Lõuna-Eesti kogudused said kokku ühepäevases laagris

Hingamispäeval, 24. juulil said ühepäevases Lõuna-Eesti koguduste laagris kokku Valga, Võru ja Elva koguduse liikmed. Laagrisse mahtus ühiseid jutuajamisi ja söögiaegu, jalutuskäik looduses, lõkke ääres laulmist ja jutlus ning hingamispäevakool.

Nende kolme koguduse pastor David Nõmmik sõnas, et see oli esimene kord, kui kolm kogudust korraldasid ühise suveväljasõidu. „Kogudused avaldasid soovi, et teeme ühise laagri. Kui ma päeva lõpetuseks küsisin, missugune on arvamus, kas võiksime sellise laagri korraldada ka järgmisel aastal, siis kiideti see mõte heaks.“ David lisas, et tulenevalt sellest, et esindatud olid Lõuna-Eesti kogudused, nimetatigi laager Lõuna-Eesti koguduste laagriks.

Ühine hingamispäev algas kell 11 ja selle motoks oli valitud Eesti koguduste liidu, aga ka üleilmse adventkoguduse strateegilise plaani juhtmõte „Mina lähen!“. Hingamispäevase jutluse pidas David, kes pühendus Moosese läbielule. „Enne kui Mooses välja läks, pidi ta läbi elama erilise kogemuse Jumalaga – põleva põõsa juures.“ Sellest tulenevalt rääkis David kolmest punktist, mille meiegi peame enne välja minemist läbi tegema. „Esiteks peab meil enne, kui me läheme välja, olema eriline kogemus Jumalaga. Teiseks peab muutuma inimese meelsus. Moosese kohta on öeldud, et ta oli alandlik. Kolmandaks me ei tohiks häbeneda esitada küsimusi. Mooses küsis küllaltki palju küsimusi. Piiblis on viis-kuus sellist küsimust, mis teda häiris: ta leidis, et ta ei ole kõlblik, et ta ei saa minna. Jumal vastas talle rahulikult ja aitas Moosest.“

Laagri muutis eriliseks kahe noore inimese ristimine. „Kogudusega liitus kaks toredat noort inimest: Aveli ja Adeele,“ sõnas David.

Pärast jutlust ja ristimisteenistust ja ühist lõunasööki ja jalutuskäiku tuldi tagasi laagripaika, et rääkida gruppides hingamispäevakooli teemadel. Pärast õhtusööki istuti lõkke ümber, lauldi koos ning jagati tunnistusi Jumala kandmisest ja hoolest.