Rakvere koguduse laagris sai sel aastal osaleda ka veebi teel

2. juulil toimus Vainupeal Rakvere koguduse suvelaager. Kui tavaliselt on laager mõeldud ainult neile, kes päriselt kohale tulevad, siis sel korral osales veidi inimesi ka otseülekande vahendusel. Teine mõnevõrra erandlik nähtus oli ilm – vaheldusena juba traditsiooniks saama kippuvale vihmale paistis sel aastal kogu laagri jooksul soe päike.

Koosviibimine algas kell 11 õppetükitunniga. Kuna uue veerandaasta õppetüki teemaks on inimese elu katsumuste keskel, arutleti ka laagris selle üle, kuidas rasketes olukordades hakkama saada ja millele seejuures keskenduda. 23. psalmi põhjal jõuti järeldusele, et peamine ei ole mitte kannatus ise ega inimese tegevus selle keskel, vaid meelespidamine, et ka siis, kui inimene kõnnib pimedas orus, on Jumal seal koos temaga ja viib ta sellest läbi.

Laagrisse oli külaliskõnelejaks kutsutud Mervi Kalmus, kelle jutlus oli suurel määral justkui õppetükitunnis esile kerkinud teemade jätk. Mervi rääkis Jeesuse kahest väga sarnasest imeteost, millele Markuse evangeeliumis tähelepanu pööratakse. Esimene imetegu oli viie tuhande mehe ning lisaks veel naiste ja laste söötmine viie leiva ja kahe kalaga. Teiseks imeteoks oli nelja tuhande inimese söötmine seitsme leiva ja mõne kalaga. Jutlusest selgus, et kuigi kaks imet võivad tänapäeva lugejale tunduda pea äravahetamiseni sarnasena, oli neis siiski üks oluline erinevus. Viie tuhande mehe söötmisel, kus leiba ja kala jäi järele kaksteist korvitäit, on evangeeliumides korvi kohta kasutatud kreekakeelset sõna, mis tähistab umbes väikese lapse piknikukorvi suurust anumat – täpselt parajat selleks, et terve õhtupooliku ettekandjatena töötanud jüngrid saaksid ka oma kõhud täis süüa. Nelja tuhande inimese söötmise loos, kus ülejäänud toitu koguti seitse korvitäit, tähistab korvi aga hoopis teistsugune sõna. Need seitse korvi, millega toidujääke pärast sööki kokku korjati, olid umbes sama suured nagu see korv, millega Paulus läbi Damaskuse linnamüüri sees oleva ava alla lasti. Toitu ei jäänud järele mitte seitse pisikest korvitäit, vaid kümnete, ehk isegi sadade kilode kaupa.

Samamoodi erineb ka Jumala tegutsemine inimese elus. Mõnikord tundub, et Ta on väga kaugel, just nagu õppetükis kirjeldatud keerulistes olukordades. Vahel pakub Ta täpselt sellist abi, mida parasjagu tarvis on; näiteks jõuab inimene just õigeks ajaks bussi peale. Kes aga Jumalat usaldab ja koos Temaga aina edasi läheb, võib kogeda ülirikkalikke õnnistusi – selliseid, mille puhul oleks Jumal justkui igasuguse mõõdutunde kaotanud ja aina kallaks inimese ellu häid ande.

Jutlusega samal ajal toimus lastetund, mida tegi Annely Kaasik. Õppetüki- ja jutlusetunni üldlaule saatis Koit Kalmus, kelle eestvedamisel esines ka laagrilistest kokku pandud ansambel.

Pärast jumalateenistust ja ühist lõunasööki suundus enamik laagrisse tulnuid mere äärde. Kuigi vesi oli nii sooja ilma kohta üpris külm, läks üsna mitu julgemat ujuma. Teised tegid aega parajaks päevitades ja sõprade-tuttavatega suheldes. Õhtu poole jätkus jutuajamine vestlusringis, kus osalejad võisid esitada Mervile küsimusi tema elu ja tegemiste kohta. Mervi rääkis nii oma peatsest abiellumisest ja Rootsi kolimisest kui ka doktoritööst, mille kirjutamisega ta peaaegu lõpusirgele on jõudnud. Kuna doktoritöö teemaks on jutlustamine, said kuulajad teada palju huvitavat selle kohta, kuidas on jutluste pidamise stiil aja jooksul muutunud, millistel teemadel soovivad inimesed jutlusi kuulda ja mida peab meeles pidama postmodernistlikus ühiskonnas elavatele inimestele kõneldes.

Kõige rohkem jäid laagrisse tulnud inimestele ilmselt aga meelde ja südamesse Mervi kogemused sellest, kuidas Jumal on olnud koos temaga nii headel kui ka rasketel aegadel. Nagu hingamispäeva lõunal kuuldud jutluses, on Jumal juhtinud ta mitmesugustest katsumustest läbi ja saatnud ta ellu just viimase paari aasta jooksul väga rikkalikke õnnistusi. Niisugused kogemused andsid kindlasti ka teistele laagrilistele jõudu ja julgustasid neid oma muredes samuti Jumalat usaldama.