Detsembri Meie Aja fookuses on tore ja lootusrikas teema – uus taevas ja uus maa. Priit Keel kirjutab, et kahekümnendates eluaastates, kui ta tutvus oma abikaasa ja tema kaudu ka Jumalaga, “siis tundus kogu see piiblitemaatika igavesest elust, uuest taevast ja maast nagu lapsepõlves kuuldud muinasjutt. Väga raske oli seda mõista.” Priit jätkab: “Kõik kirjakohad uuest taevast ja uuest maast saavad ühel päeval reaalseks. Lugedes Pühakirja, mõistab inimene, et Jumal on kõige autor. Tema on Looja ja Tema teeb, mis Tema tahab. Kui Jumal tahab inimestele anda uue elu koos uue maa ja taevaga, siis Tema saab seda teha.” Priidu kõrval kirjutab fookuse teemal ka Kristel Harjaks, kes lähtub kadunud poja loost: “Minu lunastus pole mitte ainult objektiivne ja juriidiline, vaid ka subjektiivne ja kogemuslik. Jeesus on peorõõmu looja, tõeline peojuht ja pidude isand, kes kannatas seetõttu, et mind koju tuua.”
Aasta viimases ajakirjanumbris võtame kokku tänavuse intervjuusarja, mille keskmes oli hingamispäevakool. Oma mõtteid jagavad Andres Ploompuu, Toivo Kaasik, Olavi Laur ja Virve Toom. “Hingamispäevakool on nii mitmepalgeline, kui on need inimesed, kes sellest osa võtavad,” räägib Andres ja Virve lisab, et “oluline on, et materjal kõnetaks ka südant, sest siis sa saad südamest südamesse arutada ja see annabki seda, mis üles ehitab”. Olavi kutsub üles materjali enda omaks tegema ning piiblitunnis julgemalt osalema ja seda vajadusel ka juhtima: “Materjali ei ole vaja välja mõelda, see on olemas, igaühele on jõukohane istuda ja arutleda: mind puudutas selles päevas see asi, aga mis sind puudutas?”
Toivo Kaasik esitab küsimuse, miks me tähistame jõule ning arutleb nõnda: “Alati, kui sünnib laps, on see Jumala armu väljendus, kuid ühtki Messiat tänavusel ega ka olnud ja tulevatel jõuluöödel ei sünni. Ma tähistan Jeesuse sündimise püha sellepärast, et ma ootan Tema tagasitulemist.”
Õnne Kivinurm kirjutab enda lapsepõlve jõuluootusest ja nüüdsest ajast, kui ta enda peres lapsed kasvavad: “Iga õhtu on pisikene advendiõhtu, kui tuletame perena meelde, et selle päeva rutt võib peatuda igatsuse ees, mida me tunneme oma Taevase Isa läheduse järele.”
Seekord pani oma pöördumise ja kogudusega liitumise loo ajakirja tarvis kirja Timo Taidla: “Tänaseks olen juba peaaegu poolteist aastat koos Jumalaga käinud ja võin tunnistada, et teekond on vaevaline. Vaevaline selles mõttes, et kui 35 aastat oled endale pähe kodeerinud igasugust jama, siis kogu sellest prügist lahti saamine võtab ikka omajagu aega, loodan muidugi, et vähem kui 35 aastat.”
Misjonirubriigis on seekord juttu Pärnu koguduse misjonitegevustest, kirjutab Helena Ploompuu: “Inspireerituna raamatutest oleme ühe kirikuruumi ümber kujundanud ja arendanud sellest väikese raamatukogu. Mitte keegi teine ei ole see, kes peaks meie eest Jumalariigi tööd tegema, vaid just mina, just nende annetega, mis mul on.”
Allan Randlepp kirjutab terviserubriigis istumisest ja seisulauast: “Spetsialistid soovitavad 8-tunnise tööpäeva jooksul vähemalt iga tunni tagant tõusta ja liikuda.”
Meie Ajas on lisaks nimetatutele ka kõik teised armsaks saanud rubriigid, lastele ka Silmatera. Ajakiri jõuab kogudustesse hingamispäeval, 10. detsembril. Ajakirja kaanehind on 2,5 eurot ning ajakirja saab nii paber- kui ka e-formaadis osta ka e-poest.
In English