Poisid veetsid juuli viimased päevad Rõuges poistelaagris

27.–31. juulini Rõuges Aedla talus toimunud poistelaager oli järjekorras 15. Laagri korraldaja Allan Randlepp sõnas, et Eenokile, tema pojale, oli see laager kümnes ning päris esimene poistelaager algas Eenoki 1. sünnipäeval. Sel aastal oli Eenok laagris õpipoisi rollis, et tulevikus korraldamist rohkem enda õlule võtta. Laagris osalenud lapsi oli igasuguses vanuses, alates 4-aastastest kuni 16-aastasteni.

Allan sõnas, et laagri formaat ja tegevused olid suures osas samad nagu eelmistel aastatel. „Kõige suurem muutuja olid ukrainlased. Meil oli laagris kaks ukraina isa oma lastega. Laagris oli ka üks vene pere, kes ei räägi eesti keelt, nii et venekeelsete osalejate arv oli seekord suur.“

Nüüd on juba mitu aastat olnud nii, et laagris osalevate isade ja laste arv on peaaegu võrdne. „Seekord oli laagris ainult kaks poissi, kel ei olnud täiskasvanut kaasas. Aga isad on ka laagris nagu poisid,“ ütles Allan muigamisi.

„Panustasime seekord ringisõitmisele: käisime seikluspargis ja kanuumatkal, aga oli ka lõkkeõhtu ja käisime Luhasool ja Ööbikuorus,“ rääkis Allan laagri sisu kohta. „Tahtsime ukrainlastele ilusamaid kohti näidata. Ööbikuorus on tuledega hästi ilus.“ Hingamispäeval käis pea kogu laagriliste seltskond Võru adventkirikus. „Võru kirikus oli suur pidupäev – saal oli rahvast täis. Rein ei saanud sel aastal laagrisse tulla, aga tegi hingamispäeval lastetundi ja jutlustas,“ ütles Allan.

Laagri viimasel lõkkeõhtul räägiti, mis laagrist kõige rohkem meeldis. „Tunde järgi võin öelda, et kõige rohkem mainiti kanuumatka ja seiklusparki, samuti lõket ja ka jutlust, ka vürtsikamat toitu.“ Poistelaagrile kohaselt valmistati toitu lõkkel. „Makaronide kõrvale saime ukraina köögiviljahautist.“

Allan lisas, et laager oli tore ja läks korda, „ilm oli ilus, liiga palav ei olnud, liiga külm ei olnud. Meil oli seekord kaks isa, kes olid teisel ringil – kunagi käisid suureks saanud poja ja pärast pikka pausi nüüd väiksemaga.“