Tänavuses tüdrukute laagris keskenduti jälgedele

Juuni viimastel ja juuli esimestel päevadel oli Tääksis tüdrukute laager, mis seekord kandis pealkirja „Jäljed“. Teemat avati niimoodi, et otsiti meid ümbritsevast Jumala jälgi. Sel teemal jagas oma mõtteid Krõõt Lõbus, kes neljapäeva hommikul rääkis Jumala jälgedest looduses, mis Ta meile on jätnud. Reedel uuriti koos, kuidas meie kui inimesed oleme Jumala jäljed, loodud Tema näo järgi. Hingamispäeval oli teemaks prohvetikuulutused kui jälg sellest, mis on ees ja Jumala häälest.

Laagrisse koguneti kolmapäeval, 28. juunil, õhtul olid kavas mängud, mida vedas laagri korraldaja, liidu lastetöö juht Aiki Pärna. Seekord oli laagris rekordarv lapsi – 48 last, nii et koos vanematega sai laagrilisi pea 80.

Pärast hommikupalvust igal hommikul hakkasid töötoad. Neljapäeval said lapsed Kaile Tuvi juhendamisel, lõuendile maalida. „Mõte oli selline, et iga laps tegi lõuendile oma jala- või käejälje ning maalis sellest edasi midagi, kuhu fantaasia viis – kes tegi kaelkirjaku, kes luige, oli liblikaid ja linde,“ rääkis Aiki. Pärast jätkati kujutava kunstiga, kui Kaile selgitas, kuidas teha fotot, ning siis mindi loodusesse fotojahile. „Otsiti Jumala imesid looduses, neid jälgi, mille Jumal on loodusesse jätnud,“ ütles Aiki.

Pärast töötubasid harjutati reedeõhtuseks kontserdiks ning siis oli lõkkeõhtu. Seekord kutsuti lõkkeõhtul inimesi jagama oma tunnistusi Jumalast. „See oli vahva – olid päris lood elust, sellest, kuidas Jumal tegutseb ja kuidas me Teda näeme,“ rääkis Aiki. Kolmapäeva õhtul rääkis Krõõt, neljapäeva õhtul Aiki ise, reede õhtul Külli ja laupäeva õhtul Merle. „Laupäeva õhtul küsisin, kas keegi tahab veel rääkida ja neid inimesi ikka jagus, kes seda soovisid,“ oli Aiki rõõmus tunnistuste rohkuse üle.

Reedel moodustati lastest mitu gruppi ja kordamööda käidi Olustvere savikojas, valmistati Külli juhendamisel huulepalsamit või meisterdati Kaile juhendamisel erinevaid pille. Reedel oli oluline osa ka valmistumine õhtuseks kontserdiks, mis toimus Veski laval. „Kontsert läks meil väga hästi,“ sõnas Aiki, „kõik laulsid julgesti.“

Hingamispäeval oli kavas Krõõda jutlus ning lastetunnid, mida vedasid Mariliis ja Annika. Pärast lõunat mindi üheskoos Parika rappa. „Lapsed said omavahel nii headeks sõpradeks, et vabal ajal organiseerisid ise endale mänge. Emotsioon laagri osas on ikka hea, meil oli hästi sõbralik õhkkond,“ rääkis Aiki. „Täiesti võõrad lapsed, kes enne üksteist ei tundnud, said omavahel nii lühikese ajaga headeks sõpradeks.“ Madis lisas, et põnev oli, et laulud, mida tundides lauldi, jäid lastele meelde ja nad laulsid neid pärast kiigel, autosõidul ja rabas käigul. „Lapsed, kes ei ole varem kogudusega seotud, laulsid kaasa ja olid hingega asja juures.“

Aiki tundis laagri kordaminekust suurt rõõmu. „Aitäh kogu meeskonnale! Kõik tegid oma osa hästi ja sujuvalt. Nii tore on koos teha! Järgmiseks laagriks tuli juba pakkumisi, kes tahaks midagi teha ja kaasa aidata. Tänu Taevaisale, et ilm oli ilus. Ilm oli hoitud täpselt õigeteks aegadeks – laupäeva hommikul, kui oli teenistus, sadas vihma, me olime siis telgis. Kui teenistus lõppes, ei tulnud enam piiskagi, nii ka õhtusel kontserdil.“