Venekeelne laager toimus pärast kümne aasta pikkust pausi taas

Juuli alguses, 1.–3. juulini toimus Arbavere puhkekeskuses venekeelne koguduse laager. Viimane venekeelne laager oli kümme aastat tagasi, 2012. aastal ning tänavune laager kandis sellest tulenevalt pealkirja „Uus algus“. Laagri korraldusmeeskonna liige, Tallinna III koguduse pastor Aleksandr Tsugai sõnas, et mõte oli taastada kunagine traditsioon. „Kunagi oli venekeelne laager nii, et kordamööda tegi laagri iga suurem venekeelne kogudus: Tallinn, Jõhvi, Narva. Nüüd oli kümneaastane paus ja mõtlesime selle traditsiooni taastada – sellest sündiski mõte laagri pealkirja kohta.“ Seekordse laagri korraldamiseks pandi kokku korraldusmeeskond, kus olid esindatud kõik venekeelsete koguduste esindajad. „Me alustame vana asjaga uuesti, uue lähenemise ja uue strateegiaga,“ rääkis Aleksandr.

Laagri avamine oli reedel, 1. juulil. Koos mängiti tutvumismänge ning käidi Viitna järves ujumas. Õhtul lauldi lõkketule ümber. Hingamispäeva hommikul oli jumalateenistus, kus kõneles Jõhvi ja Narva koguduse pastor Aleksandr Glamozdinov, pärast seda oli ristimine. Pärastlõunal oli piibliviktoriin ja uue Jeruusalemma mudeli ehitamine meeskondades. „Seda juhendas Ruslan Karlov. Ehitada sai igasugustest asjadest, näiteks kasutati pudeleid ja torusid ja igasuguseid asju. Selle sai üle värvida ja õhtusel kontserdil teistele esitada,“ jutustas Aleksandr. Õhtusel kontserdil esinesid kõikide koguduste esindajad ja oli külalisi ka Lätist. „Õhtul lõkke ääres oli ka anonüümsetele küsimustele vastamine. Küsimusi võis esitada ükskõik mis teemal ja vastasid Aleksandr Glamozdinov, Villi Nõmmik, Ruslan Karlov ja mina – kõik, kellel on teoloogiline haridus,“ kirjeldas Aleksandr hingamispäeva õhtut. Pärast seda said laagrilised valida, kas nad soovivad vaadata öökino või käia öösaunas. Laagri viimasel päeval olid kavas sportmängud ja meeskondades võistlemine.

Laagrisse oli registreerunud üle 130 inimese, oli ka neid, kes käisid laagris ühel päeval külas ning osales ka mittekoguduseliikmeid. „Laager meeldis inimestele, me saime rõõmuga koos aega veeta,“ ütles Aleksandr ja lisas: „Mina vanast traditsioonist väga palju ei mäleta, lapsena käisin seal paar korda. Minu jaoks on see uus algus. Kõik läks hästi, meeskond oli suurepärane ja sai otsustatud, et järgmisel aastal teeme uuesti – liigume edasi ühe aasta kaupa.“ Aleksandr sõnas, et praegu on veel vara öelda, kas sellest kujuneb iga-aastane traditsioon. „Eks vaatame. Kui inimestele meeldib ja nad on valmis panustama, siis miks mitte. Sellesse laagrisse panustasid väga paljud. Kogu laagri ulatuses oli eraldi lasteprogramm.“