Meie ei tekitanud seda segadust ja meie ei saa seda ka lahendada. Kuid me saame selle üle elada – Jumal kannab selle eest hoolt.
Oktoobris oli 1929. aasta aktsiaturu kokkuvarisemise 79. aastapäev. Suur äramüümine algas neljapäeval, 24. oktoobril 1929. Turg langes terve kuu vältel, saavutades madalpunkti 1932. aastal. Alles 1954. aastaks, mil langusest oli möödas 25 aastat, saavutas turg 1929. aasta eelse taseme. Ameerika majandusteadlane Richard M. Salsman ütles: „Need, kes 1929. aasta keskel aktsiaid ostsid ja neid hoidsid, veetsid terve oma täiskasvanuelu, oodates, mil nad jälle tasa oleksid.“1
Maailmaturgude hiljutise plahvatuse tagajärjel on paljud mures, et ajalugu kordub. Kaotatud on sadu miljardeid dollareid. Firmasid pannakse kinni. Töötus ja laenutagatiste võtmine laenude katteks aina kasvab. Ja terved tööstused klammerduvad valitsuse päästeplaanide külge.
Maailma juhid on tõsiselt mures. Kriisi alguses hoiatas toonane USA president George Bush: „Kogu meie majandus on ohus.“ Austatud investor Warren Buffett nimetab seda „majanduslikuks Pearl Harboriks“ ja on mures, et Ameerika Ühendriigid seisavad silmitsi „suurima majanduskriisiga Ameerika ajaloos“.
Turuanalüütikud on pidevas valveseisus. „Me peame ajalooraamatud ära viskama, kuna seal ei ole midagi, millega praegust võrrelda,“ ütles PNC investeerimisosakonna juht Jim Dunigan. Jefferies & Co turustrateeg Art Hogan on nõus, et me ei ole alates suurest depressioonist midagi sellist näinud. „Me ei ole midagi sellist enne kogenud,“ hoiatab Hogan. „Meil ei ole selle jaoks kaarte.“2
Jumalal on kaart
Hoganil võib inimajaloole viidates õigus olla, kuid Jumalal on selle metsiku maastiku jaoks kaart. Sajandeid tagasi inspireeris Ta kirjutajaid kirja panema, et maailma viimastel päevadel kogeb inimkond suurt finantsmurrangut.
Tundub, et Jakoobuse 5:1–5 on väljavõte eilse lehe esikaaneuudistest. Inimeste ja korporatsioonide ahnus põhjustab finantskaose.
Ka Ilmutusraamat kuulutab majandusliku raskuse aega. Meid on hoiatatud, et „ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad“, sest keegi ei osta nende kaupu. Tuleb aeg, mil „keegi ei osta ega müü“, välja arvatud need, kes teenivad antikristusest metsalist (Ilm 18:11–17; 13:17). Paljud piibliuurijad näevad neis salmides mustrit: majanduslik raskus viib majandusliku kontrollini, mis lõpuks annab võimaluse sunnitud teenimiseks. On võimalik, et just seda mustrit praegu kootaksegi.
Kuidas võib see juhtuda?
Mõned võivad mõelda, kuidas saab sunnitud teenimine tekkida vabadust armastavas riigis nagu Ameerika Ühendriigid. Inimesed ei loobu oma õigusest müüa ja osta niisama kergelt, ega ka oma õigusest teenida või mitte. Ent kriisilained võivad meie psüühikat järk-järgult kujundada, kuni ühiskond on valmis loobuma pea igasugusest vabadusest iga turvalisuse lubaduse eest.
Vaadake, mis juhtus pärast 11. septembrit. Me tegime suure sammu Ilmutusraamatu 13. peatüki suunas, kui Kongress võttis kiiruga vastu terrorismivastase seaduse. Pärast 9/11 muutus reaalsuseks kodude ja omandi salapealtkuulamine, FBI juurdepääs meditsiini- ja finantstoimikutele ilma kohtuorderita, ülekuulamine ilma küllaldase aluseta, suletud juriidilised istungid ja tähtajatud kinnipidamised.
Lisame sellele maailma reaktsiooni praegustele finantsraskustele. Valitsus on üle võtnud terved majandus- ja ärivaldkonnad, see annab bürokraatidele lõpliku kontrolli müümise ning ostmise osas.
Väidetakse, et kõik need tegevused teenivad ühiskonna kaitsmise huve. Võib-olla on neil ses mõttes õigus. Kuid teisalt võib see olla osa Saatana plaanist. Luues krsiise, millest väljatulemiseks ei ole häid lahendusi, mässib ta meid klassikaliste kaotus-kaotus dilemmade sisse. Ilma valitsuse kaitseta oleme avatud terrorismile ja finantskaosele. Ja valitsuse kaitse all oleme sama ohtlikus ja väljapääsmatus olukorras kaotada oma vabadus.
Niisiis, kuidas saaksime vältida Saatana lõkse? Eriti siis, kui me tunnistame majanduse kokkuvarisemist ning maaressursside ja vabaduse haihtumist? Millega toita oma peret? Kuidas hoida katus pea kohal? Just neid küsimusi esitavad tänapäeva inimesed. Oleme tänulikud, sest Jumala Sõnas on kirjas, kuidas tulevastel ebakindluse aegadel kindlaks jääda.
Kolm teed ettevalmistuseks
Siin on kolm mõtet, millele võid raske finantsolukorra ajal toetuda.
1. Sea oma vaimulik kodu korda.
Vaata üle oma suhe Jeesusega. Kas Tema on sinu elus esimesel kohal? On üks füüsikaseadus, mille kohaselt ei saa kaks asja ühel ja samal ajal hõivata sama pinda. See vastab tõele ka vaimulikus elus. Matteuse 6:24 on kirjas, et me „ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat“. Meie elus on piisavalt ruumi vaid ühele. See, kumba sa teenid, vallutab lõpuks sinu mõtted, tunded ja ihad. See kujundab sinu isiksuse.
Saatan teab seda ja just sel põhjusel koob ta hiilides kristlaste ümber oma võrku. Mõned tema efektiivsemad püünised viivad selleni, et kristlased ohverdavad ahnuse altaril oma usu. Nad kulutavad oma energia, talendid ja vahendid kõikvõimsa raha, mitte Kõikvõimsa Jumala nimel.
Ma kohtusin kord mehega, kes oli just sel teel. Me juhtusime lennukis kõrvuti istuma. Vestluse käigus ütles ta mulle: „Ma ei teeni Jumalat. Ma teenin raha.“
Siin ta oli, intelligentne mees, kel oli mitu kõrgemat kraadi ja kes hetkel õppis juurat, kuid tal ei olnud kõigi aegade suurimat tarkust. Ta ei mõistnud seda ühte numbrit, mis tagab majandusliku kindluse – sea Jumal oma elus esimesele kohale. Ta oleks võinud seda teada. Ta oli üles kasvanud kristlikus kodus, tema vanemad olid pühendunud kristlased. Siiski eelistas ta kahjuks Jumalale raha ega olnud osaduses teiste kristlastega.
Paljud meist teevad samasuguse vea. Nad teenivad raha, kui peaksid teenima Jumalat. Nad töötavad Jumala pühal hingamispäeval. Nad hoiavad oma kümnise endale, kui võiksid usaldada Jumalat. Nad järgivad ärimaailma tõdesid, mitte tõe põhimõtteid. Ja iroonia on, et hoolimata nende orjalikust rahateenimisest kaotavad nad selle nagunii kas majanduse kokkuvarisemise ajal või siis, kui Jeesus tagasi tuleb. Ainus, mida keegi meist taevasse kaasa võtta saab, on meie iseloom ja meie suhe Jumalaga. Kui sa sead oma vaimuliku kodu korda, investeerid igavikku.
2. Sea oma finantskodu korda.
Üks põhjus, miks majandus praegu selline lahinguväli on, seisneb selles, et inimesed on laenanud enam, kui nad saavad endale lubada. Neid innustas nii toimima väljalaenajate ahnus. On palju piibellikke põhimõtteid, mida oma finantskodu kordaseadmisel aluseks võtta. Siinkohal paar neist.
Ära laena. „Rikas valitseb vaeste üle ja laenaja on laenuandja ori“ (Õp 22:7). Kui me oleme kellelegi võlgu, kaotame osakese oma vabadusest. Kui sa ei ole seda veel teinud, maksa ära oma krediitkaardivõlad, autolaenud, teised liisingud ja kõikvõimalikud võlad. USA tarbijalaenud on praegu 2,6 triljonit dollarit ja sinna hulka ei ole arvatud kinnisvaralaene.
Vastavalt Wall Street Journali „TuruVahile“ on järgmine suur hoovus, mis turgu ohustab, võlg. „Krediitkaardivõlad on sissevarisev kaljuserv ja järgmine suur torm, mis niigi õrna finantstööstust ründab.“3 See on väga murettekitav. Majandus on juba niigi kannatanud finantstsunaamide käes. Kui palju enam suudab see kanda?
Kui sa ei taha olla oma laenuandja ori, hoia tarbimiselt tagasi, ohverda kui vaja ja maksa ära oma võlad. Sea endale plaan, mille kohaselt sa oma laenudest vabaneksid. Järgides seda plaani, oled varsti võlgadest vaba ega ole enam majanduse kõikumiste suhtes nii haavatav.
Teine hea strateegia on panna hädaaegadeks raha kõrvale. Mis siis, kui sa kaotad oma töö või jääd haigeks ega saa enam töötada? Ekspertide sõnul vajab iga inimene mõne kuu jagu sääste, mida vajadusel tarvitada.
Nüüd on õige aeg pidada perega aru elamisviiside üle. Kas on võimalik, et te saaksite lihtsamalt elada? Kas teie „soovid“ on muutunud „vajadusteks“, nii et kulutate ära kõik raha, mida teenite ja siis veel veidi lisaks? Ehk ei ole teil vaja nii suurt maja või veel ühte autot. Nende müümine tagab hingamisruumi ja annab teile võimaluse keskenduda teistele prioriteetidele, nagu teie suhted lähedaste ja Jumalaga.
Te võite palvemeelselt kaaluda kolimist linnast ära, maale. Inspiratsiooni Vaim on pikka aega hoiatanud Jumala inimesi suurte linnade eest, eriti lõpuajal. Kodu maal või väikelinnas võib olla turvaline sadam linliku stressi möllus. Ja muidugi leiab igaüks, et värske õhk ja rohkem ruumi on väga hea ka stabiilsetel aegadel.
3. Sea Jumala maja korda.
Liiga paljud inimesed on oma prioriteedid peapeale pööranud. Nad teenivad raha, kulutavad selle oma vajadustele ja soovidele ja siis vaatavad, mis sellest üle on jäänud ning annetavad kogudusele. Jumala koda peaks olema meie prioriteet, kui me soovime majanduslikust kokkuvarisemisest välja tulla.
Praegu ei ole aeg Jumala suhtes ihne olla. Me peame vastu panema loomulikule tendentsile raha koguda. Just nüüd peame olema Jumala töö suhtes avatumad.
Kas sa teadsid, et inimesed vastavad Jumalale palju valmimalt majandusliku ebakindluse ajal, võrreldes stabiilsete perioodidega? Ei ole raske mõista, miks. Kui maine rahajumal on ära kolinud, hakkavad inimesed otsima Jumalat, kellele võib loota, keda nad saavad usaldada. Just nüüd võime olla Jumala viimase aja sõnumi kuulutamises väga edukad, rääkides neile miljoneile, kes otsivad lootust.
Aga me saame teha seda vaid siis, kui sina ja mina toetame oma annetustega evangeeliumitööd. Kui me ei anna Jumalale ustavalt oma kümnist ja annetusi, anname Saatanale võimaluse inimesi petta ja hävitada.
Sa võid küsida – kuidas? Pea meeles, et kõik on Jumala oma. „Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad“ (Ps 24:1). „Minu on hõbe ja minu on kuld, ütleb vägede Issand“ (Hg 2:8).
Kõik, mis Jumalal on, on Ta investeerinud kadunud inimkonna heaks – et juhatada inimesi Kristuse ja igavese elu lätetele. Lubage mul küsida: kui Jumal tahab investeerida oma hõbeda ja kulla hingede päästmisse, kust Ta selle saab?
Pidage meeles, et Jumalal ei ole taskuid. Tema varanduse ainsad taskud on meie taskud. Ta laenab meile maa küllustest ja lubab meil seda vara Tema eest hoida. Ja siis, kui Ta midagi oma töö tarvis vajab, hüüab Ta meid, et me paneksime käe oma taskusse ja annaksime Talle tagasi.
Me ei saa teha midagi muud kui külluslikult Jumala töösse investeerida. Eriti sellistel majanduslikult ebakindlatel aegadel. Pea meeles, et mida kiiremini maailm Jeesusest teada saab, seda kiiremini tuleb Ta tagasi.
Jeesus tuleb varsti
Hilised sündmused on terav meeldetuletus selle kohta, et me elame lõpuajal. Aktsiaturg, pangad ja maailmamajandus on olnud vabalangemises. Üle mailma koguvad pinged tuure. Vahepeal plaanivad terroristid uusi rünnakuid. Kui neil läheb korda tabada meid majanduslikult ebakindlal ajal, tähendab see kindlasti võrreldamatut kaost.
Hoolimata nende lubadustest vastupidises suunas ei ole poliitikutel meie aja probleemidele vastust. Vaata neid miljardeid dollareid, mis nad on sellesse musta auku visanud – ja see summa vaid kasvab.
Just seepärast peavad Jumala inimesed aitama meeleheitel mehi ja naisi, kes ei ole leidnud tõelist Vastust. Kui me ei hoiata neid praegu, satuvad paljud otse vaenlase lõksu ning võtavad vastu valekristuse kui maailmamurede parandaja. Inimesed peavad teadma, mida meie sinuga oleme teadnud juba aastaid – Jeesus tuleb!
Just praegu peame enam kui kunagi varem säilitama rahu, usaldama Jumalat ja järgima ustavalt Tema juhiseid, mis on Tema Sõnas meie jaoks kirja pandud. Kui me nii toimime, elame üle kõik, mis finantsturgudel juhtuda võib. Jumal ise on selle garanteerinud!
Gary Gibbs on Hope Channeli asepresident
1 Richard M. Salsman, “The Cause and Consequences of the Great Depression, osa 1: What Made the Roaring ’20s Roar,” in The Intellectual Activist, Juuni 2004, lk 16.
2 Tsiteeritud on CNNMoney.com artiklit “Stocks get pummeled,” Alexandra Twin, 21. september 2008; money.cnn.com/2008/09/15/markets/ markets_newyork2/index.htm?eref=rss_topstories.
3 Jennifer Waters, “Another shoe to drop: Bad credit-card debt could be next shot to economy, researcher says”; MarketWatch, 30. september 2008. www.marketwatch.com/news/story/bad-credit-card-debt-could-next/story.aspx?guid=%7BDE0C0B15-4760-491C-A0F4-D34CBD96F7B7%7D.
In English