Esimene Balti uniooni töötajate suvelaager toimus Pärnus Valgerannas

Tänavune koguduste liidu töötajate suvelaager kasvas tavapärasest suuremaks – liidu töötajate laagrist sai Balti uniooni töötajate kokkusaamine. Laager toimus 16.–18. augustil Pärnus Valgeranna puhkekeskuses.

Balti uniooni esimees Ivo Käsk ütles, et mõte kolme riigi töötajate kokkusaamine korraldada on juba mitme aasta tagune. „Meil oli 2020. aasta alguses juba broneeritud Jurmalas koht, kus pidime kõigi kolme riigi töötajatega kokku saama, aga siis tuli COVID ja kõik plaanid läksid vastu taevast.“ Selle aasta kevadel võeti kokkusaamise mõte uuesti päevakorda. „Kuna me ei teadnud, millised piirangud tulevad ja oli selge, et Eestis on need kõige leebemad, siis oli kõige kindlam tulla Eestisse ja teha seda mõne ürituse raames, mis nagunii toimub. Mõtlesime, et toimub Eesti liidu töötajate laager – oleme siis siin koos,“ rääkis Ivo ning lisas, et laager läks väga kenasti korda. „Mul on väga hea meel selle laagri üle. Mulle tundub, et enamik laagris osalejaid naudib siin olemist, see oligi mõte.“

Laagrisse oli kutsutud kõnelema Trans-Euroopa divisjoni jüngerluse tööharu juht Kayle B. De Waal. „Kayle on divisjonis uus töötaja, jüngerluse teema on tema ala ja ma arvan, et see on küsimus, millega me kogudustes järjest enam tegeleme,“ selgitas Ivo külaliskõneleja valikut. „Ta oli külaline ka Balti uniooni kogudusevanemate retriidil ja temaga rääkides tekkis mõte, et kui kogudusevanemad juba kuulevad sel teemal loenguid, siis peaks rääkima ka pastorite ja muude töötajatega, et kõik oleksid ühel lainel.“

Kayle rääkis jüngerluse olemusest ja põhialustest ning jüngerlusest kui täiskasvanud kristlase eluviisist. Kokku oli laagris muude tegevuste vahel neli loengusektsiooni. Kayle’i loengute vahel jagas tema abikaasa Charmaine oma kogemusi kogudusetööst. „Mina kuulasin neid ettekandeid teist korda, sarnaseid mõtteid jagas ta kogudusevanematega kevadel,“ sõnas Ivo. „See ongi see põhiline asi, mida me kogudusena teeme või kuidas me kasvame või kuidas evangeelium levib. Väga tihti me tahame mingisuguseid säravaid asju, midagi uhket ja uut ja põnevat, ja vaatame mööda põhilisest, mille poole peaksime koguduses püüdlema – liikmete küpsuse poole. Kui me saame täiskasvanud kristlasteks, siis oleme võimelised tegema uusi jüngreid. Aga kui paljud me oleme täiskasvanud kristlased – täielikud Kristuse jüngrid.“

Lisaks loengutele olid laagris hommiku- ja õhtupalvused, mida organiseerisid laagrilistest moodustatud grupid. Päeval käidi ujumas ja jalutamas ning nauditi ühiseid söögiaegu. Õhtul suheldi lõkketule ümber või saunas. Lastele ja noortele olid loengute ajal oma tegevused.

Eesti koguduste liidu esimees Andres Ploompuu ütles, et laagris oli kõik ülivõrdes. „Suurepärane mõte oli sellist asja teha. Seekord sain olla osaleja, sain suhelda ja see oli väga tore laager.“ Loengute sisule tagasi mõeldes rääkis Andres, et see, kui efektiivsed me milleski oleme, sõltub palju sellest, kui palju me teeme seda, mis on meie enda jaoks – kuidas me Jumalat armastame. „Kui see armastus saab väljenduda ka selles, mida teeme, siis teeme oma tööd õhinaga. Ma loodan, et iga pastor iga töötaja meie unioonis leiab selle, kuidas tema teenistus pole lihtsalt teenimine ainult töökoha ja kohustuste mõttes, vaid me kõik saame oma tööd teha nii, et me kasvame sellega Jumalale lähemale.“

Keila koguduse pastor Marge Randlepp ütles laagrile tagasi vaadates, et see oli nende pere jaoks tore puhkus. „See suvi on meie perele olnud väga kiire, nüüd olime perega ühes ruumis, meil olid ka mõned lauamängud kaasas. Mulle meeldis laagri ülesehitus, järgiti sama põhimõtet, millest räägiti – jüngerlust. Meid jagati gruppideks ja mulle meeldis, et seda tehti huvide põhiselt. Mina olin spordigrupis ja meil oli väga vahva.“

Loengute sisu kommenteerides sõnas Marge, et on alati olnud väikegruppide usku. „Mulle meeldis see julgustus, mis ta ütles: meie divisjonis on kogudused väikesed, tema jaoks on see positiivne uudis, kuna väikegruppide kaudu annab jüngerluse kultuuri kõige paremini arendada.“

Leedu pastorid Algimantas Jankevicius ja Audrius Maciulis ütlesid kui ühest suurt, et laager meeldis neile väga. „Siinne õhkkond on tore, saab omavahel vabas õhkkonnas suhelda. Päike on külalislahke, köök on imeline, probleem on see, et kiusatus on liiga palju süüa,“ ütles Algimantas ning lisas, et loengute sisu oli varasemast tuttav, kuid „siin saime koos arutada ja see oli hea“. Audrius arutles, et „koguduses on alati õpitud, et on vaja minna inimeste juurde ja luua suhteid, et nad tuleksid Jumala juurde. Mõnikord juhtub, et olud ei sõltu meist ja see tegevus ei õnnestu meil. Siin oli hea koguda jälle mõtteid, kuidas seda teha. Mõnikord teeme tööd, pingutame, püüame, aga inimesed ei vasta meie püüetele. Siis tekib idee, et peab oma tööd teistmoodi tegema. Pikal koduteel arutame selle üle veel, on vaja mõtteid vahetada.“

Rimantas Marušauskas Leedust kiitis laagri toitu, imeilusat kohta mere ääres ja lektorit. „Kui lähen oma kogudusse tagasi, hakkame rääkima palvest. Lektor rääkis palvest tunnistusi, kuidas Jumal õnnistas palve kaudu tema kogudust ja suurendas seda. Süveneme samuti tõsisemalt palve teemasse, palveellu. Soovime olla palve õpilased.“

Dainis Rudzits Lätist sõnas samuti, et selline laager korraldada oli väga hea mõte ning laagripaik oli ilus ja lõõgastav. „Lektor ja tema abikaasa rääkisid avatult ja siiralt oma kogemustest. Siit jääb palju häid mälestusi.“ Ta arutles loengutele mõeldes, et maailmas ollakse jõutud arusaamani, et ei ole enam ülemust ja alluvaid, vaid kõik on üks meeskond. „Me näeme seda ka koguduses uue suundumusena. See on justkui vana asi tegelikult. Maailmas on see muutus toimunud, Jumal tahab meile näidata, et me peame vaatama sinnapoole, et kogudus märkaks Kristuse meetodit, mille oleme vahepeal ära kaotanud.“

Balti uniooni peasekretär Daumands Sokolvskis abikaasa Tatjanaga kiitsid samuti laagrit, ilma, kohta ja inimesi. „Kõik on väga hästi korraldatud. Me tahaksime, et see laager toimuks igal aastal. See, et Balti uniooni töötajad on koos, on parim. Me vajame seda,“ rääkis Tatjana.

Daumands lisas, et on öelduga täiesti nõus. „Uniooni töötajate pered on koos, siin on vaimulikku toitu ja siin on lõõgastav meeleolu ja siin saab omavahel suhelda. Nüüd oleme ehk lähedasemad.“

Loenguid kommenteerides ütles Daumands, et „Kayle andis oma parima, et meid julgustada. Me vajame misjonivaimsust, mis on suhetepõhine. Adventistid kalduvad sageli doktrinaalse õpetamise poole ja me unustame emotsionaalse poole, mis on ka oluline. Nende vahel peaks olema tervislik tasakaal. Siin oli väga hea meeldetuletus, Kayle keskendus sellele, et suhted on misjonitöös väga olulised.“