Trans-Euroopa ja Põhja-Ameerika divisjoni masterguide’ide laager oli Islandil

Trans-Euroopa divisjoni (TED) masterguide'ide (rajaleidjatest järgmine aste) laager oli sel aastal pisut erinev, kuna see oli Põhja-Ameerika divisjoni ja TEDi ühislaager. See toimus looduskaunis kohas Islandil, kuhu olid kutsutud kõik meie praegused ja tulevased rajaleidjate juhid. Eestist osalesid laagris lisaks minule Jaanus-Janari, Kristi ja Eric-Richard Kogerman, Merilin Peetson ja Helina Kosemets.

Laager algas ekspeditsiooniga konarlikul Islandi mägimaastikul, kust avanevad hingematvad vaated ja vaevunähtavad teed läbi sammaldunud väljade. Rada viis meid mööda isegi hiljuti pursanud vulkaanist, mis oli omaette ime. Meile, kes me ei ole harjunud Islandi raske ilma ja maastikuga, jättis see matk väga sügava mulje, meid lummas kõik, mida nägime ja kogesime. Kui teise päeva lõpus oli matk enamiku seiklejate jaoks tugeva udu ja vihma tõttu pooleli jäänud, seadsime end sisse kooli hoovi, kus pidi toimuma ülejäänud laager.

Laagri peakõnelejaks oli Peakonverentsi Rajaleidjate töö juht, pastor Andres Peralta, kes käsitles väga asjakohast teemat – depressiooni ja enesetappu. Laager oli täis töötubasid erinevatel teemadel ja oli aega ka oskuste jagamiseks, mille iga masterguide oli enne laagrit ette valmistanud.

Jumalateenistuste ja oskuste jagamise vahel nautisime väljasõite Islandi kuulsatesse paikadesse, nagu kuumaveeallikad, geisrid, musta liiva rand ja vulkaanilise toru koobas.

See laager oli suurepärane võimalus kohtuda ja leida sõpru üle mandrite ja riigipiiride. Minu ainus etteheide oleks see, et laager oli liiga lühike, sest seal oli nii palju asju, mida näha, ja toredaid inimesi, kellega kohtuda.