Istun traktorisse ja panen sellele hääled sisse. Plaan on katta üks väike teejupp maja kõrval kruusaga. Võtan kopa kruusa täis ja manööverdan traktori enam-vähem sinna, kust võiks alata tee. Järsku näen kiiresti enda poole jooksmas Johannat. Ta jääb kopa kõrvale seisma ja viipab mitu korda käega edasi. Liigun siis veidi edasi. Järsku tõstab Johanna käe ja viipab jõuliselt alla. Selge. Siia tuleb kallutada. Panen kruusa maha ja silun veidi. Kogemata läheb kopa nurk muru sisse. Johanna laiutab käsi ja vaatab mulle etteheitvalt otsa. „Vau, selline nelja-aastane! Minu tütar!“ mõtlen endamisi.
Poiste kõige südantlõhestavam nutt saabub siis, kui neil keelatakse teha midagi, mida nad on näinud issit või emmet kümneid kordi tegemas. Olgu see siis puude ahju ajamine või tuha väljavõtmine, akutrelliga vastu seina kruvimine või arvutiklaviatuuri toksimine, nõude masinasse panemine või nende sealt välja võtmine.
Ilmselt ei ole see kellelegi uudis, et üldiselt on see laste kasvatamine üks kole raske ja vaevarikas töö, aga minu jaoks tasub see ennast kuhjaga ära, kui näen, kuidas need väiksed inimesed tahavad olla nii väga minu moodi. Ilma õpetamata või seletamata on nende sees soov teha asju just nii, nagu mina teen. Kindlasti tuleb kätte ka aeg, kui nad tahavad teha asju risti vastupidi ja see on ka vajalik osa inimese arengus. Siiski kanname kõik endas loodetavasti paremat osa oma vanemate antust.
Ka meie Linnutee koguduse üheks peamiseks eesmärgiks on oma lastesse istutada tunnetus, et me oleme kristlased. Kristlus on lihtsalt loomulik osa sellest, millised me oleme, mida me teeme, osa igapäevasest (ja hingamispäevasest) elust, mitte üks üritus, mida me kord nädalas tootmas ja tarbimas käime.
Laste kaudu saame natukenegi paremini mõista Jumalat. Saame aimu, mis rõõmu võib Jumal tunda inimesest, kes tahab olla Tema moodi, kes soovib meeldida oma Taevasele Isale nii nagu lapsed soovivad meeldida oma vanematele ja teenida ära nende kiitust. Sarnaselt lastega on ka täiskasvanute südames soov teha asju õigesti ja hästi. Ja nagu ka laste puhul, tuleb rohkem ikkagi ette neid olukordi, kus tekib trots, arusaamatus, lihtsalt tuju lollitada. Sellele vaatamata jääb nii vanema armastus lapse vastu kui Jumala armastus meie igaühe vastu vankumatuks.
See laste tore omadus oma vanemaid jäljendada on ka suurepärane võimalus enda kohta midagi teada saada. Ootan huviga, milliseid põnevaid peegeldusi iseendast ma oma laste pealt veel ära tunnen, ja loodan, et oskan olla ise heaks peegelduseks Taevasest Isast.
In English