7.–8. märtsil toimus Montenegros Trans-Euroopa divisjoni kommunikatsiooniosakonna juhtide nõupidamine. Sissejuhatuse tegi divisjoni kommunikatsiooniosakonna juht David Neal, kes tõi välja kolm olulist punkti, mis võiks olla kommunikatsioonitöö eesmärkideks igas riigis. Esiteks jagada armastust, suhtuda inimesse kui tervikusse, teiseks kasvatada eluaegseid jüngreid, kaasates kõiki põlvkondi ning kolmandaks paljundada kristlikke kogukondi. Koosolekul osales ka peakonverentsi kommunikatsioonitöö direktor Williams Costa Jr, kes keskendus oma sõnumis küsimusele, milleks me vajame kommunikatsiooni. Kas perekond jääb ellu, kui selle liikmed ei suhtle omavahel? Kas kogudus jääb ellu, kui selle liikmed ei suhtle omavahel? Kui kogudus ei suhtle pastoriga ja pastor kogudusega? Koroonaaeg muutis palju meie kirikutes. Kommunikatsioon muutus ülitähtsaks, pidi hakkama kasutama uusi suhtluskanaleid. Jumalateenistusi pidi hakkama salvestama, pidi leidma mooduseid, kuidas koguduse liikmed saaksid omavahel suhelda, kui kokkusaamine oli keelatud. Kommunikatsioon sai ülitähtsaks ning sellest sündis ka peakonverentsi ja kogu maailma adventjuhtimise struktuuri uus osakond. Peakonverentsi ülesandeks on jagada ideid ja tööriistu kommunikatsioonitöö edendamiseks ja parandamiseks. Samuti andis Costa ülevaate ANNi (Adventist News Network) tööst. Ta pani südamele jagada oma riigis toimuvatest huvitavatest projektidest lugusid kogu maailmaga. Ükski lugu pole liiga väike, kui see puudutab inimeste südant. ANN uudiseid saab jälgida neljas keeles lehel adventist.news.
Inter-Euroopa divisjoni kommunikatsioonijuht Paulo Macedo rääkis oma ettekandes, kuidas juhtida kriisi ja tõi välja erinevaid aspekte ja tööriistu kriisiga tegelemiseks.
Samuti tutvustati nõupidamisel erinevaid misjoniprojektide rahastusvõimalusi. Selle kohta saab lähemalt lugeda lehelt sda.ee/projektiderahastus.
Oma tööst andsid ülevaate Iirimaa, Soome, Rootsi ja Norra esindajad ning lühidalt anti TED-i poolt ülevaade ka misjoniprojekti Christ for Europe raames korraldatavate projektide kohta.
Oluliseks uuenduseks on see, et divisjon on välja andnud kommunikatsiooni- ja meediatöö juhendi, millega saab tutvuda aadressil sda.ee/meediajuhis.
Krõõt Lõbus: noorte- ja rajaleidjate töö nõupidamisest
Trans-Euroopa divisjoni noorte- ja rajaleidjatetöö juhtide koosolekud toimusid 6.–8. märtsil. Koosolekutel osales ka Peakonverentsi noortetöö juht Busi Khumalo, kes mõtles meiega kaasa kui arutlesime üledivisjoni olevaid väljakutseid. Vaimulikku inspiratsiooni jagas ka Anthony Fuller, kes julgustas meid andma mured ja väljakutsed palves Jumala kätte ning laskma Jumalal võidelda meie lahinguid. Kõige olulisem teema noortetöö koosolekul oli teismelistetöö temaatika tõstatamine ja üleskutse peakonverentsile luua noorte alavaldkond teismelistele, kes alles lähenevad Jumalale ja usule. Sotsiaalne kõrghetk oli noorte- ja rajaleidjatetöö ühine väljasõit Montenegros, mis andis juhtidele võimaluse jagada rõõme ja muresid, toetada üksteist ning luua sõprusi väljapool töökeskkonda.
Ivo Käsk: avalike suhete ja usuvabaduse osakonna ning pastorite ühenduse nõupidamisest
Minu jaoks oli nõupidamisel kõige parem uudis seotud usuvabaduseorganisatsiooniga IRLA (International Religious Liberty Association), mille tegevuses mängib põhirolli adventkogudus. IRLA esindused on hetkel Euroopas ainult Inter-Euroopa divisjoni riikides, kuid mitte meie divisjonis seetõttu oli nõupidamisele kutsutud IRLA Euroopa tööharu juht Paulo Macedo. Plaan on laieneda Trans-Euroopa divisjoni ning see leidis nõupidamisel ka heakskiidu, et igas divisjoni riigis võiks olla selle organisatsiooni esindus, mis tegeleks konkreetselt usuvabaduse teemadega ja selle teadvustamise ja jälgimisega.
Pastorite ühenduse koosolekult kõige kõnekamad olid Pavel Goia kõned ja lood, kus ta rääkis Pühast Vaimust, selle pärast palvetamisest ja selle olulisusest praeguse aja maailmas.
Aiki Pärna: lastetöö osakonna nõupidamisest
TEDi tööharujuhtide kokkusaamine oli minu esimene kokkupuude sellelaadse nõupidamisega. Kogunesid erinevate maade esindajad, kes teevad sama tööd vastavalt enda võimetele ja andidele.
Esimesel päeval palus naiste-, laste- ja peretöö juht Karen Holford moodustada 3–5-liikmelised grupid ning andis võimaluse jagada oma rõõme, raskusi ja ootusi tulevikuks. Arutelude ja jagamise kaudu said grupiliikmed omavahel tuttavamaks ning leidsid kaasteelistega sarnaseid, kuid ka erinevaid rõõme ja väljakutseid. Minu jaoks oli nende mitmete grupitööde põhiline väärtus mitte ehk niivõrd murede ja õnnestumistega samastumine, vaid pigem inimestega tutvumine. Nüüd on mul võimalus nendega rohkem vahetumalt suhelda – lisaks nende inimeste nimedele on olemas ka nägu ja persoon, kellega ideid vahetada.
Karen jagas mõtteid programmist „Flourish". See on praktiliste ideede kogum, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad hoolitseda oma emotsionaalse heaolu eest. Kel huvi, võib külastada linki https://ted.adventist.org/family/flourish/. Samuti rääkis ta lähemalt jumalateenistusest, kus on arvestatud kõikide vanusegruppidega. Hiljem tuli grupil ka vastava teenistuse kava paika panna. Oli huvitav näha, kuidas erinevad ideed vahvaks teenistuseks kokku said.
Viimaks rääkis Karen lähemalt laste hingamispäevakooli uutest õppematerjalidest „Alive in Jesus“, mis on hetkel pilootprojektina testimisel erinevates kogudustes üle maailma. Trans-Euroopa divisjoni kuuluvad kogudused on siiani rahul, seega on lootust, et materjal on hea. Eestisse peaksid esimesed materjalid tõlkimiseks jõudma selle aasta lõpuks. Mina olen igal juhul põnevil. Kel huvi, võib vaadata https://pilot.aliveinjesus.info/.
Andres Ploompuu: pastorite ühenduse nõupidamisest
Nõupidamise kahe päeva jooksul võtsid sõna Kayle de Waal, Patrick Johnson, Stephen Currow ja Pavel Goia. Minu jaoks olid kõige meeldejäävamad Newbold Kolledži praeguse rektori Stephen Currow ja Peakonverentsi pastorite ühenduse asepresidendi Pavel Goia etteasted. S. Currow tegi meile kokkuvõtte uuringust, mis käsitles meie divisjonis hetkel töötavate pastorite vanuselist jaotust. See uurimus tõi selgelt päevavalgele karjuva vajaduse rohkem kui 100 uue pastori järele järgmise kümne aasta jooksul meie divisjonis. Kuid tuleb aru saada, et ka nende pastorite koolitamine võtab täna aega vähemalt viis aastat. Steve võttis oma pöördumise kokku sõnadega, „olen sügavalt mures“, ning julgustas kõiki andma oma parima, et julgustada noori pastori ametit õppima.
Kuid pastorite ühenduse sekretäridele mõeldud koolituse peakõnelejaks võis siiski pidada Pavel Goiat, kes rääkis meile väga entusiastlikult, mida tähendab „palvetada lakkamata“. Tema ettekandeid rikastasid lõputud jutustused, tunnistused ja kogemused palve väest. Pavel pani kõigile kohalolnutele südamele palvetada lakkamata Püha Vaimu väljavalamise pärast. Ning ta rõhutas paljude lugude kaudu seda, et me ei tüdineks, väsiks, loobuks palvetamast. Ta oli veendunud, et meie kogudused ei kasva Euroopas just sellepärast, et me teeme liiga palju omast jõust ning leiame liiga vähe aega selleks, et paluda Püha Vaimu juhtimist. Pavel Goia on välja andnud ka mitmeid raamatuid, mida on tasuta jagatud ka kõikidele meie pastoritele (Näiteks In the Spirit and Power). Soovitan lugeda.
Kokkuvõtteks saan öelda, et Montenegros toimunud nõupidamisel oli tunda Jumala ligiolu ja õnnistust ning ka mina lahkusin sealt tänulikuna.
Aleksandr Tsugai: misjonitöö nõupidamisest
Adventmisjoni programm toimus kahel päeval. Seda viis läbi Trans-Euroopa divisjoni misjoni tööharu juht Anthony WagenerSmith. Nagu Anthony ise alguses ütles, mõlema päeva eesmärk oli tekkitada diskussioon kõigi osalejate vahel, tutvustada erinevaid ideid misjonitöös ja jagada uudiseid. Kahe päeva jooksul sai palju tähelepanu pööratud uute koguduste rajamise teemale, kuna see on paljudes riikides ennast tõestanud kui efektiivne misjonitöö tugevdamise viis. Koguduserajamine toob suure hulga koguduseliikmetest aktiivselt teenima kohalikus koguduses ja osalema misjonitöös. Statistika ütleb, et
noored kogudused kasvavad kiiremini. Samuti räägiti vajadusest leida inimesi, kes oleksid kogu aeg pühendunud misjonitööle ja koguduse kasvule. Üheks võimaluseks sellise ressursi leidmiseks pakuti vabastada pastoreid, et need pastorid, keda Jumal on õnnistanud erilise evangeelse anniga, saaksid pühendada rohkem aega misjonitööle. Pastoraalset ressurssi oleks võimalik vabastada tänu kogudusevanemate aktiivsele osalemisele kohaliku koguduse juhtimises.
Anthony jagas oma kogemust Florida liidust, kus nad strateegiliselt liikusid kogudusevanemate kaasamise suunas kohaliku koguduse juhtimisel. Kogudusevanematest pastorite puhul nad kasutasid terminit Volunteer Lay Pastor. Anthony samas ütles, et see ei pruugi olla kõige parem termin ja ta toob selle lihtsalt näideks. Florida liidus kogudusevanemad läbisid koolitusi, said tööalaseid tunnistusi ja võisid regulaarselt osaleda tänuüritustel.
Teisel päeval tutvustas Peakonverentsist tulnud Adventmisjoni juht Jeff Scoggins võimalusi misjonitöö finantseerimiseks. Ta rääkis põhjalikult eesmärkidest ja kriteeriumitest, mis on vajalikud, et saada rahastust oma misjoniprojektile. Sel päeval jõudis ka minuni info, et Pärli koguduse projekt ja eelarve said heakskiidu nii Peakonverentsi kui ka Divisjoni poolt (Peakonverents eraldab 28% ja Divisjon 19% Pärli koguduse eelarvest). Kohtumisel sai taas kinnitatud, et raha ei ole kunagi probleemiks, kui on soov järgida Jeesuse Kristuse kutset ja rääkida inimestele armastavast Jumalast, kes tahab päästa igat inimest.
Jaanus-Janari Kogerman: kristliku eluviisi (stewardship) nõupidamisest
Kristlik eluviis (stewardship) on üks teema, mida aeg-ajalt üritatakse küll pressida ainult kitsastesse rahalistesse raamidesse, kuid hõlmab palju enamat, kui kümnis ja annetused. Nii on siin oma osa ka andidel, ajal, harjumustel jms. Sellises komplektis on kristlik eluviis ka heaks mõõdupuuks iga inimese vaimulikust tervisest, mis on koguduse üks peamiseid muresid.
Kahjuks ei olnud meiega divisjoni tööharujuhti, kelle mitteosalemine selgus vaid paar päeva enne nõupidamise algust ning seetõttu saime mitmel korrral kuulda divisjoni esimehe, pastor Daniel Duda, ettekandeid, mis tegelesid juhtimise ja inimestele positiivse mõju avaldamisega. Ühe ettekande pidas ka Rootsi Uniooni laekur Terje Dahl oma doktoritöö ainetel, käsitledes küsimust, kas ärimaailmast tulenevad juhtimisteooriad omavad kohta ka kirikus ning leidis, et seni, kuni tegu on inimestega, on ka sellel tarkusel oluline koht.
Grupiarutelude ajal jagasin kogemust sellest, kuidas parema teadvustamisega kasvas Eestis kogutud iga-aastane ohvriannetus kümme korda suuremaks ja sellest, kuidas misjoniannetusi edendades kasvasid ka kõik muud annetused. Need kogemused kajasid vastu ka mõnest muust piirkonnast ning tekitasid mõtteid ka teistes, kus seda lähenemist ei ole seni veel praktiseeritud.
In English