Neljas ja ühtlasi viimane töökoosoleku tööpäev algas raputava jutlusega Charissa Torossianilt, palveteenistuse juhilt Austraalias. Tänan naabrit, kel oli pabertaskurätte jagada ja tänu Jumalale selle luuni läbikatsuva sõnumi eest. Jutlust saab ingliskeelsena järelkuulata siit.
Neljanda päeva töökoosolek oli oi kui töine ja sisukas. See ei olnud enam üllatuseks, et töökoosolek algas sõnavõtuga naiste rollist koguduses ja seda nii emotsionaalsel moel, et koosoleku juhatajal tuli saali korrale kutsuda. Veidi üllatav ehk on see, et kõige tugevamat toetust sõnavõttudes on üles näidanud mehed. Ja ma tõepoolest ei rõhuta seda teemat mitte seetõttu, et ma ise naisterahvas olen, vaid see teema tõstatub siin tõepoolest kogu aeg ja igal pool: suures saalis, väiksemates seltskondades, lõunalauas, üks ühele vestlustes jne.
Aga neljas päev tõi kaasa veel tulisema diskussiooni hoopis teistel teemadel, mida püüan oma parima arusaamise kohaselt teile nüüd edasi anda. Tunnistan ausalt, et lihtliikmena ei osanud ma peakonverentsi ettepanekute taga üldse ettegi näha neid nüansse, mis diskussioonides tõstatusid, kui arutluse alla võeti peakonverentsi töökoosoleku avaldus Piibli kohta (Resolution on the Holy Bible). See on muidugi arusaadav, et kui saalile, kus on 2700 inimest, pannakse ette tekst, millest peaks saama nende inimeste enda avaldus avalikkuse ees, siis tahab saal kaasa rääkida. Ja kuna sõnastuses ei suudetud kokku leppida, tehti saalist ettepanek saata see avaldus peakoosoleku saalist tagasi komiteesse ümbersõnastamiseks.
Aga sellega ei olnud asi veel kaugeltki lõppenud. Järgmiseks tuli arutusele punkt, mille sisu oli jätkuv usaldusavaldus Ellen White kirjutiste vastu (Statement of Confidence in the Writings of Ellen White). Pean kohe alguses ütlema, et ausalt öeldes ei saanud ma esiotsa arugi, mille üle diskussioon käib, kui kõik saalis samaaegselt kinnitavad prohvetikuulutamise vaimu teoste olulisust. Kuid sõnavõtte kuulates sai selgeks, et tasub tähele panna detaile – diskussioon rullus lahti selle üle, kas tekst väidab, et me vajame Ellen White’i teoseid, et Piiblit seletada, või Piibel seletab end ise, nagu ka E. White ise uskus Piibli ülimuslikkust. Mitmeid tuliseid sõnavõtte hiljem tegi üks delegaat ettepaneku panna see avaldus ootele, kuniks eelmine avaldus Piibli kohta on komitees läbi arutatud ja sellega uuesti saali arutelule tuldud, sest need kaks on omavahel seotud. Saal hääletas 1% häälteenamusega selle poolt, et Ellen White’i kirjutiste teemaline avaldus panna ootele. Nii nappi hääletust ma ei ole siin saalis nende nelja päeva jooksul veel näinud, nii et pean vist tagasi võtma sõnad, et delegaadid valdavalt poolt hääletavad. Siinkohal oli näha, et saadikutele olulistel teemadel, nagu ka see, kasutatakse hääletusõigust väga teadlikult ja sisuliselt.
Ja seejärel läks lahti üks protseduuriline virvarr, mida mul on teile äärmiselt keeruline arusaadavalt edasi anda, aga umbes viis hääletust hiljem, mille sisuks olid arutelu lõpetamine, avalduste saatmine ja uuesti päevakorda võtmine, toodi avaldus Piibli kohta suurde saali tagasi ilma komitees käimata, sest valdav osa delegaate ei soovinud enam oodata Ellen White’i puudutava avaldusega. Avaldus Piibli kohta võeti ettepandud sõnastuses sel korral vastu ning mindi uuesti Ellen White’i teoste usaldusavalduse juurde. Pärast taaskordset diskusiooni otsustati arutelu lõpetada ja minna usaldusavalduse hääletuse juurde.
Kõige tuntumaks saadikuks siin saalis on kahtlemata saanud Inter- Euroopa divisjoni delegaat, kes on nende päevade jooksul korduvalt ja korduvalt teinud koosoleku juhatajale ettepaneku panna diskussiooni lõpetamine hääletusele. Mul on sellest aga mõnevõrra kahju, et diskussioonid enamasti otsustati suure poolthäälteenamusega lõpetada, sest need diskussioonid siin on olnud äärmiselt valgustavad ja vajalikud paremaks arusaamiseks teemast, aga ka ülemaailmse koguduse mõistmiseks.
Hääletuse tulemusena võeti usaldusavaldus Ellen White’i kirjutistesse ettepandud vormis saadikute poolt 80+% häälteenamusega vastu.
Uskumatul kombel jõudsime hilisõhtuks (mis ühtlasi märkis ka töiste koosolekute lõppu peakonverentsi 61. töökoosolekul) kõik lauale toodud muudatused sisuliselt läbi töötada.
Mõned märkimisväärsemad otsused neljandast päevast on kindlasti veel prohvetikuulutamise vaimu koordinaatori rolli loomine kohalikesse kogudustesse ehk siis meie kogudustes peaks edaspidi olema isik, kelle ülesandeks on innustada koguduse liikmeid Ellen White’i teoseid lugema. Samuti abielueelse nõustamise pakkumine abielluma hakkavatele paaridele koguduses vastava väljaõppe saanud pastori või professionaalse nõustaja poolt.
Ahjaa, ning vaatamata sellele, et töökoosoleku nooremad saadikud püüdsid teisi veenda mitte seda muudatust sisse viima, otsustati määrata koguduse noore täiskasvanu eapiiriks 30 aastat. Ma loodan, et keegi seepärast Lahti noortekongressile minemata ei jäta. :)
Töised koosolekud on läbi – viies päev toob divisjonide ülevaated, mida tasub kindlasti Youtube’i kanalil (järel)vaadata, ning hingamispäev toob meile kõigile väga oodatud puhkuse peale intensiivset tööd ning enne kojusõitu. Jumal õnnistagu iga saadikut ja iga koguduseliiget selles ülemaailmses peres!
In English