, temaga oli kerge suhestuda.
Riikide tutvustusõhtu oli väga tore. See laager oli suve tipphetk, ma teadsin, et sellest tuleb seiklus ja seikluseks see sai.
Gustav (esimest korda camporee’l)
Mulle täiega meeldis, üks mu lemmikutest laagritest. Meeldis kõikide välismaalastega rääkida, meeldis märke koguda, mongoollased olid ägedad ja lahked. Tegin särgi värvimise märgi ja ADRA märgi, sotsiaalmeedia märgi. Osad märgid on varasematest rajaleidjate laagritest olemas. Iga õhtu teenistus oli hea. Adami jutud mulle täiega meeldisid. Meeldis, kui ta meile sööma tuli, sai rääkida temaga.
Aiki (esimest korda camporee’l)
Mulle meeldis märkide vahetamine. Tavaliselt ei lähe niisama inimese juurde, aga nüüd sai peatuda, sai rääkida, küsida, mis maalt ta on. Mõnega läks pikemaks jutuks. Kerge hasart tuli sisse, pärast on äge vaadata neid märke.
Ristimine oli laagri tipphetk, see oli lummav, kui noored inimesed seal laval olid ja ristitud said. Igas päevas oli midagi, kogu aeg toimus midagi. Tänavatoidu festival oli ka tore, sai sumedas öös ühe lõhna juurest teise juurde jalutada.
Karin (esimest korda camporee’l)
Mulle meeldisid väga-väga õhtused teenistused. Vaimustav oli see, kuidas Adam kõneles noortele, tema kõned olid visuaalsed, selged, ta kordas mõtet ja kaasas publikut. Esimesel õhtul olin täiesti vaimustuses, ta hoidis taset üleval terve laagri jooksul.
Meeldis ka muusika, see, et laagri jooksul nägid, kuidas erinevatest kultuuridest inimesed Jumalat ülistavad. Me oleme erinevad ja meil on erinev viis seda teha, aga me teenime sama Jumalat. See andis teise vaate. Kõik tegevused soodustasid suhtlemist: märkide vahetamine, taanlaste organiseeritud aardejaht, tänavatoidufestival oli väga vinge.
Riti Ly (neljas camporee)
Ma ei ole vist kunagi käinud laagris, kus ilm niipalju ühe lühikese laagri jooksul muutuks. See asukoht oli väga põnev. Seekord oli mul vaja muid asju rohkem teha, niiväga ei osalenud töötubades. Kokkuvõttes oli tore ja tundus, et lapsed jäid ka väga rahule – kõigile oli midagi. Camporee’del ei teki niisama istumist.
Mulle väga meeldis, kui lihtsasti õhtuste teenistuste sõnumid olid sõnastatud, ja lihtsa struktuuriga, et need võiksid olla lihtsasti arusaadavad lastele, kes on just rajaleidjate vanuses.
Järgmine camporee on aastal 2027 ja see toimub Eestis. Seetõttu tutvustasid eestlased laagri lõputseremoonial, 31. juulil oma maad ja kultuuri ja loodust. Kuna nii suure laagri korraldamine nõuab palju ettevalmistustöid ja vabatahtlikke, siis võiksime kõik 2027. aasta suve teisel poolel sellega arvestada.
Krõõt ütles, et ükskõik mis rollis või positsioonis ta on, „loomulikult tuleb käed külge lüüa, aidata, teha ja olla. See on väga suur ettevõtmine, aga imeline ettevõtmine. Korraldamine on omaette seiklus ja Jumalat teenimine viisil, mida muidu ei saa kogeda. Nelja aasta pärast tuleme kõik kokku ja loome ühe võrratu camporee!“ Epp lisas, et „nelja aasta pärast tuleb korraldamist ja osalemist jagada“. Gustav, kes on nelja aasta pärast 16-aastane, ütles: „Täiega ootan juba Eestis laagrit nelja aasta pärast!“ Karin ja Aiki, kes seekord olid laagris oma laste saatjatena, ütlesid, et loomulikult tuleb nelja aasta pärast käised üles käärida ja kaasa aidata. „Nelja aasta pärast tuleb ikka appi tulla. Me teeme seda noorte pärast, aga endal on ka tore,“ sõnas Karin. Riti-Ly ütles, et eestlased on laagerdaja rahvas ja saab kõigega hakkama. „See tundub väga lahe, et camporee on nelja aasta pärast Eestis. Minu jaoks teeb asja lahedamaks see, et olen mitmel camporee’l käinud ja on mingid asjad, mis jäävad silma, et kui ise teeks, siis teeks küll teisiti. Nüüd on võimalus üritada tehagi teisiti ja proovida, kas see, mis meie arvates töötaks, päriselt ka töötab. Tore on teha teistele nii suurt rõõmu, nagu varasemad camporee’d on minule teinud. Kui viimasel õhtul on hulk lapsi, kes ütlevad, et mina ei taha ära minna – sellist emotsiooni pakkuda tundub väga tore.“
In English