Facebooki esiletõus on legendiks muutunud. See internetilehekülg sai alguse Harvardi Ülikooli kolme tudengi soovist omavahel 2004. aasta kevadsemestril suhelda, ettevõtmisele pandi nimi bukleti järgi, mida paljudes ülikoolides trükitakse ja kus on üliõpilaste pildid. Mõte oli nii populaarne, et ka teised ülikoolid Bostoni piirkonnas ning USA idarannikul hakkasid selle vastu huvi tundma. Facebooki alusepanija, Harvardi Ülikooli arvutiteaduse üliõpilane Mark Zuckerman sai üsna pea aru sotsiaalse võrgustiku potentsiaalist, võttis oma paberid koolist välja ja võttis idee arendamise täisajaga tööks. Ja kõik ülejäänu on peadpööritav ajalugu.
Facebooki fenomen on vapustav. Seal on praegu enam kui 130 miljonit aktiivset kasutajat üle maailma (mõne hinnangu kohaselt on aktiivseid ja passiivseid kasutajaid kokku pea 200 miljonit), mis tähendab, et see on kõige enam kasutatud sotsiaalne meedium üldse. Leheküljele on laetud enam kui 10 miljardit fotot – see tulemus on World Wide Webi (www) fotojagamise absoluutne tipp. Igal kuul liitus Facebookiga umbes 10 miljonit inimest (2008. aasta sügisel) ja igal kuul külastab seda lehte arvatavalt 61 miljonit inimest. Hiiglasuured ettevõtted, nagu Microsoft on Facebooki investeerinud sadu miljoneid ja Zuckerman on keeldunud 1 miljardi dollari suurusest müügihinnast. Erinevate hinnangute kohaselt võiks Facebooki maha müüa 15 miljardi eest, kui see lähema paari aasta jooksul aktsiaturule läheb.
Mis on see, mis muudab Facebooki igapäevakasutajate seas nii väärtuslikuks, et nad sinna ikka ja jälle tagasi tulevad? See on tasuta, kus sa saad ilma viivituseta siseneda oma sõprusringkonda ükskõik kus maailma nurgas asuva arvuti või mobiiltelefoni kaudu. Seal saad koheselt võtta kontakti inimestega üle maailma. Koht, kus sul on oma leht, kus inimesed saavad sinuga vestelda ja kus nad saavad vaadata sinu pilte, videoid, profiile ning enam-vähem ka kõike muud. Seal on lõputul hulgal inimesi sinu minevikust, olevikust ja ehk ka tulevikust, virrvarr, virtuaalne isiksuste ja iseloomude üleküllus, seal on kõik sinu „sõbrad“.
Facebooki lehel näidatakse üles palju armastust ja heakskiitmist. Kui sa märgid lõpututes sõbranimekirjades ära ühe inimese, saad vajutada nupule, kui soovid teda enda sõbranimekirja, ja vaid mõne tunni (või isegi minuti) pärast lisavad nad kõigi eelduste järgi ka sind enda sõbranimekirja. Nende sõpradega saab ette võtta lõputul hulgal vahvaid tegevusi, kuni padjasõjani välja. Facebooki esmakordsele kasutajale võib see kogemus olla vapustav. Nad võivad lehel liikudes näha sadu vanu sõpru. Lehekülg võib potentsiaalsed sõbrad isegi sinu eest leida, hirmuäratavalt täpse tehno-deduktsiooni protsessi käigus. Facebook on sageli ülitäpne. Kujuta ette teenust, kus sinu profiili lehekülg ütleb sulle, et sa võid tunda seda inimest, ja see ongi nii: pildil on kunagine hea sõber, keda sa ei ole kümme aastat näinud.
Paljud veedavad Facebookis enam aega kui ühe tassitäie tee joomiseks kulub. Selleks on erinevaid põhjuseid, kuid üks sagedasemaid on: seal on liiga palju avastamist. Igal inimesel on oma konto (juhul kui kellelgi ei ole mitut, mida tegelikult ei tohiks olla) ja seal on inimesi, kes mõtlevad endale elu välja ja kõik nad on seal ühes ja samas nimekirjas. Kui sõber kirjutab sinu seinale (sinu pealehele), saavad kõik teised sõbrad seda vaadata. Nii et ühe hetkega saavad sinu sõbrad teada, kes on sinu teised sõbrad, ja näha – vähemalt ühte poolt sellest – sinu kirjavahetust nendega. Facebooki sõprade küllus ja külastuste rohkus ajab pea ringi käima. Kõik sõbrad ühes kohas.
Ja siit tuleb minu peamine mõte. Kas sa oled Facebooki liige või mitte, ei ole ilmselt üldse seotud sinu kristlaseks olemisega. Ega ka sinu soov privaatsuse järele, sa võid teha oma arve kinniseks. Kuid ausus, järjepidevus ja läbipaistvus on vägagi olulised sinu suhtes Jeesusega. Tõeline kristlane peaks suutma kõigiga ühtemoodi suhelda, olemata teatud inimestega üks inimene ja teistega hoopis keegi teine.
Lubage, ma näitlikustan. Oletame, et sul on Facebookis oma arve. Sul on kümme sõpra, näiteks vana keskkoolikaaslane, kolleeg, abikaasa, pastor, endised tüdruk-/poiss-sõbrad, treeningukaaslane, kohaliku videolaenutuse kassapidaja, naaber, raamatupidaja, Jeesus.
Tõenäoliselt ei ole see nimekiri selline, aga sa saad mõttest aru. Kas sa oled kõigi nendega samasugune? Kas nad kõik saaksid olla sinu sõbranimekirjas? Kas sa saaksid nendega vestlust alustada ja säilitada oma aususe (välja arvatud isiklikud vestlused abikaasaga)? Kas nad kõik tunnevad pöördunud sind – uut inimest, kes armastab Jeesust ja püüdleb sarnasuse poole Temaga? Või pead sa oma sõbrad rühmadesse jaotama ja nendega erinev inimene olema? Kas kohaliku videolaenutuse kassapidaja võib lugeda sinu dialoogi pastoriga, ilmutamata seejuures üllatust?
Kõige olulisem on see, missugune on sinu suhe selles nimekirjas ülima Sõbraga. Kas sinu suhe Jeesusega juhendab kõiki teisi suhteid, mis sul on? Kas sinu dialoog Temaga on teistele vaatamiseks avatud? Kas see on tõeline ja tähenduslik või lihtsalt kiire tekst või MA OLEN siin ja seal? Kas Ta on vaid üks sinu sadadest sõpradest? Kas Jeesus on kõigi sõber, kuid keegi, keda tegelikult ei tunta? Kas Ta on ka päriselt sinu sõber?
Benjamin J. Baker töötab ja tegutseb Washingtonis doktorikraadi saamise nimel
In English